2006-4 (3098)

Harrastus­teatrite liit väljub teismeeast

17 aastat liitu vedanud Jaan Urvet pühendub nüüdsest rohkem lavastamisele.
 

Teod: Kristiina Oomer,

Eesti Harrastusteatrite Liidu värske esimees
 

Teatrimaailm

 
Nürnbergi Paberiteater netifoto

Teod: Priit Pedajas,

Eesti Draamateatri peanäitejuht,
“Gösta Berlingi saaga” lavastaja

Teod: Hendrik Toompere jr,

“Sada aastat…” lavastaja
 

Uudsed:

KUNST
KUNST

Johannes Mikkel 26. X 1907 – 19. I 2006

Lahkunud on Johannes Mikkel, esimene eesti kunstikoguja, kellel on omanimeline muuseum. Muuseum avati 1997. aastal Kadrioru lossiansambli ennistatud ja kliimaseadmetega varustatud köögihoones. Seal võib tutvuda kollektsionääri poolt Eesti Kunstimuuseumile annetatud lääne-euroopa, hiina ja vene maalide, graafika ja portselani ilusa valikuga – ühtekokku rohkem kui 6000 taiest. Mullu suvel oli sealsamas…

Sada aastat on alles algus!

Homme esietendub Vanemuise suures majas Toomas Hussari näidend “Sada aastat…”, mis on valminud
Gabriel García Márqueze romaani “Sada aastat üksildust” ainetel ja mille on lavastanud Hendrik Toompere jr

Institutsioon ja tema hind

 
Läinud detsembris saavutatud eelarvekompromiss võttis jaanuaris liidu eesistujamaaks saanud Austrialt Euroopa poliitilises debatis hea teema ära. Tähelepanu puudumise pärast Austria küll muretsema ei pea, sest neil on Mozarti juubel, külmas sõjas taassündinud riigi 50. sünnipäev ja palju muud. Siiski kinkis Euroopa parlament neile oma möödunud nädala resolutsiooniga tagasi võimaluse olla…

Arendada tuleb professionaalselt

 
Eestis on alanud hariduse- ja õppekavadealane diskussioon. Juba suvest saadik vaidlevad paljud õpilastest ja nende vanematest akadeemikuteni välja selle üle, kes saab kasu üldosa kirjutamisest, miks tahetakse ära kaotada inimeseõpetus ja riigieksamid või loodusainete tunnid, kuidas teha kohustuslikuks või ära keelata religiooni- või riigikaitseõpetus.

Õppekava – riiklik või rahvuslik?!

 
XX sajandi keskpaiku toimus loodusteadustele rajatud teadmiste käsitluses otsustav pööre, mille tulemusel rõhutatakse järjest rohkem teadmiste dünaamilisust, tõde nähakse järjest suhtelisemana. Teadmine on laiem kui loodusteadusliku positivistliku vaateviisi käsituses: see hõlmab ka väärtusi, norme, tegevusprogramme, tulevikukujutlusi, metafoore jms.

Miks Jung?

Neli oletust ja põhjendusi
 

Jungi juhatusel eetika juurde ehk

Klassik Jung päikesetuultele valla
 

Laulev revolutsioon ja aborditung

 
Toomas Vint, TOPELTVALGUSES. Eesti Keele Sihtasutus, 2005.

Filosofeeriv kunstnik ja meisterlik klaasipuhuja Eino Mäelt

Kaks klaasikunsti magistranti uudistavad Eino Mäelti loomingut
 

Intiimselt mõõtmatu Avo Keerend

Kunstniku graafilised lehed teeb põnevaks ruum, mis jääb valge pinna ja atraktiivse kujundi vahele.

“In-graafika” kümnendal festivalil ei olnud pidupäevahõngu

 
Grand old Pink Punk. Aino Ingrid Sepp

Euroopa langeb dekadentsi

Joseph Rothi “KAPUTSIINIDE HAUAKAMBER” (Loomingu Raamatukogu 2005, nr 35 – 37, tõlkinud Rita Tasa)
on tänase Euroopa üks tüvitekste, lähtemomendi kirjeldus.

Ajatu idamaine muinasjutt

Giacomo Puccini ooper “TURANDOT” Moskva Suures teatris. Dirigent Aleksandr Vedernikov, lavastaja Francesca Zambello, osades Ljudmila Magomedova, Roman Muravitski, Lolitta Semenina, Vadim Lõnkovki jt, etendus Moskvas 12. I.
 

Mozart mandoliinil ja kitarril

 
CD DETLEF TEWES – BORIS BJÖRN BAGGER “Mozart for mandolin and guitar”, © 2005 Bella Musica Edition.

Mozart oma kerguses ja raskuses

 
Täna, mil möödub 250 aastat Wolfgang Amadeus Mozarti sünnist, on ehk paslik mõelda ka sellest, mis tegi Mozartist nii tema oma sajandi kui järgnenud ajastu klassikalise muusika sümboli – ja seda mitte vaid õhtumaise helikunsti plaadistuste populaarsuse edetabeli juhtfiguurina. Mozart oli helilooja-interpreedina nii XVIII sajandil (mil ta tegutses) ja on…

Korealased Tallinnas loorbereid lõikamas

Metsasarvesolist Ab Koster Hollandist. netifoto

Austusega Arvo Pärt

Kontserdisarjas “Akadeemiline kammermuusika”: UUS TALLINNA TRIO Kadrioru lossis 22. I, kavas Mozart ja Pärt.
 

Kammer­muusika harmooniumiga

Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: AARE-PAUL LATTIK, TÕNU REIMANN, URMAS VULP ja AARE TAMMESALU Kadrioru lossis 15. I.
 

Veel üks Mozart

Jean-Pierre Pottier’ ettekanne Prantsuse Instituudis 5. detsembril 2005

Soovin teile häirivat õhtut! I

 
Kunagist Euroopa mentaalset ja esteetilist südamikku Austriat hoiavad rahvusvahelisel filmikaardil eeskätt sellised nimed nagu Michael Haneke ja Ulrich Seidl.

Liha

Filmid Andy Warholist USA kultusfilmide nädalal 27. I – 3. II kinos Sõprus.
 

Midagi enamat kui hea film

Näiteks selline film nagu Rainer Sarneti “Libahundi needus”.
 

Filmimaailm:

 
Moskvas suleti kultuuritempel
Sirp