2005-3 (3050)

Raamatututvustus

NÕUKOGUDE AEG JA
INIMENE

Emotsioonideta sõjalisest operatsioonist ja valimisprotsessist Iraagis

Seoses osalemisega rahvusvaheliste relvajõudude koosseisus sõjalises operatsioonis Iraagis on mulle isiklikult vajalik emotsioonivaba arutelu kahe probleemi üle. Esiteks: kas Iraagis toimuvad sõjalised operatsioonid on seaduslikud ja seeläbi Eesti kaitseväelaste osalemine operatsioonis ?Iraagi vabadus? on legitiimne? Teiseks: kas Iraagis on võimalik rahvusvaheliste relvajõudude Iraagis viibimise ajal läbi viia legitiimseid valimisi? Arutledes…

Ülestähendusi töölisteatrist

Elu, nagu ta peab olema (Taavi Eelmaa, Mari Abel, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik).

Teod

Finn Poulsen
Vanemuise suures majas esietendub täna William Shakespeare?i romantiline komöödia ?Nagu teile meeldib?, mille lavastab Eestis kõrgelt hinnatud rootsi lavastaja Finn Poulsen. Vanemuises on ta varem teinud neli lavastust: Lindgreni ?Väikese onu saaga?, Shakespeare?i ?Kaheteistkümnenda öö?, Nielseni ?Maskeraadi? ja Nilssoni ?Mädarõikamaa?. Samuti on Poulsen lavastanud Emajõe Suveteatris Shakespeare?i ?Suveöö unenäo?…

Teod

ALEKSANDER EELMAA
Kultuurkapitali aastapreemia laureaat lavastuse

Hunt karjas, koer harjas

Pirkko Saisio ?Tundetus?. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Reili Evart. Osades Toomas Suuman, Terje Pennie, Peeter Rästas, Helgi Annast, Tiina Mälberg. Esietendus Rakvere teatris 9. XII 2004.

Uudised

Eesti Kultuurkapital andis üle aastapreemiad

Vete pääl

Veel viivuks jää, mu armsam… Ophelia ei jäänud veele kauaks, varsti oli ta uppunud.
On vähe öelda, et vesi on element. Vesi on alati kõikjal ja nähtav (nagu maagi). Tuli on küll nähtav, kuid episoodiline ? teda pole alati. Õhk see-eest on alati, aga teda pole näha. Õhku näeme vaid millegi…

Eesti ja Ida-Euroopa

Eesti on ametlikult tagasi Ida-Euroopas, mis tingib tõhusama suhtluse vajaduse idanaabritega.
Viisteist aastat tagasi tegutses Eesti Vabariigis välisministri (L. Meri) kõrval ka ida(-asjade)minister (E. Lippmaa). Täna tuleb tunnistada, et Eesti ja Venemaa Föderatsiooni suhete areng on mitmest vahepealsest kilkamisest hoolimata seisnud pigem paigal kui edasi läinud. Ukraina puhul meenub kohe…

Ajalukku kirjutatud rahvas

Edgar Savisaar ? ajaloolane ja poliitik
Möödunud sügisel lasti salapärasel häälel nähtavasti sajandat korda küsida: ?Kus oli Savisaar, kui put? algas?? (Mart Soidro, Sirp 27. VIII 2004). Soidro mentori Lennart Mere ja Marju Lauristini kirjeldused Savisaarega ühisest rabelemisest Stockholmis ja Helsingis, et olukord Eesti kasuks pöörata, pole ju riiklik saladus?…

Lühiühendus

Seisusekohasus ja loomisikud
 

Mis teha (Leniniga)?

?i?eki tekst ?What Is To Be Done (With Lenin)?? ilmus aasta tagasi, 21. I 2004. Kättesaadav ka võrguväljaanne aadressil http://www.inthesetimes.com/site/main/article/135/

?i?ek: ?Olen võitlev ateist?

Väljavõte intervjuust Slavoj ?i?ekiga (Bad Subjects, nr 59, veebruar 2002)

Teod

ILMAR MOSS, laulu- ja tantsupidude korraldaja
Millisena näete laulu- ja tantsupidude rolli XXI sajandil?

Esimesi Sorbonne?i tudengeid Moskvas

Helle Michelsoni intervjuu Jaan Krossi tõlkija Jean-Luc Moreau?ga
Meenub vana, ilmselt tsaariaegne ütlus, et keel viib Kiievisse. Ei tea, miks just sinna, oli see vist tollal üüratult kauge paik. Minu on nüüd keel toonud Pariisi teie meeldivasse kodusse, mitte ainult selleks, et teiega prantsuse keeles vestelda, vaid kaasas on mul esimene…

Armastus karbis

Lembelaekateemaga tegeldes olen eneselt korduvalt küsinud: kas laegas on temas peituva jaoks seesama, mis raam pildi jaoks? Et lihtsalt üks dekoratiivne ääristus, mis aitab sisul paremini esile tulla. Et kas kõige olulisem peitub siiski hoopis karbi sees? Et karp on see kooruke ja karbis peituv see iva? Et kas me…

Lembelaegas osutab nahakunsti võimalustele

Näitus on hea indikaator: siin paistab välja, kui paljud autorid on üldse suutnud kontseptuaalselt läheneda.
?Lembelaeka? näitus on Adamson-Ericu muuseumis juba ligi kaks kuud lahti olnud, publikut on jätkunud jõulude ajal ja aastalõpulgi. Lembelaekast, aga tegelikult laiemalt nahakunstist, selle vajadusest, tähenduse muutumisest ja õpetamisest vestlesid Adamson-Ericu muuseumis nahakunstnikud Maarja Undusk ja…

Aja lühilugu

Hobusepea galerii näituse on Viivi Aavik pealkirjastanud ?Aja lühiloona?. Pressiteates oli kirjas, et ?Viivi Aavik on võtnud eesmärgiks tutvustada meteoriitidest ja hõbedast valmistatud ehet ning paekivist CD-plaatide abil igapäevaelus hoomamatuks jäävat aja- ja ruumimõõdet?. Aeg ise on hoomamatult pikk, ordoviitsiumi keskpaigast devoni keskpaigani ehk 470 ? 370 miljonit aastat tagasi.…

Teod

Kultuurkapitali aastapreemia laureaat

Maltis unistab gamelanist ja kellade keetmisest

Viimastel aastatel on eesti muusikapilti järjest ilmunud uusi põnevaid noori heliloojaid. Vähemalt osa neist ühendab huvi elektrooniliste väljendusvahendite vastu ning Malle Maltis (1977) on just üks neist, kes on ka eesti noorema põlvkonna heliloomingu viinud maailma muusikakaardile. Nimelt võitis tema teos ?Res? 2004. aasta sügisel maineka rahvusvahelise elektroakustilise muusika konkursi…

Muusikamaailm

Uus ooperimaja Kopenhaagenis
15. I õhtul avati pidulikult Holmeni sadamakaldale püstitatud, oma projekti, ehituse ja (era)rahastamise pärast rohkelt diskussioone tekitanud Taani Kuningliku Teatri (Det Kongelige Teater) residents, uus ooperiteater (vana ajalooline hoone jääb ballettide ja kammerooperite tarvis). Uues institutsioonis on ooperijuht Kasper Bech Holten ning muusikadirektor siin majas juba oma 25.…

Kas me armastame ooperit?

OOPERIGALA: sopran Galina Gort?akova (Venemaa), tenor Fabio Andreotti (Itaalia) ja ERSO Dario Lucantoni (Itaalia) dirigeerimisel.

Melodraama pole sage ?anr

Richard Straussi melodraama ?Enoch Arden? (tekst Alfred Tennyson) 13. I Estonia kontserdisaalis: Peep Lassmann (klaver) ja Tõnu Mikiver (lugeja).
Melodraama pole meie tänases muusikapildis just sageli kuuldud ?anr. Kunstide ühendamise ja sünteesimise ajastul võiks ju praegugi keegi midagi analoogilist teha, nagu sai kuulda möödunud neljapäeva pärastlõunal Estonia kontserdisaalis. Peab tõdema, et…

Bossa nova rütmid rakoja võlvide all

TRIO DE JANEIRO (Jaak Lutsoja akordionil, Teet Raik kitarril ja Ara Yaralyan konntrabassil) ning HELIN-MARI ARDERI (vokaal) kontsert ?Minu Brasiila? Tallinna raekojas 15. I, kavas bossa nova?d ja sambad Brasiiliast, Prantsusmaalt, Itaaliast ning Eestist.
Elavas ettekandes bossa nova-muusikat esitatakse Eestis suhteliselt harva. Enamasti kuuleb ju helikonserve välismaiste artistide esituses jutuvada sisse…

Salatoimikud Eesti moodi

Filmi kipub koormama maniakaalselt vohav tekst, teravmeelsed ideed varjutavad hoogsa möla alla jääva visualistika.
Joonisfilm ?Frank ja Wendy?. Re?issöörid Priit Pärn, Priit Tender, Kaspar Jancis, Ülo Pikkov. Näitlejahääled Jan Uuspõld, Janne Sevt?enko, Anne Reeman, Andrus Vaarik, Eduard Toman, Peeter Oja jt. Helilooja Margo Kõlar, animatsioon Tarmo Vaarmets, Ülle Metsur, Eda…

Teod

 Priit Pärn. FBI superagendid Frank ja Wendy lubasid filmi lõpus tagasi tulla. Millal ja kuidas nad tagasi tulevad?
Salaorganisatsioonide kohta ei tea iial, millal nad tulevad. Ja kuidas nad tulevad ? ilmselt ikka lennukiga, kuigi ka mööda transatlantilist solgitoru on võimalik Estoniasse tulla.

VVV

Kule?ovi sõnum eestlasele
Möllav torm ja uputused, mis mobiiltelefoni küljes rippuva eestlase hetkeks üles raputasid, andsid märku, et auto ja arvuti pole isand Looduse silmis väärtused. Ühe ropsuga võib ta paisata maailma pimedusse ja ulgu. Vahtides telekast üleujutuses loksuvaid rannamaju, libisesid mu emotsionaalsesse mällu kaadrid Lev Kule?ovi tummfilmist ?Seaduse järgi? (1926),…

Ku-Ku klubi

Kus on kus on kurva kodu? See on see on Ku-Ku klubi. Albert Trapee?
Seda vana head Ku-Kut enam ei ole. Ta on üks uue iseseisvuse ohvreid, sest möödunud okupatsiooniajal oli ta ainus eestluse saareke keset soveti haisust ja vaimutusest läbi imbunud ENSV pealinna. Kui Tallinn kuulus ajastu lõpuks juba…

KUKU 100

   )
laureaat(:O
Sirp