2004-15 (3014)

Lugupeetud Kunstnike Liidu esimees Mati Elken! Kirjanike Liidu president Jaan Sirkel!

Teile kirjutab inimene, kelle süda põleb kirjanduse ja kunstide hea käekäigu pärast. Minuni on ulatunud kuuldused, et mõlemas Teile alluvas ettevõttes on lähemal ajal puudu juhtisikust. Seoses sellega on mul teile kaks ettepanekut. Esiteks. Ühendame, vennad, need kaks kohta! Uskuge, kõikidel hakkab kergem. See ei ole võimatu. Nägite ise, kuidas…

Aprill algas võllanaljaga

Soliidne ChessBase andis 1. aprillil teada FIDE presidendi Iljum?inovi pressikonverentsist Moskvas. ?Kokkuleppelised kiirviigid kahjustavad malet ja vähendavad tema ?ansse pääseda tõelistele olümpiamängudele. Mängureeglite reform soodustab neid võimalusi ja juba selle aasta maleolümpial proovitakse need järele.?
Radikaalsed muutused olevat järgmised: partii võitja saab selle eest endiselt ühe punkti, kaotajale antakse pool…

Lembit Verlin 29. X 1917 ? 13. IV 2004

Teatame sügava kurbusega, et meie hulgast on lahkunud kauaaegne koorijuht ja pedagoog emeriitprofessor Lembit Verlin.
Lembit Verlini elukäik on ilmekas näide, kuidas majanduslikud tingimused ei takista kannatlikku pürgimist püstitatud eesmärgi poole. Juba varakult pidi ta alustama töömeheelu ja õppima töö kõrvalt.

Pildiriba

Esitlustest ja muudest kunstisündmustest küllastunud ajal tuli Kirjanike Maja saal peaaegu rahvast täis, kui Mati Sirkel esitles oma kokkuvõtet pikast ja töökast armastusest kirjanduse, eeskätt saksa keeles tehtu vastu. Küllap oli see ka sõprade ja tuttavate  hommage Matile, tasasele ja targale inimesele, tema elu ühe etapi lõpu puhul. Ei mäletagi,…

Uudised

 KUNST
Eesti esimesed naisskulptorid

MEIE DELEGAADID

Täna leiavad korraga aset Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu suurkogu (antakse aru, valitakse juhatus jne.). Kuna selline kokkusattumus ei ole just sage, küsisime mõlemasse loomeliitu kuuluvatelt loojatelt (tabamata jäi vaid Indrek Hirv),millisest kogust nad osa võtta kavatsevad ning mida nondelt foorumitelt ootavad.
   

Summa suurem kui liidetavad

Meie loomingulised liidud on muutunud nagu kogu elu. Nad ei ole enam ammu sallitud sotsiaalse opositsiooni keskused, vaid kunstirahva majandusprobleeme tasapisi lahendada üritavad ametiühingulaadsed ühendused. Kirjanike liit on orienteerunud Euroopa demokraatiamaadele. Eeskujude ontlikkusele ja ametiühingute olulisusele vaatamata võiks ometi osundada mõningatele lisaaspektidele. Esiteks lihtlabane traditsioon. Euroopa maades ei ole loomeliidud…

V lastekirjanduse ümarlaud

Pöördumine
Vaatamata sellele, et lastekirjanduse vallas on viimasel ajal toimunud palju rõõmustavat, on veel mitmeid lahendamist vajavaid probleeme.

Euroskeptikute uued ?ansid ja plaan B

Euroopa fragmenteerub edasi, muutes ELi tuleviku järjest ebamäärasemaks
Meie avalikkuses on kostnud hurjutusi, et mõned äsjased eurovastased kandideerivad nüüd europarlamenti ja koguni oma nimekirjade eesotsas. Moraalselt tundub muidugi, et nii ei ole ilus. Teiselt poolt, lähtudes poliitilistest eesmärkidest, ei ole selles midagi loogika- ega mõistusevastast. Võib koguni öelda, et see…

Omar Volmer ja armastus asjade vastu

Omar Volmerit tundsid ja mäletavad paljud, kuid ilmselt on igaühel temast erinevad mälestused ja kujutlus. Omar oli tõeline renessansi-inimene, kes tegeles peaaegu kõigega ja saavutas paljudel aladel ka märkimisväärt tulemusi. Mina mäletan teda kui Eesti esimest korralikku põlisameeriklaste etnograafia ja ajaloo tundjat, kelle indiaaniharrastusest on jäänud tõlkeraamat, Dee Browni ?Mata…

Ajud põgenevad Prantsusmaalt

Laserid on mõttetöö tagajärg, mitte eesmärk
Prantsusmaad ähvardab ajude äravool, kui riiklik teaduspoliitika ei võta suunda mõtlemise ning perspektiivse teaduse hindamisele. Selle nimel on Pariisi tänavatel aasta algusest lehvinud tuhandete teadlaste lipud ?Päästke teadus!?. Kahe viimase aasta jooksul on teaduse finantseerimine vähenenud Prantsusmaal viiendiku võrra, mõnedes laboratooriumides isegi pooleni, kolmandik…

Konverents ?Kohanevad tekstid II?

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetooli teaduskonverents ?Kohanevad tekstid II? 23. ja 24. aprillil  Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42)
Kava

Juutidest veel

Mati Voki arutlus (Sirp 9. 04.) juutidest diasporaas ja Iisraelis ei hiilga just ajaloo põhjaliku tundmisega, kuid selles esitatud veidi lapselik küsimus, kas Iisraeli juudid on enam need, kes nii otsustavalt mõjutasid läänemaailma ajalugu, väärib ometi tõsiseltvõtmist. Seestpooltvaates esitab sama küsimuse ajaloolane Norman Cantor oma raamatus ?The Sacred Chain: a…

Raamatukauplus

KRISOSTOMUS
Raamatute tellimine välismaalt www.kriso.ee

Kergitab kulmu

Osta ja sure
Progressiusk on meil veres. Küllap meeldib enamikule arvata, et on mis on, üldiselt liiguvad asjad õiges suunas, mingid põhimõttelised lahendid on õiged, pilt selgineb. Ja kui ajuti lähebki pisut rappa, siis vähemasti ei tehta enam Potjomkinit: asju nimetatakse õige nimega ja vähemalt kõik peamised sotsiaalsed sõnumid on…

Raamatututvustus

TÄHEKE 2004, nr. 4
Priit Liiviste intervjueerib Kunksmoor Ita Everit, Andrus Kivirähk kirjutab sellest, kuidas isa sokid voodi all muna munesid, Aino Pervik lendamisest, ajakirja päraosast saab igaüks enesele kaks jänkut välja lõigata ja kokku kleepida (mida siinkirjutaja ka tegi). Peatoimetaja Ilona Martson.

Täheke tuhiseb edasi

Intervjuu Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga
Kui sa tulid Päevalehest ära Tähekesse, kas see oli raske samm, raske tulemine? Mõtlesid sa kaks korda?

Viis küsimust Jaan Elkenile

Mis on viimase kolme aasta eesti kunstielus kunstnike liidu presidendi vaatevinklist kõige olulisem olnud?
Arvan, et meile kõigile on kõige olulisem sündmus Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise alustamine. Kava kohaselt näeb Circuluse projekti järgi valmivas hiigelhoones eesti kunsti pärandit, kuid lisaks hakkab viimasel korrusel tööle ka kaasaegse kunsti keskus,…

Galeriid

Kuidas portreteerida ?oti videokunsti?
Sue Grierson. Mu sinine taevas. 2004. Digiprint, videostill.

Tehislooduslik Toomas Vint

Torn lähivaates. 1988. Õli, lõuend.
Toomas Vindi näitus ?Mäng maastikus? Tallinna Kunstihoones 3. IV ? 2. V.

Toomas Vint

?Ma ei olnud teerajaja, olin pigem teelt kõrvale hüppaja.?
Alustada võiks ehk ikkagi sinu kahetisest autoripositsioonist, kuigi keegi pole veel sünkroonselt kulgevat kirjandus- ja kunstiloomingut põhjalikumalt võrrelnud. Mind ei huvitagi niivõrd küsimine selle järele, kas ise näed mingit teemade või olukordade paralleelsust, kuivõrd just see autorimina olukord. Oled vahel tundnud…

Isalik lavastaja Arne Mikk

Arne Mikk on sündinud 18. IV 1934, hariduskäik Viljandi II keskkool, Tallinna Muusikakool ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Aleksander Arderi lauluklass, täiendanud Berliini Komische Operis Walter Felsensteini ja Moskva Suures Teatris Boriss Pokrovski juures.Töö Estonia teatris: ooperikooris, rollid (Sarastro ?Võluflöödis?, Colline ?Boheemis?, Pickering ?Minu veetlevas leedis? jt.), muusika- ja kirjandusala juhataja,…

Kohtumine Suure Muusikaga

Olles mõned aastad tagasi näinud videosalvestusi bariton Thomas Hampsoni soolokontserdist ja tema meistrikursusest Amsterdamis, kus erakordselt huvitav ja tark laulja jättis unustamatu mulje, ning hiljem R. Straussi ooperi ?Arabella? salvestust, kus Hampson laulis Mandrykat (dirigendipuldis Christoph von Donhanyi, partneriteks Karita Mattila, Barbara Bonney jt.) äärmise emotsionaalsuse piirimail, teostatud täiusliku vokaaltehnika…

Muusikamaailm

Lihavõttefestivalid Viinis ja Salzburgis
Festivali ?Osterklang Wien? (2. ? 12. IV, alles 8. korda) on traditsiooniliselt alustatud J. S. Bachi ühe passiooniga. Tänavu valiti erandina avaõhtuiks XX sajandi suurteos, Frank Martini ?Golgotha? (1948) kahe ettekandega Musikvereini suures (kuldses) saalis, Rembrandti maalist inspireeritud oratooriumi solistideks Soile Isokoski (sopran, Soome) ja Nathalie…

Kalev kodus käimas

?Akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis?. Kalev Kuljus (oboe) ja Marko Martin (klaver).
Möödunud pühapäeval elik ülestõusmispühal (11. IV) toimus lisaks kõigele üheaegselt kolm kontserti, mida oleks soovinud külastada. Tuli teha valik Eri Klasi, Olari Eltsi ja Kalev Kuljuse vahel ? valisin viimase. Esiteks, nagu teada, käib ta kodus harva, teiseks oboe…

Punarätiline kirg

Vladimir Majakovski dramaatiline kolmikabielu Lilja ning Ossip Brikiga on kultuuriloos üldtuntud. Vähe teatakse aga, et geenius Vovka seda kirglikku suhet ka filmikunstis on käsitlenud.

Passioon koomiksi vormis

Eestis linastunud Mel Gibsoni ?Kristuse kannatused? kogub vaatajaid. Oli filmi väljatoomine ülestõusmispühade saabudes mõneti sümboolnegi, aga pigem ikka rõhumine vaataja pühademeeleolule ning tengelpungale

Uitamisi eesti filmi kapsaaias

Kaunil Maarjamaal eksisteerib üks kummaline nähtus ? seda fenomeni kutsutakse eesti filmiks. Suhe sellesse on veidi ebalev, ikka ei ole see päris oma, mingi plekk on nagu küljes. See ei kuulu kindlasti rahvuslike kaunite kunstide hulka. Põhjus on siin väga ühene: sel on dekreedi pitser küljes. On ju eesti film…

Riias auhinnati eesti animafilmi

Kaader Valentin Ol?vangi joonisfilmist ?Vähkidest?.
Riias 1. ? 4. aprillini peetud rahvusvahelisel animafilmide festivalil BIMINI võitis oma kategoorias peaauhinna Rao Heidmetsa nukufilm ?Instinkt? ja eriauhinnaga märgiti Ülo Pikkovi joonisfilmi ?Ahviaasta?, aga grand prix anti üksmeelselt Venemaa re?issööri Valentin Ol?vangi joonisfilmile ?Vähkidest?.

Meedia

Jan E. Uuspõld koomika ja kummastuse piiril
?Meedia on pask. Meedia on pask. Meedia on pask.?

ULG

Tõde, manipulatsioon ja osalusmeedia

Pole enam vanu tabuteemasid, mida ei saaks lõhkuda tabloidväljaannete esikaanel, olgu selleks siis pornograafia, isikliku elu tragöödia või surm
Meedia on teatavasti neljas võim, ühiskonna valvekoer, kellele on pandud ülesandeks tasakaalustada ühiskondlikku arengut, jälgida, et nõrgematele ei tehtaks liiga. Ta peab kaitsma avalikku sfääri, sõnavabadust ning demokraatlikku ühiskonda. Kui see…

Tähtsam kui faktid

Eesti meediat kui kvaliteeti vähe investeerivat ajakirjandust iseloomustab suur kergekäelisus faktide kontrollimisel
Pakun teile alustuseks ühe ülesande. Nimelt tulid mu juurde restaureerijad, kes olid ühest Kalamaja remonditavast puuhoonest leidnud põranda alt kingakarbi, mille sees olid: 1) vana vihik, kus viiepallisüsteemis on inimeste nimed ja numbrid: Kruusement 3, Järvet 4, Baskin…

Miks paljud ameeriklased vihkavad presidendikampaaniaid? Üks põhjus: meedia

Oma ettekande tahan pühendada ühele oma heale sõbrale ja kolleegile, kellega me sageli arutasime just neid küsimusi, millest ma täna räägin ? üksikisiku suhet meediaga ja kuidas mõjutab seda vabaturumeedia himu oma tooteid üha laiemale massile turustada ja seetõttu sageli tehtavad pingutused tõsiseid teemasid kõmuliste, värvikate, kuid vähetähtsate detailide ja…
Sirp