-
“Brežnev”, Venemaa 2005, 4 jagu. Režissöör Sergei Snežkin. Stsenaristid Valentin Tšernõhh ja Sergei Snežkin. Osades Sergei Šakurov (Brežnev), Artur Vaha (Brežnev nooremana), Vadim Jakovlev (Gromõko), Svetlana Krjutškova (Brežnevi naine), Vassili Lanovoi (Andropov) jt.
1906. aasta 19. detsembril, sada aastat tagasi, sündis Kamenskojes Leonid Iljitš Brežnev. Hiljem kasvas temast mees, kes näis teadvat teistest paremini, et eduka karjääri tegemiseks ei ole tal endal vaja suurt midagi pingutada.
Looduse poolt…
-
Tänapäeval on see nagu üks neid omaaegseid nõiaraamatuid või alkeemikute retsepte, millega igasugust ja seejuures väga mõttekat teooriat saab kokku keeta. Kogu meediale – või mis meediale –, kogu maailmale antakse siin nii räigelt pasunasse, et ma küll ei kujuta ette, kuidas sellisest hoobist on võimalik toibuda. Selle raamatu eest kaitseb ainult üks asi – kui sellest aru ei saada. Aga isegi see on väidetavalt võimalikult…
-
“Brežnev”, Venemaa 2005, 4 jagu. Režissöör Sergei Snežkin. Stsenaristid Valentin Tšernõhh ja Sergei Snežkin. Osades Sergei Šakurov (Brežnev), Artur Vaha (Brežnev nooremana), Vadim Jakovlev (Gromõko), Svetlana Krjutškova (Brežnevi naine), Vassili Lanovoi (Andropov) jt.
1906. aasta 19. detsembril, sada aastat tagasi, sündis Kamenskojes Leonid Iljitš Brežnev. Hiljem kasvas temast mees, kes näis teadvat teistest paremini, et eduka karjääri tegemiseks ei ole tal endal vaja suurt midagi pingutada.
Looduse poolt…
-
Usun, et ei pahandata, et illustreerin aasta viimases meediaülevaates nende tegevust rebaseteemaliste vanasõnade ja kõnekäändudega, sest vähemasti vanarahva tarkuste poolest võiksime kohe kuuluda Euroopa viie rikkaima riigi hulka.
Niisiis Oleg Rebane, kaimudest vanim. Lugeja ehk mäletab veel seda tegusat Lasnamäe kunagist linnaosavanemat, kes viis valimiseelsel ajal Lasnamäe vanureid Kuremäe kloostrisse. Ta äratas tähelepanu ka sellega, et tal polnud kõrgharidust – transpordiinstituut, kuhu ta oli aastate eest astunud,…
-
Õigupoolest on ju ülesanne raske. Eesti ringhäälingu sünd on oma tulevase mõju mõttes võrreldav Õpetatud Eesti Seltsi või eesti teatri sünniga. Ometi tabab igaüht, kes seda tähtsust juubeli puhul väljendada püüab, seesama häda, mida tunneb siiras armastaja oma tunnet deklareerides. Kord juba sõnaks ja pildiks vormistatud mõte jääb piinavalt puudulikuks selle kõrval, mida me tunneme.
Eesti Raadio, kus kõige otsesemalt kantakse ringhäälingu 80. sünnipäeva õigusjärglust, tegi…
-
Ei ole sind ja tõesti ma ei tea
Mille peale lootma ja mõtlema ma pean
Sa katki kõik me unistused lõid
Võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid
Gershwini muusika esmaesitaja Euroopas ja nelja Oscariga pärjatud Tiomkin põgenes Venemaalt 1918. aastal, sest “kusagil struktuurides olid kallutatud jõud”. Selle laulu tuntuimal arranžeerijal Hamton Hawesil oli sündides mõlemal käel kuus sõrme. Nii nagu Villu Reiljani aatekaaslasedki, jäi afroameerika muusik hiljem vahele. Tõsi, tema…
-
Kui ma millalgi 1980. aastate keskel Tallinnfilmis Olav Neulandi “Reekviemi” võttegrupis Koiva jõe kallastel administraatorina töötasin, päris kohalik ajakirjanik Valga kinos pärast esimese kaadrikimbu läbivaatamist: mis žanris ka valmiv film peaks tulema? Režissöör Neuland vastas talle omase kiire reageerimisega kohe heatujuliselt ja kärmelt: ajaloolis-muusikalis-pornograafiline melodraama. Eks film tuligi lõpuks üsna eklektiline ega olnud suurem asi. Aga ekraanile see pääses, sest tegemist oli Moskva tellimustööga, ideoloogilise võitlusrelvaga.…
-
Pärast pikka suvepuhkust algas esmaspäeval riigikogu VIII istungjärk, kõnelesid spiiker ja president-presidendikandidaat, lauldi hümni, pärast piinati ministreid. Viimasena andis aru kultuuriminister Raivo Palmaru, kes vastas opositsiooni seitsme liikme (Ela Tomson, Andres Herkel, Peeter Tulviste, Taavi Veskimägi, Juhan Parts, Mart Nutt, Olav Aarna) seitsmele küsimusele, mis puudutasid avalik-õigusliku meedia tasakaalustatust ja juhtumeid, kus raadio- ja telekanalite jt ajakirjanikele on püütud avaldada poliitilist survet.
Nagu Eiki Nestor hiljem…
-
Äsja kirjeldatud mediaatori jaoks on meedia seega tegevusruum koos mõjuga, niisugune kaugelt või lähedalt jälgitav vaateplats, mis teeb oma töö ära vastaspoole sisemuses. Kas Eesti Vabariigi president peaks olema mediaator? Meedia ta olla ei saa, meedia on tehnoloogiline protsess koos varustusega. Mediaator on ta juba põhiseaduslikus tähenduses, võimude lahususe tasakaalustajana.
Kuidas see tegelikkuses välja näeb, kogesin Lennart Mere juures. Konflikt oli tekkinud peaminister Mart Laari ja tema…
-
Vaba meedia sõnastab oma rahvuskultuurilised ülesanded endale ise. Kahtlemata on õige selles töös riiklikust tähtpäevakalendrist abi otsida. Sealt vaatab vastu 20. august, mille hilisõhtul 1991 Eesti kongress ja ülemnõukogu mäletatavasti põhiseadusliku omariikluse taaskehtestamises kokku leppisid. Kuigi toimetused otsivad aina pingsamalt uusi ja originaalsemaid vaatenurki ja žanrilisi võtteid, et juba lõpmatuseni käsitletu ikka värskena tunduks, oli tänavu (tegelikult juba ka varem) 20. augusti tähistamisel meedias tugev higilõhn…
