-
Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), Eesti Apostliku Õigeusu Kirik (EAÕK), Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liit (EEKBL), Eesti Metodisti Kirik (EMK), Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (EKNK) ja vaatlejaliikmetena Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit (SPA) ning Rooma-Katoliku Kirik (RKK). Järgemööda sõna siiski ei saada, jäme ots on EELK (eelkõige Toomas Pauli) käes. Iseenesest on see hea, sest kõige sõgedamat juttu on viimase…
-
Täpselt sama kehtib ka Meikari kohta.
Pressikad on ajakirjandusele ideaalne võimalus hakata iseennast sabast sööma ja seeläbi veel tüütumaks minna. Nii on Armstrongi tekitatud vahulaine harjal jõutud piiluda juba Lõuna-Aafrika jalutu jooksja Oscar Pistoriuse dopingukappi ning sellestki vägev uudismull puhuda.
Paavstiga seoses on sääsk aga veelgi jõledamaks elevandiks täis puhutud kui USA jalgrattalegendi puhul. Kümnete tuhandete lemmik Raimond Kaugver pani juba 30 aasta eest ühele oma romaanile pealkirjaks…
-
2. Segaduste aeg (2006–2009).
Saatejuhtideks Kaileen Mägi ja Priit Kuusk või Katrin Vaga (Liis Lusmägi, Tuuli Koch, Elis Aunaste) ja Toomas Luhats. Ilmselt üritati vahetuvate saatepaaridega „Terevisiooni” mitmekesistada, aga välja tuli nagu puder ja kapsad. Kui Kaileen Mäge ja Priit Kuuske „Terevisiooni” saatejuhtidena veel ehk mäletatakse, siis Toomas Luhatsi partnerite meeldetuletamiseks läks vaja Vikipeedia abi. Lootus, et tekib kuvand kokkukuuluvatest saatejuhtidest kui vanadadest abielupaaridest, ei teostunud objektiivsetel…
-
„Vabariigi kodanikes” keskendutakse ühele ühiskondlikult olulisele teemale, mida lahatakse konstateerides, dotseerides, vaieldes, argumenteerides või irriteerides, sõltuvalt sellest, millised külalised on saatemeeskonnal õnnestunud stuudiosse kokku saada. Probleeme lahkavad kõneisikud on valitud kindlaid kriteeriume järgides: ideaalis peaksid nad valdama teemat, olema tuntud, atraktiivsed, oskama argumenteeritult vaielda ning oma arvamust väljendada ja põhjendada. Samuti ei tohiks nad olla igal võimalusel esinema kippuvad parteipoliitikud ja muud sorti avalikud käilakujud.2
Saate õnnestumine…
-
Pant maalis telepilti
Suur oli minu üllatus, kui lugesin Valdo Pandist kirjutatud raamatust, et „Reportaaž mitte millestki” (1967) saadeti hiljem Cannes’i telereportaažide konkursile. „Cannes’is auhinda ei saanud, kuna tegime asja algeliselt: sõitsime voorimehega ette ja salvestasime kolme peaaegu jäiga kaameraga. Polnud mingit kaasaskantavat tehnikat. Aga meile anti siiski tunnustuskiri kõige elurõõmsama, humoristlikuma lähenemise eest tõsisele teemale,” on kirjutanud Valdo Pant oma päevikus. Eks prantslasi võis tõesti pahviks…
-
On inimesi, kes pühapäeva hommikuti liigutavad voodis varbaid ega vaata teleka poolegi, ning on kodanikke, kelle hommikukohvi kõrvale kuulub „Tähelaev”. „Jutusaateid” on arhiivis 353 ja need on kõik ERRi kodulehel järelkuulatavad. „Tähelaev” on eetris olnud 310 korda, kuid kõik pole digiteeritud.
Jutusaadet teevad praegusel hooajal Margit Kilumets ja Tarmo Tiisler. Kilumetsale ongi see põhitöö, Tiisler on jätkuvalt põhikohaga sporditoimetuses, aga nad on enam-vähem võrdselt eetris. Tiisler on…
-
Raud: Arvan, et avalik ringhääling ei peaks nii palju aega pühendama vähetähtsatele minipoliitilistele sündmustele. Rahvusliku ringhäälingu mõte on täna palju suurem, kui see kunagi enne on olnud. Ta peab olema vastukaaluks turumajandusele ja turumajanduslikule meediale, mis üritab oma teemasid, vaatenurki ja arusaamu elust peale suruda.
Rumm: ERRi demoniseeritakse. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et erameedia usaldusväärsus on palju väiksem kui rahvusringhäälingu oma, kommertsmeedias on aga tohutult palju ERRi…
-
Parim osa „Edekabelist” oli „Toomas Hendrik Ilves”. See pakkus ka häid üldistusi: „Erinevus rikastab. Olgu suli või kaabakas, Eestis peab olema hea elada”, „Eesti areneb lõpuni – see on päris hea”, „Mis sitasti, see uuesti. Elagu uus aasta”.
Kuna ERRi heategevusprogramm „Jõulutunnel” oli mullu pühendatud intellekti- ja vaimupuudega inimeste abistamisele, siis on hea meel tõdeda, et nende, aga ka lihtsalt ajukääbikute peale mõeldi nääriõhtulgi: eetris olid Rohke…
-
Eriti revolutsiooniline on aga „. . . . erakonnad peavad esindama avalikku, mitte grupihuvi”. See viib meid kenasti tagasi partei kui ajastu au, mõistuse ja südametunnistuse juurde. Ja kas „grupihuvi” tähendab, et kõik gruppe moodustavad sarnaste huvidega isikud on automaatselt lurjused?
„. . . . lihtsustada tuleb parteide loomist ja parteiväliste jõudude pääsu riigikogusse”. Kui nii läheb, saab riigikogust kasutu jututuba. Üksikkandidaadid ja alla viie protsendi künnist jäänud väikeparteid lobisesid ennastunustavalt juba 2011.…
-
Saate taotlus näib iseenesest küllalt selge: teha (hea) kirjandus televaatajale atraktiivsemaks ja ligipääsetavamaks, vabastada ta oma ebeenipuust tornist, kus tema mõte on adutav vaid vähestele väljavalitutele. Sellest eesmärgist tuleneb küllap ka Mart Juure kui üldsusele (sh ka kirjanduskaugele üldsusele) tuntud inimese valimine saatejuhi positsioonile; Juure sobivuse kasuks räägivad ka tema laialdane lugemus ja eruditsioon. Tema juhitud intervjuud ja mõtteavaldused ongi olnud küllalt tabavad ja huvitavad ning…
