-
On inimesi, kes pühapäeva hommikuti liigutavad voodis varbaid ega vaata teleka poolegi, ning on kodanikke, kelle hommikukohvi kõrvale kuulub „Tähelaev”. „Jutusaateid” on arhiivis 353 ja need on kõik ERRi kodulehel järelkuulatavad. „Tähelaev” on eetris olnud 310 korda, kuid kõik pole digiteeritud.
Jutusaadet teevad praegusel hooajal Margit Kilumets ja Tarmo Tiisler. Kilumetsale ongi see põhitöö, Tiisler on jätkuvalt põhikohaga sporditoimetuses, aga nad on enam-vähem võrdselt eetris. Tiisler on…
-
Raud: Arvan, et avalik ringhääling ei peaks nii palju aega pühendama vähetähtsatele minipoliitilistele sündmustele. Rahvusliku ringhäälingu mõte on täna palju suurem, kui see kunagi enne on olnud. Ta peab olema vastukaaluks turumajandusele ja turumajanduslikule meediale, mis üritab oma teemasid, vaatenurki ja arusaamu elust peale suruda.
Rumm: ERRi demoniseeritakse. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et erameedia usaldusväärsus on palju väiksem kui rahvusringhäälingu oma, kommertsmeedias on aga tohutult palju ERRi…
-
Parim osa „Edekabelist” oli „Toomas Hendrik Ilves”. See pakkus ka häid üldistusi: „Erinevus rikastab. Olgu suli või kaabakas, Eestis peab olema hea elada”, „Eesti areneb lõpuni – see on päris hea”, „Mis sitasti, see uuesti. Elagu uus aasta”.
Kuna ERRi heategevusprogramm „Jõulutunnel” oli mullu pühendatud intellekti- ja vaimupuudega inimeste abistamisele, siis on hea meel tõdeda, et nende, aga ka lihtsalt ajukääbikute peale mõeldi nääriõhtulgi: eetris olid Rohke…
-
Eriti revolutsiooniline on aga „. . . . erakonnad peavad esindama avalikku, mitte grupihuvi”. See viib meid kenasti tagasi partei kui ajastu au, mõistuse ja südametunnistuse juurde. Ja kas „grupihuvi” tähendab, et kõik gruppe moodustavad sarnaste huvidega isikud on automaatselt lurjused?
„. . . . lihtsustada tuleb parteide loomist ja parteiväliste jõudude pääsu riigikogusse”. Kui nii läheb, saab riigikogust kasutu jututuba. Üksikkandidaadid ja alla viie protsendi künnist jäänud väikeparteid lobisesid ennastunustavalt juba 2011.…
-
Saate taotlus näib iseenesest küllalt selge: teha (hea) kirjandus televaatajale atraktiivsemaks ja ligipääsetavamaks, vabastada ta oma ebeenipuust tornist, kus tema mõte on adutav vaid vähestele väljavalitutele. Sellest eesmärgist tuleneb küllap ka Mart Juure kui üldsusele (sh ka kirjanduskaugele üldsusele) tuntud inimese valimine saatejuhi positsioonile; Juure sobivuse kasuks räägivad ka tema laialdane lugemus ja eruditsioon. Tema juhitud intervjuud ja mõtteavaldused ongi olnud küllalt tabavad ja huvitavad ning…
-
Mõlemad mehed on jõudnud telepastori staatuseni isemoodi. Kersna on „eluaeg” saatejuht olnud. Tätte jõudmine keskseks persooniks – viimati 5. novembril Kanal 2 erisaates „Avameelselt Jaan Tättega” – on kulgenud pealtnäha juhuslikult. Ilmselt sellepärast on tekkinud ka eksinud lambukeste kogukond, kes netikommentaarides tigedalt sisistab: „Jälle see Tätte – kaua võib!” Tõsi on, et seda sorti tekstid nagu „„Ma ei ole enam see, kes siit kaks aastat tagasi…
-
Kui ainult küsilausetest võib terve ja sealjuures väga põneva seriaali kokku panna, siis hüüdlausetest kindlasti mitte – see oleks sama kui teha toitu ainult maitseainetest ja vürtsidest.
On tähelepanuväärne, et kui hüüdlaused juba tegelaste suhu satuvad, siis sageli kobarana nagu viinamarjad. „Kiiremini! Kiiremini! Kiiremini! Liigu! Liigu! Liigu! Selg sirgemaks! Stopp! Seisa!”; „Kurat võtaks!” – „Oliver-Sten, ära vannu!”; „Sonja! Konjak! Võlgu!” (Õ). „Ah sa naks! Käes! Mõnus! Mõnus!…
-
Kui IT ja IA pakuvad ka kodumaist materjali, ehkki selle osakaal on tähtsusetu, siis NG eestikeelne versioon on puhas tõlkematerjal. Ajakirja soliidsus, usaldusväärsus ja pildikvaliteet on ammuilma üldtuntud kogu maailmas. NG formaat on teistega võrreldes käepärasem, reklaami leidub vähe ja see vähenegi on maitsekalt ajakirja üldisesse kujundusse sulatatud.
Eestikeelse NG ainsaks formaalseks puuduseks on see, et ajakiri oli geograafia- ja loodushuvilise eestlase tähelepanuobjektiks ka ingliskeelsena. Seda enam,…
-
Vormist ja sisust. Leht on üles ehitatud nii, et esmalt on mõned leheküljed uudiseid ja siis algab nädalalõpuosa. Varasema 28 lehekülje asemel on uuel väljaandel mahtu 48, mis kuuldavasti peagi kasvab 60-le. Suurem maht, teine paber ja uuendatud kujundus on need, mis muutustena esmalt silma hakkavad. Kujundus ise pole midagi ennenägematut – kasutatud on elemente, mida nädalalõpuväljaannetes ikka. Kuna esileht müüakse enam kui 2/3 osas välja,…
-
2. Salapärased või provokatiivsed küsimused, millele vaataja soovib vastust, kuid seda lõbu talle ei lubata (eeldavad vastust, kuid jäävad vastuseta): „Miks te tapsite Harald Simeoni?”, „Mis tunne on kellegagi seksida?”, „Mis sa arvad, kas see tütre-kiri on mingi nali?” (NT). „Kui vorstis on sada protsenti liha, kus seal siis see vorst on?”, „Kas ma peaksin kartma?” (SH). „Kus teised on?”, „Kus laip on?”, „Kas ma näen…
