-
Reedel Sirbiga kaasas pooleteisekordne Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis soovitavad eksperdid, millest kandidaadid peaksid enne Euroopa Parlamendi valimisi rääkima, et valija silmis vähegi eurooplase nime õigustada. Erakondadele see jutt ei meeldi.
Christian Kelch – viimane kroonik ja esimene ajaloolane.
Iirimaal plagieeritakse Ehinit.
Lahti lähevad Eesti Muusika Päevad, Jazzkaarest rääkimata.
Tagasivaade Ars Fennicale.
Clint Eastwood lahkub lavalt.
Arbujate lugemine.
Kunsti-, teatri- ja muusikauudised.
Ja veel ja veel vaateid kodu- ja välismaisele kõrgkultuurile.
-
. . . . loob Pille-Riin Purje Toomas Suumani näitlejaportree, Aare Pilv avab Jaan Toominga ja Anne Türnpu NO-teatri „Macbethi” varjatumaid tahke, Merit Kask arvustab Jaanus Rohumaa lavastust „Arbuusisuhkrus” ning Ingrit Kivitar Andres Noormetsa „Janu”. Madis Kolk võtab kokku Raadioteatri eelmise loomeaasta. Seekordse ajakirjanumbriga on kaasas ka CD-plaat Urmas Vadi kuuldemänguga „Maailma parim küla”. Evelin Lagle ja Nele Suisalu vestlevad interaktiivsest etendusest „BodyLounge”, Marju Riiskamp annab ülevaate XX Tallinna barokkmuusika…
-
Eesti Rahva Muuseum saab 100-aastaseks. Esmaspäevast algavate juubelipäevade eelõhtul annab Sirp ülevaate ERMi olnust ja helgemast tulevast.
Kuidas parandada ajakirjanduseetikat? Kunst ja ropendamine.
Globaalne ristiusk. Miks Eestis on jumala rollis koll?
Kergema vastupanu teed minek “Minu tädi” kujul. Kuus hingetut ootavat olendit lootuse ja lootusetuse vahel.
Schmuckszene – ehtekunsti kõrgmäestik Münchenis.
-
Soome televisioon – Jaak Kilmi hea võõrasema ehk “Disko ja tuumasõda” järgmisel nädalal kinos.
Kes on kellele vabanduse võlgu ja kes peab keda kartma.
Põrutav Tallinn Music Week.
Kirjanikud valmistuvad kongressiks ja kohtumiseks ministriga.
Kolm luuletajat ja üks musketär võetakse üksipulgi läbi.
Aasta teatrikangelased on pärjatud. Aga miks ja kuidas? Otsustajate tegevuse tagamaad ja põhjendused.
Uut ühiskonnakorraldust näitlikustab “Loomakari”.
Korea õppetund Rottermanni soolalaos.
Laidonerilt Laidonerile: Johani kirjad Mariale.
Ja veel rohkelt kultuurikaja.
-
Kuidas suhestub vastuoluliste ajaloonarratiivide ja kollektiivse mälu (aga ka amneesia) probleemidega tänapäeva kunstnik? Kuidas politiseeritakse minevikku? Kuidas pidada ühist minevikku linnaruumis meeles? Kuidas seda unustada? Kuidas mõjutavad minevikus aset leidnud kollektiivsed traumad tänapäeva mõtteviisi ja poliitilisi otsuseid? Need on vaid mõned küsimused, millele otsitakse vastust. Koostöös Kumuga korraldatud seminar, mis toob kokku kunstnikke, kunstiajaloolasi ja filosoofe nii Ida- kui ka Lääne-Euroopast, kannab alapealkirja „Kuldaeg”.
Kuigi mõiste on…
-
Sirbiga kaasas Fenno Ugria Teataja.
On teatripäev ja Rakveres jagatakse eelmise aasta parimatele tunnustust.
Inimõiguste dialoog Hiinaga, boliivlase heaolu kui eeskuju.
Uus eliit näeb välja ja käitub kui tööhobune.
Nimesid pannes entroopia vastu, Palmaru kujutluste maailm.
Pärnu öö sai hingi täis. Vana tango Hobuveskis.
Linnulend üle mulluse lastekirjanduse.Vladimir Wiedemanni maagide kool.
Mati Turi mitmest küljest. Planeerimine ja planeerimatus – kumba on rohkem?
Kilk, Kass, Elken, Laimre ja Külm – kõik näitavad midagi kuskil.
Filmiarheoloog Lennart…
-
ASSITEJ Eesti keskuse värske juhi Toomas Trossi sõnul teeb haiglaklounide organisatsioon eesotsas Romola Veskeri ja Ralph Stoppelsteeniga tänuväärset tööd, toetudes seejuures heasoovlikele annetajatele. Eelkõige vajatakse aga ühiskonna tuge ja tunnustust, mida lasteja noorteteatri preemia neile ka pakub. Preemia antakse üle 20. märtsil Tallinna lastehaigla saalis (Tervise 28) pärast kell 11 algavat doktor Klounide kevadkontserti. Seejärel külastavad haiglaklounid palatites lapsi, kes ei saanud saalietendustele tulla. Lasteteatripäev jätkub…
-
Sirbi ERI – mälestised. Mälestiste olukorda ja tulevikku ning muinsuskaitse mõtet kaaluvad näituse “Ultima memoria” taustal Riin Alatalu, Lea Stroh, Jaan Tamm ja Andri Ksenofontov.
Kultuurkapitali luuleauhinna laureaat Maarja Kangro: “Moraalilugemine kunstis on kole.”
Mitu elu on kultuuriministril ja miks viimane neist on läinud. Pausipidamise vajalikkusest.
Loomastumine või lepitus? Olukorrast Ugalas.
Mart Kivimäe eneseteadvuse probleemist ajalookultuuris – mismoodi käivad kokku Heine, Marx, roosid, kartulid ja tulevik.
Sinijärv ja Rooste rõõmustavad emakeele…
-
Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna ettevalmistuste kohta märgiti vaheraportis, et „esitatud programmis on nüüd tugev fookus Tallinna linnaruumi pikaajalisel edendamisel, loomekeskkonna ja sotsiaalse kaasatuse arendamisel. Samuti julgustab programm innovaatilist mõtteviisi, hoiab traditsioone ja taasavastab unustatud. Tähtis roll on ka rahvusvahelise kultuurivahetuse turgutamisel (fookus Euroopa dimensioonil). Esitatud programm rõhutab Tallinna avatust merele ja linna suhet loodusliku keskkonnaga.“ Komitee arvates aitab see kõik kaasa Tallinna kinnistamisele tähelepanuväärse ja atraktiivse…
-
Lääne-Euroopas omandas inglise keel tähtsa koha juba Teise maailmasõja järel. Briti lingvisti David Crystali sõnul võis 20. sajandi keskel pidada siiski üksnes tõenäoliseks, et inglise keelest võib saada maailmakeel, ent tänapäeval on ta positsioon kõigutamatu ja seda võiks muuta vaid revolutsiooniline murrang, mis annaks sama staatuse näiteks hiina, araabia või tulnukate keelele. Inglise keele teisenditest annab omakorda tooni Ameerika oma – Postimeeski refereeris 2005. aastal The…
