-
Viis aastat rahulolevana Euroopa Liidus. Kes seda oleks osanud oodata? Mida arvata Minu Eesti mõttetalgutest.
Ajalugu: Kalevipoeg, sortsid, EKP, ERSP ja Rahvarinne. Analüüsivad Tiit Pruuli ja Jaak Allik.
Paguaadlik Hando Runneli märksõnastik. Elo Viiding kaasaegse soome proosa nurgakivist Leena Krohnist.
Jutud Daniel Reussi ja Kristjan Randaluga. Vaateid “Jazzkaarele”, “Oriendile”, trompetipäevadele.
Eelküpsetatud Kafka Vanemuise laval. Valuta ja väeta Viini metsad.
Kunstnikud prepareerisid natsionalismi.
Elo Lutsepp on maa-arhitektuuri pärlite otsingul läbinud 80 000 kilmeetrit…
-
20 aastat tagasi pida eesti rahvas oma ajaloo üht suurimat keelevõitlust. Võit neis lahingutes saabus keeleseaduse kinnitamisega ENSV ülemnõukogus. Kõigi meelest ei pidanud see nii minema. Kes tegi mida, meenutavad Elsa Pajumaa, Mati Hint jt. Kas uus keeleseadus saab eelmisest parem ning kelle poolt ja kelle kaitseks ta nüüd tehakse? Sirbi keeleseaduse erinumbrist saab selgust.
Arvamusi alkeemikutest ja ehitajatest, meie sõpradest ja vastastest Soomes, ohvristaatust sünnitanud identiteedikriisist.
Mänguline…
-
Ajakirja värskes numbris on Kristiina Rossi põhjalik artikkel piiblitõlke ajaloost Eestis, saateks Kadi Pajupuu pildid. Peeter Helme annab ülevaate 2008. a. romaanivõistlusest ja kirjeldab põgusalt võidutöid. Uku Masingu 100. sünniaastapäevaga seoses kirjutas Külliki Kuusk teoloogist-filosoofist-poeedist pikema loo. Lisaks on avaldatud paar luuletust Lauri Sommeri tõlkes. Eesti ja udmurdi kirjanduslikest suhetest annab hea ülevaate Nadežda Ptšelovodova. Miriam McIlfatrick-Ksenofontov analüüsib Doris Kareva luule tõlkimist ja toob näitena ühe…
-
Auhind antakse üle eesti kuuldemänguteatri looja Felix Moori sünniaastapäeva, 12. aprilli paiku. Raadioteatri näitlejaauhinna 2008. aasta laureaat on Ülle Kaljuste südamliku ja humoorika Salme rolli eest Andrus Kiviräha kuuldemängus „Üks udune päev”, vaimuka episoodrolli – Madu! – eest Urmas Vadi kuuldemängus „Maailma parim küla”, mängleva karakterikülluse eest Vladimir Beekmani audioraamatu „Aatomik ja küberneetiline karu” esitamisel.
Auhind anti üle eile Eesti Draamateatri maalisaalis. Enne seda esitati sarjas „Esimene…
-
Reedel Sirbiga kaasas pooleteisekordne Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis soovitavad eksperdid, millest kandidaadid peaksid enne Euroopa Parlamendi valimisi rääkima, et valija silmis vähegi eurooplase nime õigustada. Erakondadele see jutt ei meeldi.
Christian Kelch – viimane kroonik ja esimene ajaloolane.
Iirimaal plagieeritakse Ehinit.
Lahti lähevad Eesti Muusika Päevad, Jazzkaarest rääkimata.
Tagasivaade Ars Fennicale.
Clint Eastwood lahkub lavalt.
Arbujate lugemine.
Kunsti-, teatri- ja muusikauudised.
Ja veel ja veel vaateid kodu- ja välismaisele kõrgkultuurile.
-
. . . . loob Pille-Riin Purje Toomas Suumani näitlejaportree, Aare Pilv avab Jaan Toominga ja Anne Türnpu NO-teatri „Macbethi” varjatumaid tahke, Merit Kask arvustab Jaanus Rohumaa lavastust „Arbuusisuhkrus” ning Ingrit Kivitar Andres Noormetsa „Janu”. Madis Kolk võtab kokku Raadioteatri eelmise loomeaasta. Seekordse ajakirjanumbriga on kaasas ka CD-plaat Urmas Vadi kuuldemänguga „Maailma parim küla”. Evelin Lagle ja Nele Suisalu vestlevad interaktiivsest etendusest „BodyLounge”, Marju Riiskamp annab ülevaate XX Tallinna barokkmuusika…
-
Eesti Rahva Muuseum saab 100-aastaseks. Esmaspäevast algavate juubelipäevade eelõhtul annab Sirp ülevaate ERMi olnust ja helgemast tulevast.
Kuidas parandada ajakirjanduseetikat? Kunst ja ropendamine.
Globaalne ristiusk. Miks Eestis on jumala rollis koll?
Kergema vastupanu teed minek “Minu tädi” kujul. Kuus hingetut ootavat olendit lootuse ja lootusetuse vahel.
Schmuckszene – ehtekunsti kõrgmäestik Münchenis.
-
Soome televisioon – Jaak Kilmi hea võõrasema ehk “Disko ja tuumasõda” järgmisel nädalal kinos.
Kes on kellele vabanduse võlgu ja kes peab keda kartma.
Põrutav Tallinn Music Week.
Kirjanikud valmistuvad kongressiks ja kohtumiseks ministriga.
Kolm luuletajat ja üks musketär võetakse üksipulgi läbi.
Aasta teatrikangelased on pärjatud. Aga miks ja kuidas? Otsustajate tegevuse tagamaad ja põhjendused.
Uut ühiskonnakorraldust näitlikustab “Loomakari”.
Korea õppetund Rottermanni soolalaos.
Laidonerilt Laidonerile: Johani kirjad Mariale.
Ja veel rohkelt kultuurikaja.
-
Kuidas suhestub vastuoluliste ajaloonarratiivide ja kollektiivse mälu (aga ka amneesia) probleemidega tänapäeva kunstnik? Kuidas politiseeritakse minevikku? Kuidas pidada ühist minevikku linnaruumis meeles? Kuidas seda unustada? Kuidas mõjutavad minevikus aset leidnud kollektiivsed traumad tänapäeva mõtteviisi ja poliitilisi otsuseid? Need on vaid mõned küsimused, millele otsitakse vastust. Koostöös Kumuga korraldatud seminar, mis toob kokku kunstnikke, kunstiajaloolasi ja filosoofe nii Ida- kui ka Lääne-Euroopast, kannab alapealkirja „Kuldaeg”.
Kuigi mõiste on…
-
Sirbiga kaasas Fenno Ugria Teataja.
On teatripäev ja Rakveres jagatakse eelmise aasta parimatele tunnustust.
Inimõiguste dialoog Hiinaga, boliivlase heaolu kui eeskuju.
Uus eliit näeb välja ja käitub kui tööhobune.
Nimesid pannes entroopia vastu, Palmaru kujutluste maailm.
Pärnu öö sai hingi täis. Vana tango Hobuveskis.
Linnulend üle mulluse lastekirjanduse.Vladimir Wiedemanni maagide kool.
Mati Turi mitmest küljest. Planeerimine ja planeerimatus – kumba on rohkem?
Kilk, Kass, Elken, Laimre ja Külm – kõik näitavad midagi kuskil.
Filmiarheoloog Lennart…
