Toeta

Teater

  • Üleharitud koreograafide tupikseis

    Lavastuse „Victoria saladus“ suurim puudujääk on selles, et vaatajale ei ole jäetud ruumi: ei oma peaga mõtlemiseks, ei kujutlemiseks ega ka vastu vaidlemiseks. Tegijad on täitnud kõik lüngad.

    „Victoria saladus“, idee autorid, lavastajad ja esitajad Laura van Bergem ja Netti Nüganen, dramaturg Bruno Listopad, videokunstnik Ando Naulainen, valguskujundaja ja tehniliste lahenduste autor Henry Kasch, helikujundaja Artjom Astrov, lavakujundaja Mari Viik.…
    Kaja Kann
    7 minutit

  • Tuleb päev, mil ristiisa palub vastuteenet

    „Trilleri“ puhul oleks sõgedus puändid välja lobiseda, kuigi mõned kriitikud seda üliväga teha armastavad. Mitu lasku sooritatakse tulirelvadest ja kes tabab keda, jäägu ikka üllatuseks.

    Viljandi Ugala „Triller“, autorid Nhung Dam ja Koos Terpstra, tõlkinud Kerti Tergem, lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Laura Maria Mäits, videokunstnik Kärt Petser, helikujundaja Lauri Lüdimois. Mängivad Mirtel Pohla, Janek…
    Pille-Riin Purje
    5 minutit
  • Kuidas seletada armastust surnud abikaasale?
    „Ilma sinuta“ käivitavaks jõuks on Anne’i (Ülle Lichtfeldt) kahtlused, et tema autoõnnetuses hukkunud abikaasa Pierre polnud talle truu.
    Kalev Lilleorg

    Kuidas seletada armastust surnud abikaasale?

    Lavastaja Peeter Raudsepa töö näitlejaga ning Ülle Lichtfeldti sisseelamine Anne’i rolli on olnud tõsised ja viljakad.

    Veiko Märka
    4 minutit

  • Köielkõnd üle teatrihariduse kireva maastiku

    Etenduskunstide kõrgharidusõppes tõuseb esile kaks võrdselt tähtsat poolt: baasõpe ja käsitööoskus ning kriitiline, avatud mõtlemine.

    Tänavu möödub sajand Eesti teatrihariduse algusest: 1920. aastal asutas lavastaja Paul Sepp õppestuudio, millest kasvas välja Eesti Draamateater. Mis sünnib aga praegu Eesti teatrihariduses? Vestlusringis, kus keskenduti etenduskunstide kõrgharidusõppe bakalaureusetasemele, osalesid Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna juhataja Taavet Jansen, Eesti muusika- ja…
    Madli Pesti
    11 minutit
  • Felicitas ja metafoor
    Naine (Liina Olmaru) ja mees (Jan Uuspõld) võtavad endale koduabiliseks Felicitase, kauni naise välimusega roboti.
    Ülar Mändmets

    Felicitas ja metafoor

    Theatrumi „Felicitases“ esitatakse üks väga tänapäevane küsimus: kui palju me oleme valmis oma privaatsusest ära andma, et olla õnnelik?

    Kaur Riismaa
    4 minutit

  • Eesti teatri auhindade nominendid 2019. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

    Laureaadid tehakse teatavaks 27. märtsil teatripäeva peol Vanemuise teatris. Auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.
     
    SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD
    Žürii: Madli Pesti (esimees), Jaak Allik, Rait Avestik, Merle Karusoo, Mae Kivilo, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.
     
    Lavastajaauhind
    Priit Pedajas – „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning „Linnade põletamine“ (mõlemad Eesti Draamateater).
    Mehis Pihla – „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater).
    Priit Strandberg – „Naiste kool“ (Vanemuine).
    Margo Teder –…
    7 minutit
  • ,

    Ikka alleaa ja alleaa

    Esmalt üks kirjandusteaduslik tähelepanek. Ekslikult arvatakse, et eesti keeles rohkesti tarvitatav sõna „alleaa“ pärineb regilaulust. (Mäletate lavastusest „Armastus kolme apelsini vastu“ melanhoolse printsi Tartaglia öeldut: „Küll vanasti oli hea, siis viis emakene hälli heinamaale ja kandis kiigukese kesa peale ja tegi sinna juurde ikka „alleaa“ ja „alleaa““.) Tegelikult on see seotud hoopis luuletaja August Allega. Viljandis kivilõhkuja pojana sündinud Alle oli lihtsale päritolule vaatamata viks ja…
    Tambet Kaugema
    2 minutit
  • Kodus olemise õigus
    Lavastuses „Tuulte pöörises“ on esiplaanil isiklik ja intiimne, indiviidi mitmetahuline iha, inimlik ilu ja valu. Leena – Lena Barbara Luhse, Kaarel – Kaarel Pogga.
    Gabriela Liivamägi

    Kodus olemise õigus

    „Tuulte pöörises“ pole kergemeelne ega üleolev, vaid pigem vetruv ja pehme nagu soo, kus ühe maapinna all on teine, puutumatu, kuid tajutav.

    Auri Jürna
    6 minutit

  • Mihkel Smeljanski 8. III 1950 – 21. II 2020

    Meie hulgast on lahkunud armastatud näitleja, muusik ja meelelahutaja Mihkel Smeljanski.
    8. märtsil 1950. aastal Haapsalus sündinud Mihkel Smeljanski teatritee sai alguse juba 1960. aastal, kui ta Pärnu 2. keskkooli õpilasena kutsuti Pärnu teatrisse mängima lavastuses „Võitlus teel“ punapäist Borjat. 1968. aastal alustas ta tööd Endla lavatöölisena ning jätkas peagi mitmetes lavastustes kaasa tehes ka näitlejateed.
    1970. aastal astus Smeljanski Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse, kuid jättis selle pooleli…
    2 minutit

  • Nostalgia ja spliin draamaballetis

    Kas tuleme unistuste purunemise ja ideaalide kuhtumisega paremini toime kui Tšehhovi kaasaegsed? Kas leiame õnnetunde iseendas ja tasakaalu elus, aktsepteerime tegelikkust?

    Vanemuise „Neid oli kolm õde“, stsenaristid Helena Merzin ja Marika Aidla, lavastaja-koreograaf Marika Aidla, näitejuht Helena Merzin, kunstnik Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn, muusikalised kujundajad Ele Sonn ja Marika Aidla, videokujundaja Janek Savolainen, valguskujundaja Imbi Mälk. Tantsivad Maria Engel, Raminta Rudžionytė-Jordan, Laura Quin, Hayley…
    Kristiina Garancis
    5 minutit
Sirp