$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Teater

  • Köielkõnd üle teatrihariduse kireva maastiku

    Etenduskunstide kõrgharidusõppes tõuseb esile kaks võrdselt tähtsat poolt: baasõpe ja käsitööoskus ning kriitiline, avatud mõtlemine.

    Tänavu möödub sajand Eesti teatrihariduse algusest: 1920. aastal asutas lavastaja Paul Sepp õppestuudio, millest kasvas välja Eesti Draamateater. Mis sünnib aga praegu Eesti teatrihariduses? Vestlusringis, kus keskenduti etenduskunstide kõrgharidusõppe bakalaureusetasemele, osalesid Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna juhataja Taavet Jansen, Eesti muusika- ja…
    Madli Pesti
    11 minutit
  • Felicitas ja metafoor
    Naine (Liina Olmaru) ja mees (Jan Uuspõld) võtavad endale koduabiliseks Felicitase, kauni naise välimusega roboti.
    Ülar Mändmets

    Felicitas ja metafoor

    Theatrumi „Felicitases“ esitatakse üks väga tänapäevane küsimus: kui palju me oleme valmis oma privaatsusest ära andma, et olla õnnelik?

    Kaur Riismaa
    4 minutit

  • Eesti teatri auhindade nominendid 2019. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

    Laureaadid tehakse teatavaks 27. märtsil teatripäeva peol Vanemuise teatris. Auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.
     
    SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD
    Žürii: Madli Pesti (esimees), Jaak Allik, Rait Avestik, Merle Karusoo, Mae Kivilo, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.
     
    Lavastajaauhind
    Priit Pedajas – „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning „Linnade põletamine“ (mõlemad Eesti Draamateater).
    Mehis Pihla – „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater).
    Priit Strandberg – „Naiste kool“ (Vanemuine).
    Margo Teder –…
    7 minutit
  • ,

    Ikka alleaa ja alleaa

    Esmalt üks kirjandusteaduslik tähelepanek. Ekslikult arvatakse, et eesti keeles rohkesti tarvitatav sõna „alleaa“ pärineb regilaulust. (Mäletate lavastusest „Armastus kolme apelsini vastu“ melanhoolse printsi Tartaglia öeldut: „Küll vanasti oli hea, siis viis emakene hälli heinamaale ja kandis kiigukese kesa peale ja tegi sinna juurde ikka „alleaa“ ja „alleaa““.) Tegelikult on see seotud hoopis luuletaja August Allega. Viljandis kivilõhkuja pojana sündinud Alle oli lihtsale päritolule vaatamata viks ja…
    Tambet Kaugema
    2 minutit
  • Kodus olemise õigus
    Lavastuses „Tuulte pöörises“ on esiplaanil isiklik ja intiimne, indiviidi mitmetahuline iha, inimlik ilu ja valu. Leena – Lena Barbara Luhse, Kaarel – Kaarel Pogga.
    Gabriela Liivamägi

    Kodus olemise õigus

    „Tuulte pöörises“ pole kergemeelne ega üleolev, vaid pigem vetruv ja pehme nagu soo, kus ühe maapinna all on teine, puutumatu, kuid tajutav.

    Auri Jürna
    6 minutit

  • Mihkel Smeljanski 8. III 1950 – 21. II 2020

    Meie hulgast on lahkunud armastatud näitleja, muusik ja meelelahutaja Mihkel Smeljanski.
    8. märtsil 1950. aastal Haapsalus sündinud Mihkel Smeljanski teatritee sai alguse juba 1960. aastal, kui ta Pärnu 2. keskkooli õpilasena kutsuti Pärnu teatrisse mängima lavastuses „Võitlus teel“ punapäist Borjat. 1968. aastal alustas ta tööd Endla lavatöölisena ning jätkas peagi mitmetes lavastustes kaasa tehes ka näitlejateed.
    1970. aastal astus Smeljanski Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse, kuid jättis selle pooleli…
    2 minutit

  • Nostalgia ja spliin draamaballetis

    Kas tuleme unistuste purunemise ja ideaalide kuhtumisega paremini toime kui Tšehhovi kaasaegsed? Kas leiame õnnetunde iseendas ja tasakaalu elus, aktsepteerime tegelikkust?

    Vanemuise „Neid oli kolm õde“, stsenaristid Helena Merzin ja Marika Aidla, lavastaja-koreograaf Marika Aidla, näitejuht Helena Merzin, kunstnik Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn, muusikalised kujundajad Ele Sonn ja Marika Aidla, videokujundaja Janek Savolainen, valguskujundaja Imbi Mälk. Tantsivad Maria Engel, Raminta Rudžionytė-Jordan, Laura Quin, Hayley…
    Kristiina Garancis
    5 minutit

  • Tantsu vahetu mõju ajalooline utoopia

    Tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Rudolf von Labanist alates tähendab tantsutehnika eelkõige oma keha ja selle liikumisloogika mõistmist.

    Konverents „Rudolf von Laban 140. Ettekanded, töötoad, film, näitus“ 1. II Tallinna ülikoolis.
    Ajaloofaktide olemasolu üksi ei tee ajalugu veel tajutavaks. Läbi uurimata ajaloost ei ole tulevastel põlvkondadel võtta midagi tähenduslikku. Olnul on sisulist väärtust vaid siis, kui see on omaaegses kontekstis lahti mõtestatud ning seeläbi selgunud…
    Marie Pullerits
    5 minutit
  • Üürike laul igavesest õnnest
    Maarja Johanna Mägi mängib Emilie mitmeplaaniliseks, praktilise meelelaadiga Miili abielus Hannesega (Ekke Märten Hekles) on lootust ja iseteadvust, põlgust ja kahetsust.
    Maris Savik

    Üürike laul igavesest õnnest

    EMTA lavakunstikooli XXIX lennu diplomilavastuses „Laul õnnest“ on tegelaste siseilmad Lutsu näidendiga võrreldes komplitseeritumad ja tänu sellele rollid võimalusteküllasemad.

    Pille-Riin Purje
    4 minutit

  • „Jultumus“ võtta aega

    Unistused ja mõtterännakud viivad tegelased nii minevikku kui ka tulevikku, kusjuures alati ei tarvitse minevikumeenutus olla olevikuenergiat kulutav klammerduv anakronism.

    Theatrumi „Tagasi“, autorid Eva ja Indrek Koff, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Mae Kivilo, valguskunstnik Margus Vaigur, helikujundaja Marius Peterson, videokunstnik Sander Põldsaar, liikumisjuht Tiina Mölder. Mängivad Kaie Mihkelson, Mare Peterson, Aleksander Eelmaa ja Lembit Peterson. Esietendus 25. I Theatrumis.
    Eva ja Indrek Koffi näidendis „Tagasi“ näeme…
    Madis Kolk
    5 minutit
Sirp