Teater
-
Kui hea raamat!
Alvar Loog ja Valle-Sten Maiste on koostanud „Teatrielu“ kogumiku, kus peaaegu igas artiklis esitatakse aktuaalseid küsimusi ning antakse võimalus kas kaasa noogutada või vastu vaielda.
7 minutit -
Daugavpilsi teater annab etendusi arhitekt Verners Vitandsi projekti järgi 1938. aastal valminud Daugavpilsi Ühtsuse majas.Ivars Soikāns / LETA / ScanpixDaugavpilsis haarati näitlejaõppes ohjad enda kätte
Daugavpilsi teatri tegev- ja kunstiline juht Oleg Šapošnikov: „Ükski Riias õppiv näitlejatudeng ei pöörduks Daugavpilsi tagasi, Lätis valitseb liigne tsentraliseeritus.“
6 minutit -
„Kohvri“ (fotol Riina Maidre, Steffi Pähn, Karl-Andreas Kalmet ja Priit Loog) lavatervik on eklektiline, dokumentaalse taustaga (?) dramaturgiat antakse laval edasi üksikute psühholoogiliste sisseelamissööstudega vaheldumisi distantseeritud verbatim-stilistika ja neljanda seina lõhkumisega.Siim VahurKuidas pühitseda pinnapealsust stiilivõttena?
Kinoteatri „Kohvrile“ on põhjust ette heita süvenematust, esimeste märksõnade õhkuviskamist, lootuses, et küll neist mõni ikka seina külge kleepub.
6 minutit -
Liisa Saaremäel on ametis kipskinga lihvimisega.Kris MoorIgavene aelemine lõpmatus ruumis
Kuus kaunist naist on riietatud valgesse ning jõlguvad ruumis, tekitades pildi seinal tolknevatest laiskadest porikärbestest, kes ei viitsi isegi põriseda.
4 minutit -
Marco Layera lavastuses „Karistamatuse oaas“ (Tšiili) näidatakse publikule kollektiivset riiklikku tapamasinat, kus masinaosade (s.t näitlejate) tantsulises liikumises ja ka näoilmes on kadunud igasugune inimnäolisus.Kas unustame Venemaa?
Vabaduse festivali keskmes oli kaks põletavat teemat: ajaloo, keele ja kultuuri sunnitud unustamine ehk mankurtlus ning riigi surve üksikisikule, sellest tingitud valikud ja vastupanuvormid.
12 minutit -
Hetkiti tegelased elustuvad rollina. Neid hetki on nii Jan Uuspõllu (Aleksandr) kui ka Peeter Tammearu (Ivanov) mängus.Siim VahurEbakõlaline harmoonia
„Dissonantsete“ lavastusosised järgivad selget loogikat ja moodustavad korraliku terviku, aga seejuures mõjub lavastus kuidagi vormistatuna, kiretult.
4 minutit -
Lavastuse „Reis metsa lõppu“ metsikut poolt esindab Jörgen Liik, kelle näiliselt koomiline andelaad võimaldab tal imeda situatsiooni antusest välja maailmatäie erisuguseid mänguvõimalusi, sealhulgas traagilisi.Herkko LabiMetsa kirjeldamine digitaalsele Tuglasele
Tänapäeval peaksime Juhan Jaigi loomingut maagiliseks realismiks, aga loo jutustajale pole maagilises realismis midagi maagilist: see ongi realism.
7 minutit -
„Luikede järvedes“ (fotol Kaija M. Külm, Jaanika Tammaru ja Laura Niils) on loobutud varvaskingadest, ent säilitatud üsna täpselt originaalkoreograafia.Rasmus KullLuik, part ja kvoodiga näkineid
Perspektiiv on ohtlik ja sünge: ülereguleeritud maailm, kus kurjus puhub elu sisse kileluikedele, aga päris luiged, ehtsad baleriinid ja tõelised tunded peavad jääma kõrvale.
4 minutit
