-
Uue numbritega teatrimoodustise kunstist on räägitud palju. Manifestist ja muust. Napilt on räägitud lihtsast asjast, teatris No99 pole näitlejat.
Kuidas ei ole? Väga lihtsalt, palgal pole ühtegi. On küll olema trupijuht Jüri Karindi, kuid truppi ennast ei ole. Kui truppi ei ole, on muide see näitlejate kohalejoonistamine veelgi raskem, nii et trupijuhil selles teatris igav ei ole.
Asi ei ole mitte ainult palgalises näitlejas. Pole ka püsisuhet näitlejaga.…
-
?Misjonäride? Rahutuvi ? surmatuvi? rakveree Teater
Dokumentaalprojekt ?Misjonärid?, autor-lavastaja Merle Karusoo. Kunstnik Jaagup Roomet, laulud seadnud Märt Avandi, liikumise seadnud Laine Mägi. Mängivad Hannes Prikk, Velvo Väli, Tarvo Sõmer, Martin Leemets, Eduard Salmistu, Margus Stalte, Märt Avandi jt. Esietendus Rakvere teatris 24. märtsil.
?Vaimustuse või hingelise maksimumi seisundis hakkab inimene looma märke: tantsima, laulma, rütmiliselt liikuma. Märk on meie elementaarse väljenduse pärisosa, mitte argine loomulikkus,? on öelnud teatrimees…
-
See on Afganistanis sõdinud meeste elulugude jutustamine, mida on illustreeritud teatraalsete vahenditega. Poliitilis-kunstilised lisandused on problemaatiliselt vormistatud, kuid põhjendatud. Miks peame me üldse sõdima, oma lapsepõlveideaalidele kuuli andma, kambavaimus väikerahvastele nagu meiegi lolli valge mehe õnnekuvandit peale suruma?
Kõige mõjusam on lavastus täiskasvanute ja laste kõrvutamises. Väikesed indiaanlasi mängivad poisid mõjusid küll plakatlikult, kuid vähemalt esimeses vaatuses väga vajalikult ? lapsed olid sõtta läinud poiste seikluslik süda.…
-
Juhan Smuul (1922 ? 1971) Ma sulgeksin südame uksed ja hoiaksin küüntega maast. Kuid võimsam on minust see kutse ja sellest ma vabaks ei saa.
Juhan Viiding (1948 ? 1995) Täiesti terav, täiesti valus ? käis minu kannul viimne passioon. Just nagu seest, kuid ometi väljast on need ohvrid, mida ma toon.
Täna esietendub Rakvere teatris ?Johannese passioon?. Üllar Saaremäe lavastus viib kokku Juhan Liiva (Toomas…
-
Maurus ja tema õpilased: Tigapuu ? Mart Toome, Sikk ? Indrek Ojari, Härra Maurus ? Aarne Üksküla, Indrek Paas ? Argo Aadli, Vainukägu ? Andero Ermel ja Lible ? Bert Raudsep. Priit Grepp
Rudolf: Täitsa nagu Tammsaare. Kõik romaani olulised lõimed on rohkem või vähem esile toodud. Koolilaps saab päris kenasti etenduselt eksamile minna. Truudus autorile on etem kui tema najal näiteks manifesti punnitada, et ?mina ja…
-
Eesti on nii läbikasvanud ühiskond, et objektiivne ajalugu pole võimalik.
Peaaegu igal õhtul me tuleme lavale. Me kanname inimesteni mingit informatsiooni nendelt väljadelt, mis meid ümbritsevad. See on meie valu ja kutsumus. Näitleja iga pisimgi närv kogub ümbrusest materjali, mida vormida kurruks võiks vaataja vaikival suul. Me ei taha olla pajatsid, kes rikastelt liudadelt raasukesi norivad, vaid suveräänid, kes laulavad tulevikku ning näevad aja sisse. Näevad…
-
Teatrikriitikale on ette heidetud mitmekesisuse puudumist ja ühtemoodi mõttemudelitele toetumist. See on ka loomulik, sest teater, mis peaasjalikult ripub ära psühholoogilisest realismist, tingib juba iseenesest vaid ühe kindla vaatepunkti. Ent eelnevalt kinnistunud vaatepunktidele on omane jätta tähelepanuta peavoolust erinev erinevana, tingides sellele lähenemise juba armsaks saanud võtetega.
Üheks peavoolust erinejaks on minu meelest Hendrik Toompere juunior. 2003. aasta Teater. Muusika. Kino 5. numbris avaldatud intervjuus ütleb…
-
Kogumik ?TEATRIELU 2003?. Koostajad ja toimetajad Anneli Saro ja Sven Karja. Teatriliit 2005. 389 lk.
Aasta tagasi kirjutasid Anneli Saro ja Sven Karja aastaraamatus ?Teatrielu 2002? teatrikriitika allakäigu pärast muretsedes: ?Kui väga karmilt väljenduda, siis toimub Eestis praegu teatrikriitika kui sidusa diskursuse aeglane kõngemine, kas või võrreldes näiteks kirjandus- ja kunstikriitikaga.? Kuus aastat tagasi, 1999. aasta jaanuaris, kirjutas Valle-Sten Maiste siinsamas Sirbis: ?Eesti teatrikriitika on keskpärane. Ta…
-
?Teatrielu? on hea ja vajalik selleks, et eesti keeles saaks rääkida teatrist pisut süvenenumalt ja samas üldistavamalt, kui seda võimaldab ajaleheformaat või ühe etenduse arvustus. See viimane on ju meil kõige levinum, peaaegu ainuvalitsev teatrikirjutise ?anr. Eesti kirjandus- ja kunstiteadlastel on mitmesuguseid oma väljaandeid, kus areneb teoreetiline mõte ja sünnib diskussioon. Ma usun, eesti teater väärib ka üht kohati keeruliselt rääkivat väljaannet, mis ei ripuks läbimüüginumbrite…
-
Kogumik ?EESTI DRAMATURGIA 10 AASTAT?. Toimetanud Anne-Ly Sova. Eesti Näitemänguagentuur, 2005. 239 lk.
Eesti algupärandite õhuke kogum ja vähene kvaliteet on toitnud meie kultuuriringkondade virisemisjanu aastakümneid, et mitte öelda terve sajandi, kuid viimasel kümnel-viieteistkümnel aastal on olnud põhjust tihedamateks rõõmuhetkedeks. ENA-l on meie näitekirjanduse arendamises kahtlemata oma osa ja agentuuri poolt välja antud eesti nüüdisdramaturgia esimene ülevaateteos on selle üks oodatud ilminguid. Raamat annab pildi viimasel kümnel…
