-
?Kosmonaudi viimane teade naisele, keda ta endises Nõukogude Liidus kunagi armastas?.Vivienne ? Piret Rauk, Keith ? Jaan Rekkor.
?oti nüüdisnäitekirjaniku David Greigi pika pealkirjaga näidend Andres Noormetsa lavastuses Endla teatri Küünis tekitas häiriva ma-olen-siin-varem-olnud-tunde. Eks olegi osavalt komponeeritud fragmentaarnäidendid üksjagu sarnased. Tungivamalt meenus Tiit Palu lavastus ?Ohtlik lähedus? (?Closer?) Vanemuises, võib-olla seepärast, et ka seal mängis Piret Laurimaa striptiisitari; samuti Andres Noormetsa lavastus ?Kuldne mees? Rakvere…
-
Ma arvan, et Jaan nimetas selle loo muinasjutuks sellepärast, et inimesed võtavad muinasjuttu palju vahetumalt vastu. Kui öelda, et see on draama, hakatakse kohe otsima põhjuseid, miks see või teine asi just nii on, aga muinasjutu puhul ei teki imeliste sündmuste puhul küsimust, kas see on võimalik või ei ole. Mina isiklikult usun kõiki muinasjutte.
Milline oli koostöö autoriga, kas suhtlesite lavastuse tegemise ajal või hoidis Tätte…
-
Praegu on küll selline tunne, et ma ei oskagi enam öelda, mis see põhiteema selles näitemängus on. Arvan, et see kõik on tulnud üle 40 aasta läve astumisega ja päris tugevalt ka minu viimase aja reisimistega ja eriti ehk väljavõideldud vabadusega veeta üha rohkem aega nii, nagu mulle tõeliselt meeldib. Muinasjutuks nimetasin selle loo nalja pärast. Täpsem väljend oleks ehk ?laul?. Usun, et see ?Meeletu? läheb…
-
Uus vana ?Kevade?: Kiir ? Taavi Teplenkov, Toots ? Rasmus Kaljujärv.
Oskar Luts ? Priit Pedajas, ?Kevade?. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Osades Rasmus Kaljujärv, Taavi Teplenkov, Riina Maidre, Tiit Sukk, Ott Sepp, Margus Prangel, Anti Reinthal, Tõnu Kark, Lembit Ulfsak, Veikko Täär (külalisena), Aleksander Eelmaa, Laine Mägi ning Lauri Lagle ja Risto Kübar (külalistena EMA kõrgemast lavakunstikoolist). Esietendus…
-
Kai Hensel, ?Klammi sõda?. Tõlkinud Eili Heinmets. Lavastaja Aare Toikka, kunstnik Karmo Mende, tehnikud Triin Hook ja Raul Õitspuu. Mängivad Marika Vaarik ja Margo Teder. Esietendus 5. aprillil rahvusraamatukogu teatrisaalis.
On?s kool kinnipidamiskoht, haridusasutus, teine kodu, kasvatusasutus, tootmiskoondis vms? On see koht tarkuse taganõudmiseks, on see iseseisev vaheetapp enne ?päris elu?, osa lapsepõlvest-noorukieast, kasulik või kasutu vaba aja veetmise paik ja vorm? Nimetagem seda ükskõik kuidas, üldjoontes…
-
Näidendi tõlkis juba hea mitu aastat tagasi Martin Algus ning tutvustas seda ka kohemaid lähedal asuvatele teatrisõpradele. Olime tekstist Ingomar Vihmariga mõlemad parajalt sisse võetud, aga ükski teater polnud esimese hooga nagu eriti huvitatud. Hakkas teine juba tasapisi meelest minema, kuni Endla mulle eelmisel aastal lavastajatööd pakkus ning just selle tüki teiste seast välja valis. Mu rõõm oli ja on piiritu, sest dramaturgiat, mis hoiaks oma…
-
Näitleja on kaks tundi publiku ees. Üsna üksi. Kuigi ?Klammi sõja? lavastaja Aare Toikka on näitlejale ulatanud ?abistava käe?, toonud mononäidendisse lisaks veel ühe tegelase ? koolipsühholoogi, kes lavastust raamib, kümmet koolitundi seob ja lahutab, eelkõige aga publikule mängureeglid selgeks teeb. Ent lõviosa lavastusest on ühe näitleja kanda. Marika Vaarik mängib preili Klammi, saksa kirjanduse õpetajat, kellele tema õpilased on kuulutanud sõja, sest üks klassikaaslastest sooritas…
-
-
Millest konverentsil räägiti? Suurimaks tundmatuks, mille lähema tundmaõppimise ja seletamise vajadust rõhutati, osutus keha. Kõik näitleja keha vaataja poolt tunnetamise ja tajumisega seotud küsimused, vaataja enda kehaline taju intellektipõhise vastuvõtu asemel/kõrval jms, mis kokkuvõtvalt paigutub fenomenoloogia mõiste alla. Teatrifenomenoloogia kui semiootika kõrval etenduse analüüsis aina enam populaarsust koguv meetod näib osutuvat ka eesti lavastuste vastuvõtul möödapääsmatuks. Kaheksast ettekandest kolmes tegeldi otseselt fenomenoloogiliste, teatrietenduse kui omaette maailma…
-
Uue numbritega teatrimoodustise kunstist on räägitud palju. Manifestist ja muust. Napilt on räägitud lihtsast asjast, teatris No99 pole näitlejat.
Kuidas ei ole? Väga lihtsalt, palgal pole ühtegi. On küll olema trupijuht Jüri Karindi, kuid truppi ennast ei ole. Kui truppi ei ole, on muide see näitlejate kohalejoonistamine veelgi raskem, nii et trupijuhil selles teatris igav ei ole.
Asi ei ole mitte ainult palgalises näitlejas. Pole ka püsisuhet näitlejaga.…
