-
Henryku unenäoline teekond esimese ilmasõja kaevikuist koju on peategelasele sama üllatav kui “Laulatuse” lavastamine Poola traditsioonide tundjale. Toruni lavastuse esimesi stseene ei täida niivõrd Henryku monoloog, kuivõrd Isa saladuslik ja paeluv kohalolu.
Külje pealt tekib lavale kõigepealt laud, kuhu on asetatud toolid, jalad püsti. Seda massiivset konstruktsiooni kannab kummargil inimene. Isa-Laud käib oiates ümber Henryku ja asetab kandami ettevaatlikult maha. Kõik tema liigutused on täpsed, ent samaaegselt…
-
Fragment Tiia Johannsoni netiprojektist ?Naiskala?. 1996.
Iga autori loomingulise tegevuse peatab lõppev elu, kuid võib juhtuda, et füüsilise olemise lõpp võimaldab tema kunsti vaadata uue nurga alt. Kui tekkinud kunsti materiaalses mõttes saab isegi olematuks nimetada, siis tõlgendamise katsetus võib olla seda intrigeerivam.
Tiia Johannsoni loominguline kogemus võib lähemal vaatlusel olla nende võimaluste ja asjaolude näide, mida siinne keskkond kunstnikule annab ja mis loometegevust soosides ja takistades…
-
Maastikumaalija Uno Roosvaltile on Eesti saarte kivised ning rabade karmid, aga puhtad kooslused olnud väärtus, mille juurde ikka tagasi pöörduda. Norra reisil nähtud võimsais fjordides ning järsakuis ei ole ta aga kogenud maastiku paatost, vaid seostanud need hoopiski Edvard Munchi maalidega (?Elu tants?). Kaks tütarlapse pead Roosvalti Norra maastikus mõjusid esmapilgul ootamatult, ent seostusid etenduse päeval Konrad Mäega, tema maaliga ?Norra tütarlapse portree? (1908 ? 1910).…
-
Edinburghi teatritaevas pole just alati pilvitu.
Festival on möll. Aga kui on liiga palju müra, ei saa aru, mis on mis. Mis on väärt ja mis mitte? Eriti, kui kvaliteet on nii kõikuv, nagu Edinburghis oli. Mingit garantiid pole. Kohe üldse mitte.
Teatrifestivale on tegelikult ju kaks: rahvusvaheline teatrifestival ning ?Fringe?, ehk siis ametlik ja off-programm. 50aastaseks saanud ?Fringe? on mahult juba ammu suurem kui põhiprogramm, kuid…
-
Giidiks kutsuti kaasa ajaloolane Ott Sandrak, mis, nagu Itaalia reisi seltskond juba teadis, ennustas ekstreemkultuurireisi selle sõna kõige paremas tähenduses. Varustatud pealtnäha piiramatu teadmistepagasiga ja väsimatu innuga uusi imesid avastada, on Sandrakul anne üles leida peamistelt turismimarsruutidelt kõrvale jäävaid, kuid seda omapärasemaid paiku. Nii sõidetigi lühikeste pausidega kümne päeva jooksul ringi mööda Sileesia, Määrimaa, Böömimaa ja Baieri kultuuriobjekte, et saada uusi impulsse nii kohalikest muuseumidest, katedraalidest,…
-
Nädal enne jaanipäeva kogunes kogu Soome kaasaegse tantsu ringkond Kuopiosse. Igale tantsuhuvilisele peaks see Kesk-Soome linn tuttav olema kui üks mõjukamaid kaasaegse tantsu festivalide toimumiskohti Euroopas. Eestlasele on Kuopio tantsufestival kindlasti maiuspala, kuid kahjuks on sinna esinema jõudnud vähesed. Ainsatena on selle laval tantsinud Eve Andre ja Sergei Upkin 2000. aastal, kuid moderntantsijatest kahjuks seni mitte keegi. Arvestades festivali püüdlust tuua lavale just kõrgetasemelist ja professionaalset…
-
Teatrigurmaanidel on Ojasoo lavastustest rääkides tavaks rõhutada, et need ei kõnele mitte mingitest lihtlabastest, individualiseeritud tegelaskujude konkreetsetest üksikprobleemidest ning nende sotsiaalsetest ja psühholoogilistest põhjustest, vaid et need esitavad eranditult suuri küsimusi suurte asjade kohta. Tegelikult võib seda laadi tõdemuste abil sõnastada niihästi tõeliselt katartilisi elamusi kui ka üldsõnalist põiklevust millegi ähmase suhtes. Ei teagi, kas seda võimalust arvesse võttes või lihtsalt hoogu saanud ?topeltkodeerimise? rõõmust on…
-
NO 96 vabaõhulavastus ?Seitse samuraid? erineb märgatavalt nii sisu kui vormi poolest suuremast osast Eesti suvelavastustest. See on ainult tervitatav ja ega NO endale teistsugust käitumist (veel) lubada saakski. Mujalt (kultuuri)ruumist tulnutega opereerimine kohalikus betooniaugus Kadriorus mõjub pärimus-, mõisa- ja võsateatri taustal lühidalt öeldes värskelt. Oluliseks tuleks lugeda ka fakt (esialgu veel teatriloo kontekstis), et nimetatud lavastusest on tehtud kaks varianti: päevane ja õhtune (nimetatakse ka…
-
Uudishimu tuntud kaasaegsete elukäigu järele rahuldatakse ajakirjade Kroonika ja Seltskond vahendusel. Ajalooliste tegelaste elukäigust saadakse teada teatrietenduste kaudu. Mart Kivastiku näidendid ?Külmetava kunstniku portree? ja ?Põrgu Wärk? on omamoodi ajalooline seltskonnaajakirjandus. Vaadatakse kunstnike teoste taha ja nähakse kunstiajaloolistest käsitlustest väljajäänut.
Kunstiteema populaarsus kui sotsiaalne fenomen
Konrad Mäe ja Eduard Wiiralti nimi müüvad ning pärast etendusi lähevad parema hinnaga kaubaks ka nende maalid, nagu võib arvata, kui Mäe maali…
-
Eduard Wiiralti silmapaistev looming, kuid samavõrd tagasihoidlik inimloomus on aga märksa keerukam ülesanne kui impulsiivse Mäe kunstnikutee kujutamine.
Wiiralt (Jan Uuspõld) on ?Põrgu wärgi? kõrvaltegelane, vähemalt esimeses vaatuses. Vaatajale kinnitatakse, et Wiiralt oli tehniliselt täiuslik, virtuoos ning et ta on kõige parem Eesti kunstnik, vabandust, graafik. Tassa loeb ette ka lühikese Wiiralti eluloo.
Lavastuse raam, aruandlus uurijaile, otse nõuab A ja O selgitamist. Wiiralt on üks seltskonnast ning…
