-
Piinlik tunnistada, aga minu kogemus eesti lasteteatrist on väga väike. Tagantjärele võin öelda, et just seetõttu oli festivalinädal mulle väga tänuväärne, tore, hariv ja ka žürii esimehe roll sisuliselt põnev. Esmapilgul oli mul raske sellele ülesandele läheneda (just selle vähese lasteteatri kogemuse tõttu) ja seepärast tõlgendasin oma rolli pigem nii: aitan ehk oma üldteatraali pilguga mitmete elualade spetsialistidel ühist keelt leida.
Nii vähe kui ma lasteteatrisse olen…
-
Igal juhul on “Draamakese”-laadset festivali vaja. Alul olin pisut ehmunud, pigem küll kõhkvel, kui tehti ettepanek žürii töös osaleda. Ent lähenesin asjale juba eos pisut omakasupüüdlikult – millal ja kuidas ma ikka kõik need lavastused ära vaatan? Isegi koos oma lastega teatris käies ei tuleks see ilmselt kõne alla – vanemad pojad on mõne tüki jaoks juba liiga suured ja noorem tütar veel liiga väike. Seetõttu…
-
Kuna 2006. aasta “Draamakese” festivali näidendite üksikasjalikum vaatlemine nõuab rohkem ruumi, kui on käesoleval juhul kasutada, siis on siin loobutud muidu nii tänuväärsest sõiduplaani-meetodist ja asendatud see rõhuasetuse-meetodiga: esitlusele tuleb kaks liistu, millele niisuguse festivali näidendeid sobib tõmmata. Käesolev artikkel kajastab ainult minu isiklikke seisukohti. Kiitus on aus ja kriitika on sündinud armastusest.
“Laste jaoks on head ainult need teosed, mida loevad meeleldi ka täiskasvanud.” Nii on…
-
Foto: Piia Ruber
Statistikaameti värske kogumik “Kultuur 1994 – 2004” teatab teatrielu kohta järgmist: “Teatrite tulubaasist kaks kolmandikku hõlmab riigieelarveline toetus. Omavalitsused finantseerivad süstemaatiliselt linnateatreid, kuid teatrite üldisest tulubaasist hõlmab see tühise osa – vaid 2 – 4%.
Teatrite omatulude (millest peamine osa pärineb piletimüügist) osatähtsus on aastatega suurenenud. Jättes kõrvale inflatsiooni mõju, on teatrite piletitulu kasvanud kümne aastaga 2,5 korda, seega kiiremini kui üldine tulubaas.
2003. aasta näitel…
-
Vastust küsimusele, mida eestlased teeksid siis, kui suveteatrit poleks, need arutelud ei sisalda. Publiku rännakud Viinistust Lutike ja Soontaganani, “üle Kaarli, Muuga ja Ao, üle Aegade Assamalla, üle Kääpa ja Künnivao” – need on osa globaalsest majandussüsteemist, kus kõik on kõigega seotud. Tähendab, rändav publik, näitlejatest rääkimata, annab oma panuse suurde majanduskasvu. Omamoodi altruismi ilming. Inimene on igapäevatööga oma perele leiva lauale saanud ja nüüd osaleb…
-
Tulid Eestisse tagasi: Sergei Furmanjuk, Pavel Vorožtsov,
Tatjana Jegoruškina, Dmitri Kosjakov, Natalja Popenko
ja Dmitri Ptšela. 2x ALEKSEI BELOV
“Täna me ei mängi”, Moskva Kunstiteatri Kooli lõpetajate diplomietendus. Lavastajad Merle Karusoo ja Toomas Lõhmuste. Esietendus 30. V Vene Draamateatris. Mängivad Nikolai Bentsler, Pavel Vorožtsov, Tatjana Jegoruškina, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Kutšmezov, Natalja Popenko, Dmitri Ptšela, Sergei Furmanjuk.
Äsja jõudis Vene Draamateater tegelikult ju ikka veel renoveeritavas majas esietenduseni. Teatri…
-
Väikest Teatrit nimetatakse õigusega Aleksandr Ostrovski koduks. Just siin said alguse näitekirjaniku (keda on tema ande austajad nimetanud Vene Shakespeare’iks) loomingu näitlemis- ja lavastamistraditsioonid, mis on olnud Väikese Teatri loomeprotsessi aluseks paljude aastate jooksul kuni tänaseni välja. Dramaturgi “romaan” Väikese Teatriga tekitas Vene teatrimaailmas omapärase revolutsiooni, kuigi selle ulatust kirjaniku kaasaegsed täiel määral veel ei tunnetanud. Esimest korda ei tulnud näitlejad keiserlikul laval publiku ette mitte…
-
Tunnistan üles, et passi ja ristimistunnistuse järgi olen tegelikult Pavel, mitte Paul, nii et minu trügimine sellesse veergu on selge märk, et toimetaja on valvsuse minetanud. Päritolu ja kodune keel on mul siiski kohalik, kuigi ma ei ela linnas, kus ikka veel patrullib Aljoša Karamazovi nimekaim. Tõsi, televiisorist vaatan rohkem vene kanaleid ja eesti klassikutest rohkem lähevad korda vene omad. Nii et puhas poluvernik. Ise läänes,…
-
“Kilplaste klubi” alles kompab noorsooteatri olemust.
Kui 1965. aastal Tallinna noorsooteater loodi, siis pigem tänu klauslile, mis nägi ette, et toonases NSV Liidus peab iga liiduvabariigi pealinnas ja suuremas oblastikeskuses olema nukuteater ja noore vaataja teater (Teatr Junogo Zritelja). Tallinnas niisugust teatrit polnud, sildi all “noorsoo kommunistlik kasvatustöö” seega Eestisse uus teater sündiski. Nii et uute teatrite loomine polnud sugugi lihtne ka nõukaajal. Erinevatel aegadel (nii Panso…
-
Eesti Nukuteater osales lavastusega “Troll-Poiss” Montenegros Suboticas 21. – 27. maini toimunud XIII rahvusvahelisel laste- ja noorteteatrite festivalil. Lavastus “Troll-Poiss” pälvis festivali peaauhinna. Euroopa ühe suurima laste- ja noorteteatrite festivali võistlusprogrammis osales 66 lavastust kahekümne kahest riigist, muu hulgas Austriast, Hiinast, Venemaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, USAst, Itaaliast, Türgist, Iisraelist, Poolast, Slovakkiast jm. Lisaks festivaliprogrammi etendustele oli külastajatel võimalus vaadata ja osaleda workshop’ides ja seminaridel.
Lisaks grand prix’le…
