-
Portugallase Rui Horta lavatöö “SET UP” sisaldas kõike, mida klassikaline festivalitöö sisaldama peab.
“Baltoscandal” on sealmaal, et vajab täisväärtuslikuks edasiminekuks kontseptsiooni uuendamist.
Viis päeva juuni lõpust juuli alguseni kestnud 9. rahvusvaheline teatrifestival “Baltoscandal” oli eklektiline nagu ikka, see on ka loomulik ja positiivne. Festivali kunstiline juht Priit Raud kutsub festivali brošüüris üles korrakski lahti saama hüpermarketite mentaliteedist ning meelelahutustööstuse terrorist. Ehk kõigest sellest, mida on palju, mis on…
-
Soomlaste pikima ajalooga suveteatrifestival, Tampere teatrisuvi (Tamperen teatterikesä) toimub tänavu juba 38. korda 7. – 3. augustini. Nagu tavaks, lisandub kodumaise teatri ülevaatlikule repertuaarile ka väliskülaliste programm, mille üks peaesineja on äsja Rakvere “Baltoscandalit” väisanud Mark Ravenhill oma monotükiga “Product”. Festivali korraldajate sõnutsi kompab seekordne Tampere teatrisuvi teatri piire ja teeb tuule alla traditsioonilistele teatrikontseptsioonidele. Tekst tuleb tuttav ette, mõeldes nii kodumaisele “Baltoscandalile” kui ka paljudele…
-
Repro
24. mail tähistati Berliinis tõenäoliselt maailma vanima lavastaja George Tabori 92. sünnipäeva. Etendati tema enda lavastatud Samuel Becketti näidendit “Godot’d oodates”. Pärast etendust tõid teatritöötajad lavale 92 Tabori-kooki, mis üksteise järel üles loetleti. Seejärel laulis Berliner Ensemble’i täismaja vanahärrale sünnipäevalaulu.
George Tabori on: lavastaja ja näitekirjanik, Budapestis sündinud ungari juut inglise passi, ameerika eksiili ja saksa teatriajalooga, armastatuim ja vanim teatritegija maailmas, kelle elu on tema enda…
-
Kiirused on suured, pall veereb, meeste vahel võib aimata füüsilist kontakti – äkki üks atleet-etendaja katab kätega näo, kukub efektselt murule, haarab siis jalast ja me näeme valust moondunud nägu. Ta väänleb murul, ahmib õhku, vist viimased hingetõmbed. . . . Jah, ilmselgelt murdis kondi, või siis lõhkes mõni organ, või vähemalt sai nuga. Midagi õudset on juhtunud ja seda tunnistab terve maailm. Avalikult sandistatakse inimene või isegi tapetakse.…
-
Brian Friel, “Kodukoht”. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes (külalisena). Osades Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Britta Vahur, Guido Kangur, Lauri Lagle, Jaan Rekkor, Taavi Teplenkov, Tõnu Oja, Laine Mägi, Mihkel Kabel, Raido Ringmets (külalisena), Liisa Tetsmann (külalisena) või Elizabeth Berthel (külalisena) või Anni-Liis Lõhmus (külalisena). Esietendus Keila-Joa mõisas 7. VII.
“Kodukoht” on tänavuse teatrisuve üks visiitkaart. Eliitteatri peanäitejuht ja tippnäitlejad, kättesaadav asupaik (mõisahoone, mis asub otse keset pealinna rikaste magalat),…
-
“Käpipuu vennaskonna” värvikas tüüpide galerii.
Käpipuu – Anneli Rahkema, Veerev Munamees – Liisa Aibel.
“Käpipuu vennaskond”. Esietendus Rakvere teatris 13. IV. Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Vadim Fomitšev, helikujundajad Tarmo Linnas ja Peeter Volkonski. Osades Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Liisa Aibel, Ülle Lichtfeldt, Margus Stalte, Marii Ingriin Saaremäe või Anne-Marie Suomalainen, Erik Ruus, Peeter Jakobi, Dajan Ahmet.
Üllar Saaremäe, Rünno Saaremäe, Käpipuu vennaskond. Kujundaja Dan Mikkin, illustreerinud Vadim…
-
Siis ükskord käis meie maakultuurimajas nukuteater mängimas muinasjuttu. Seal olid naljakad nukud, kes kõnelesid kogu keha edasi-tagasi ja külgede peale kõigutades. Ja silmad olid täiesti surnud. Ise olid nad värvitud poroloonist. Ja rääkisid idioodi häälega. Pärast etendust tegi Hendrik Toompere maalastele Hunt Kriimsilma ka. Suu töllerdas imelikult ning ta oli ka ikka koledasti värvitud. Aga koonu puudutada ma ikka ei julgenud. Ma olin viisakas ka. Kui…
-
Piinlik tunnistada, aga minu kogemus eesti lasteteatrist on väga väike. Tagantjärele võin öelda, et just seetõttu oli festivalinädal mulle väga tänuväärne, tore, hariv ja ka žürii esimehe roll sisuliselt põnev. Esmapilgul oli mul raske sellele ülesandele läheneda (just selle vähese lasteteatri kogemuse tõttu) ja seepärast tõlgendasin oma rolli pigem nii: aitan ehk oma üldteatraali pilguga mitmete elualade spetsialistidel ühist keelt leida.
Nii vähe kui ma lasteteatrisse olen…
-
Igal juhul on “Draamakese”-laadset festivali vaja. Alul olin pisut ehmunud, pigem küll kõhkvel, kui tehti ettepanek žürii töös osaleda. Ent lähenesin asjale juba eos pisut omakasupüüdlikult – millal ja kuidas ma ikka kõik need lavastused ära vaatan? Isegi koos oma lastega teatris käies ei tuleks see ilmselt kõne alla – vanemad pojad on mõne tüki jaoks juba liiga suured ja noorem tütar veel liiga väike. Seetõttu…
-
Kuna 2006. aasta “Draamakese” festivali näidendite üksikasjalikum vaatlemine nõuab rohkem ruumi, kui on käesoleval juhul kasutada, siis on siin loobutud muidu nii tänuväärsest sõiduplaani-meetodist ja asendatud see rõhuasetuse-meetodiga: esitlusele tuleb kaks liistu, millele niisuguse festivali näidendeid sobib tõmmata. Käesolev artikkel kajastab ainult minu isiklikke seisukohti. Kiitus on aus ja kriitika on sündinud armastusest.
“Laste jaoks on head ainult need teosed, mida loevad meeleldi ka täiskasvanud.” Nii on…
