-
Tegijad ise ütlevad, et Groningeni Noorderzon performing arts festival on üks Hollandi parimaid saladusi ja nendega tuleb nõustuda. Nii mitut teatrielamust järgemööda pole mina veel varem saanud. 17 aastat tagasi väikese muusikafestivalina alustanud üritus on kasvanud kümnepäevaseks rahvusvaheliseks kogunemiseks, kus kõrvuti teater, tants, tsirkus, muusika, video ning eriti oodatud lavastused, mis platseeruvad kuhugi eelnimetatute ristumispunktidesse – “theatre & crossover” on üks festivali hüüdlauseid (muide, kui mõni…
-
VAT-teatril sügistalvised plaanid selged
Teatrijuht Aare Toikka saab välja käia enamasti selle aastanumbri sisse mahtuvad ettevõtmised, sest: “Eks meie uue aasta tegemised sõltu suuresti sellest, kas EV Kultuuriministeerium oma sõna peab või sõnu sööb.” Esimese uuslavastusena jõuab vaatajani 20. septembril teatriõhtu “Pink” kahe lühinäidendiga: Jon Fosse “Talv” (lav Robert Annus) ja Edward Albee “Loomaaialugu” (lavastaja Uku Uusberg). Tegu on EMTA lavakunstikooli 23. lennu lavastajatudengite iseseisvate töödega. Novembrikuus…
-
Mikk Mikiveri lahkumine oli valus. Mitte ainult lähedastele, nagu seda on iga inimese lahkumine. See lahkumine puudutas kogu rahvast nii sügavalt, nagu vaid väheste minek valu teeb. Lahkus üks suuremaid sümboleid, kes on eestlasi aidanud edasi elada kesk kõige keerulisemaid aegu. Ei ole enam üht kõige karismaatilisemat meest kehastamas ühtaegu vankumatult õiglast meelt ja sooja südamlikku mõistmist.
Ometi, Metsakalmistu on asendamatuid täis. Need sõnad ühe teise…
-
Villu Tamme 1995. aastal näidendivõistlusele kirjutatud näidend pidi olema väike nali. Jaanika Juhansoni lavastus Teatrilaboris toob esimesena meelde sellised sõnad: absurdne, nahhaalne, naiivne, ülbe, ropp, naljakas, pöörane, idiootlik, kirju, lärmakas, huligaanne, peaaegu pornograafiline, logisev, tervemõistuslikult hullumeelne.
Enne esietendust meedias levinud ja kavalehel kirjas olevad tarbijakaitsealased hoiatused on igati asjakohased inimesele, kes sama seltskonna tegemisi varem näinud ei ole. Kui millegi uue ehitamine tähendab kõigepealt vana lammutamist,…
-
Suveteater on vaevalt jõudnud lavalt lahkuda, kui on algamas juba uus teatrihooaeg 2007/2008. Festivalil “Draama” jõudis publiku ette ju tervelt kuus uuslavastust. Samas pole nii mõnegi teatri hooajaplaanid tänaseks veel päris selged. Unistuste teatriks nii teatritöötajaile kui ka publikule näib olevat Vanemuine, kes juba kevadel järgmise hooaja uuslavastuste nimekirja välja kuulutas ja piletidki müüki paiskas. Lugupidu väärt tava, mida Taaralinna teater harrastab juba mitmendat aastat. Eks…
-
Taago Tubina lavastus “Castrozza” Võru Teatriateljees ei peaks kandma märki “suveteater”. Nagu Ott Karulin Eesti Päevalehes on viidanud, on suur osa suvel mängitavast teatrist kaotanud igasuguse põhjuse, miks peaks tegu olema just suveteatri kui spetsiifilise nähtusega. Selle asemel võiks rääkida pigem meelelahutus- ja turundusteatrist. Kuid “Castrozza” on kõike muud kui seda. “Castrozza”on, paradoksaalne küll, värskendavalt sünge lavastus, tõsimeelne ja läheb lõpuni nii traagikas kui mängus. Kas…
-
Haarasin kinni Eesti Ekspressi kultuurilisa Areenile (16. VIII 2007) antud Elisabet Tamme intervjuus kõlanud mõttekäigust: “Tõesti – just nagu tuleks iga mätta otsas ja künka peal teha lavastus. Lagi on ammu saavutatud. Arvasin juba eelmisel suvel, et tipp on käes, aga ei. Lisaks möödunud aastast kavva jäänud etendustele tulid veel uued juurde. Mulle tundub, et eesti rahvas lihtsalt on teatrihull. Armastab teatrit ja oma näitlejaid. Nii…
-
Esmalt poliitilise teatri mõistest. See on teater, mis tegeleb ühiskonnas aktuaalsete probleemidega, pakkudes välja ka lahendusi. Kusjuures eelkõige mitte niivõrd teemade (nagu armastus või suhted vanematega) või küsimustega (nagu mis on indiviidi võimalused tervikut mõjutada või miks me siin oleme), millest võib ja peabki rääkima alati ikka ja uuesti, vaid just probleemidega. Madli Pesti on siinsamas Sirbis Karusoo “Küpsuskirjandist” kirjutades (Sirp 20. X 2006) eristanud poliitilist…
-
AITA/IATA
Rahvusvaheline Harrastusteatrite liit ehk AITA/IATA (International Amateur Theatre Association) asutati aastal 1952 Brüsselis ning esimene festival (samaaegselt kolmanda kongressiga) peeti viis aastat hiljem Monacos, osalejaks teatritrupid kaheksast riigist. Mitmete raskete algusaastate tõttu sai Monacost AITA/IATA sõber ja kodupaik, kuhu kuningliku perekonna lahkel loal ja toetusel igal neljandal aastal taas festivali ja kongressi korraldama minnakse. Seal kujunenud traditsioonide kohaselt vältab festival alati kümme päeva, osalevaid truppe on…
-
Suure osa suvel tehtava teatriga kaasneb potentsiaalsele vaatajale alati mingi häda või jama. Kas kunstinõudlik ei näe kunsti, kas rahvas peab jälle kuidagi kuhugi “karuperse” saama-sõitma, kas kunst tuli kätte siiski liiga kallilt, kas “kunst” tuli kätte siiski liiga kallilt jne. Veel kimbutavad inimesi meeleheitehood “kuidas küll jõuaks igale poole” ja “kas küsin piletiraha tagasi ja jätan online-lehes kommimata või ei küsi tagasi ja kommin ropult”.…
