-
Hüperrealismi preemia
Selle saab Ariane Mnouchkine’i ja Théâtre du Soleil’ kaheksatunnine lavastus “Les Ephémères” (eesti k ‘põgusad, üürikesed’). Etendus oli küll paras kannatuste rada, sest kuigi pause tehti iga pooleteise tunni järel ning turgutuseks jagati küpsiseid ja vett, olid kõik neli vaatust ühes võtmes ilma erilise arenguta. Kunstiliselt oli selline valik oluline, et rõhutada aja ja inimese elutee kulgu.
Ariane Mnouchkine on isa poolt vene juurtega maailmakuulus prantsuse…
-
Loomulikult oleks ka täielik kirjade valik kergesti põhjendatav, kuid vaevalt on mitmete üsna isikliku iseloomuga kirjade avaldamine õigustatud ja mõistetav. Tänapäeva inimene vahendab ju tarbeinformatsiooni e-kirjade kaudu ja (kas see nüüd ajaloo mõttes just hea on või mitte) need ka kohe või veidi hiljem arvutist kustutab.
Tänuväärne on koostaja Saluvere lisatud sissejuhatus, mis annab üsnagi palju kirjadele juurde, avab mõlema looja tegemisi, ühiskondlik-poliitilise tausta. Viimast võinuks ehk…
-
Viljandi teater Ugala kostitas publikut kahe eriilmelise suvelavastusega. Vabaõhulavadel rändavaks teatritükiks valiti vähe tuntud kirjamehe Bernard Kangermanni (1907–1935) laulumäng “Naabri Mari”. Margus Vaheri lavastust pole risustanud liigsed (võlts)ambitsioonid, sestap on sündinud naivistlik ja elurõõmus kosjakomöödia, lahe teatriõhtu mahlaka emakeelega ja publikule jagatud laululehtedega. Näitetrupp mängis ühtehoidva ja nakatava lustiga. Toredaid karakterrolle sündis mitmeid. Seda laadi lugudes kipub ikka nõnda olema, et “subretipaarid” mõjuvad eredamalt kui esimesed…
-
On lihtsalt kahju, et lavastus Varbolast kaotas mõtte seda Varbola linnuses teha, sest pea kogu kulgemine etenduspaika (linnusesse) ja etenduspaik ise oli mässitud musta kilesse, nii et ei taevast ega maad lasknud lavastaja Jaan Urvet endale appi, linnusejäänustest ja kiviheitemasinast rääkimata. Rusuvuse krooniks kujunes aga metallist piiramisvõre (mida kogesime näiteks Tallinna kesklinnas selle aasta aprilli lõpus), mis oli paigutatud pealtvaatajate ja etendajate vahele ning mis tegi…
-
Ingomar Vihmari sel suvel Viinistus mängitav lavastus kannab rahvuslikkuse järgi lõhnavat pealkirja “Eesti asi”. Vaatluse all on ühe külakoori okkaline teekond esimesele üldlaulupeole, üldisemas plaanis on tegu mänguga ärkamisaegsetel teemadel. Kultuuriteemalisi lavastusi on ühendusel R.A.A.A.M ette näidata juba omajagu (“Külmetava kunstniku portree”, “Põrgu Wärk”, “Kits viiuli ja õngega”, “Under” jne). Seekord on reaalselt eksisteerinud kultuuriheeroste asemel tegelasteks käputäis vaimuvaeseid eestlasi. Tegevus toimub XIX sajandil külas, mida…
-
Kooriklassik Veljo Tormis komponeeris “Naistelaulud” 1975. aastal, esiettekanne Vanemuises toimus kaks aastat hiljem. Algriimiliste eksistentsiaalsete regivärsside viisistus paigutub varasemate lõppriimiliste lõõpivate “Meestelaulude” ja mahukama süvenduse “Eesti ballaadid” vahepeale. Helilooja ei kavandanud põimikut naiskoorile ja -solistidele tavapärase kooritsüklina, vaid nimelt dramaatiliseks a cappella esituseks teatrilaval.
Lauljatele on teos erakordselt nõudlik, vaheldusrikka helikeele ja muutliku dünaamikaga. Hästi läbituulutatud kogum, midagi põhimõtteliselt risti vastupidist vantsivale monotooniale. Võib ainult hinge…
-
Muinasjutulik, nagu oli Tätte “Latern”, on ka Kiviräha ühevaatuseline näitemäng “Uljas neitsi” – kui meenutus kaugetest aegadest, mil meresid valitsesid naismereröövlid Tamaara, Margareeta, Brunhild ja Amaalie. Näidendis esildub jõuliselt see müütiline ja kättesaamatu minevik, mil meri oli sinisem ja tormisem, naised vintsked kui kuivatatud liha: viieteistkümneselt hakkas Tamaara merd sõitma, seitsmeteistkümneselt lõi kõrtsis õllekannuga viis madrust maha, aasta pärast kuulutati tagaotsitavaks, üheksateistaastaselt taheti üles puua. Nüüd…
-
Tänavune teatrisuvi pakub mingis mõttes vähem pinget kui mõni varasem. Sest mitmed tõsiseltvõetavad õnnestumised kandusid eelmisest suvest tänasesse, mis ka arusaadav. “Vargamäe kuningriik”, “Kodukoht”, “Syrrealistid”, “Kuningas Ubu”, “Eesti naiste laulud”, “Kirjad emale”. . . . Teater mõtleb nii: miks jätta menulavastus vaid ühe suve saagiks, nii publikupüüdjana, aga ka kunstilises mõttes, kui näitlejad on saanud põneva loomingulise ülesande ja mägurõõmu, lavastus on õnnestunud, projekti on investeeritud kopsakad summad. Oleks…
-
Tallinnas 28. V – 3. VI toimunud rahvusvahelisel (nuku)teatrifestivalil nähtu andis loodetavasti meie nukuteatritegijatele tugeva tõuke, julguse ja tahte selles valdkonnas märksa ebakonventsionaalsemalt ja julgemalt mõtlema ning tegutsema hakata. Ja loodetavasti ei saanud inspiratsiooni mitte ainult nukuteatriinimesed, sest festivali mitmed lavastused eksponeerisid oma interdistsiplinaarsust, sidudes teatrielamuseks laulu, tantsu, muusika ja loomulikult “elutute näitlejate elu”.
Kuigi “Tallinn Teater Treff 2007” oli üsnagi mahukas oma põhi-, noorte- ja…
-
Võib-olla on Andres Laasikul isegi õigus, kui ta Päevalehes “Ronga” esietendust arvustades kirjutab selle liiga vähese temperamendi Eesti jaheda varasuve arvele, mis ei pannud eestlasele harjumatut teatrivormi elama. Küllap tõesti nõuab “Ronk” just sellist lõunamaist suveõhtut, millist loodus pakkus eelmisel nädalal. (Siis ei tarvitseks ka publikul avastseenis, kui öösärgis Pantalone lavale ronib ja kausitäie külma vett krae vahele saab, õlgu väristades näitleja tervise pärast muretseda, vaid…
