-
Tänavusest suveteatrist leiabki rohkem meelelahutuslikku. On ka mõned tõsisemad autorid ja teemad: O’Neilli „Pikk päevatee kaob öösse”, B. Schaefferi „Loojang”, Tammsaare mammutprojekt Vargamäel, Shakespeare’i „Romeo ja Julia” Tartus. Valdavalt pakutakse ikkagi magusapoolset romantikat, muusikalist ja muud meelelahutust. Vabas õhus tehtaval teatril on omad mängureeglid, mis seavad esiplaanile pigem vaatemängu, paksemad näitlejavärvid, sellega paratamatult kaasneva lihtsustava lähenemise. Sobib suvisesse aega küll, aga – kas pole seda juba…
-
Von Krahli teatri ja Nargen Opera koostöös esietendub 7. juunil Kultuurikatlas kolmas osa Veljo Tormise rahvalaulude triloogiast „Eesti meeste laulud”, mille muusikaline juht on Tõnu Kaljuste ja lavastaja sina ning lavale astuvad Celia Roose, Tõnu Aav, Mati Turi, Rainer Vilu, Vahur Soonberg, Riina Maidre, Arno Tamm, Erki Laur, Juhan Ulfsak ja Mart Koldits. Varem on olnud „Eesti ballaadid” (2004) ja „Eesti naiste laulud” (2006). Kui nüüd…
-
Vene tankid sõitsid Tšehhoslovakkiasse 1968. aasta kevadel. Meile (ja ka neile, tšehhidele) tähendas see veel üht okupeerimist, Prahasse sisenenud Nõukogude ja Varssavi pakti liikmesmaade tankid tähistasid justkui topeltokupatsiooni, kinnitust N Liidu vääramatule jõupoliitikale nii siin kui seal. Tšehhi päritolu maailmakuulus inglise näitekirjanik Tom Stoppard (Tomáš Straussler, sünd 1937. a Tšehhis) ei pidanud N Liidu ülekohut taluma: perekond emigreerus Tšehhist Läände 1939, muidugi teise okupeerija-diktaatori, Hitleri eest.…
-
Venedikt Jerofejevi „Moskva – Petuški” on siinmail peamiselt teada kui vene postmodernistliku kirjanduse isa, maailmakuulsa alkohooliku sakraaldeliirne proosapoeem. Teose dramatiseerija Meelis Vainloo ja lavastaja Toomas Suuman on võtnud avada Jerofejevi kui eksistentsialisti.
Viited eksistentsialistlikule vaatenurgale saab vaataja juba lavakujundusest. Rakvere teatri väikese maja imepisikesse kolakambrisse on mahutatud kõrb, liivast sirguvad Becketti näidendist „Godot’d oodates” tuttavad raagus puud, lakke on surutud camus’likku eksistentsialistlikku hardust äratav tähistaevas (vt Camus’…
-
Eestlase kõige tüüpilisem emotsioon ehk prototüüp-emotsioon on viha, seda kinnitavad keeleuurijad*. Maailmas elab muide ka nn rõõmurahvaid nagu kanadalased, inglased, itaallased, prantslased. Kui Eesti keeleteadlane hakkab uurimistöö eesmärgil meie ajakirjandusest otsima rõõmu väljendavaid tekste, satub ta kimbatusse, kuna rõõmuriiul on lühike. Kuigi, kollase ajakirjanduse lett on ju pikk. Aga tõesti-tõesti, sealgi on hinnas pigem konflikt ja õnnetus kui puhas rõõm. Nii jäävadki ainsaks rõõmusõnumi kuulutajaks tootearendaja…
-
Jalutan rahulikult, võti näppude vahel, kättenäidatud kabiini poole. Korraga kuulen telefonihelinat ning mind valdab ärevus. Teen paar kiiremat sammu. Miks see võti ometi ei ava, on ikka õige uks? Piidal seisab 202, võtmel samuti. Saan lõpuks ukse lahti ning torman imepisikesse ruumi, mis täis telefonihelinat. Kust kurat see tuleb? Käes!
„Jaa!”
„Hello, is this mister Ott Karulin?”
„Yes.”
„Hi! My name is Surjodoy Chaterjee and I am calling…
-
Vt Jaan Kaplinski „Emakeel ja võõrkeel” 11. IV ja Raik-Hiio Mikelsaare „Keelekaitse ja keelearendus”
16. V Sirbis.
Kuigi tegelen ise küll teistsuguse teabevõrgu, eluslooduse märkide muukimisega, oli Jaan Kaplinski arutlus keelest kui iga inimese paratamatust abivahendist hingelähedane. Sõnade-terminite vormiline juuksekarva lõhki ajav täpsustamine on mulle ikka vastukarva olnud, kuigi, seda võib ka laiskuseks sõimata.
Artiklis toodud näidetest on suur osa seotud loodusega. Nii mõnegi puhul on Jaan…
-
Viimastel aastatel on järjest rohkem hakanud eesti näitekirjandusse ilmuma pseudodokumentaalseid draamasid, mille aluseks võetud kultuuriloolised sündmused asetatakse fantastilisse konteksti. Viimase aja eredamaid näiteid on Mart Kivastiku kunstnikutriloogia Viinistul ning Andrus Kiviräha „Voldemar” Eesti Draamateatris.
Ka Loone Otsa „Koidula veri” kuulub pseudodokumentalistika nimistusse, kuid veidi erilisemal moel. Tegemist ei ole kultuurilooliselt enam-vähem adekvaatsele põhjale loodud fiktsionaalse looga, kus tegelaskujud ja sündmused antakse edasi olemuslikult, vaid tekstiga, kus aja-…
-
Ajaloolaste ringkondades pole vist ammu enam uudiseks, et „siis tulid mehed piiri tagant ja kirjutasid meie asjast raamatu”. Näiteks Seppo Zetterberg Eesti ajaloost või Martti Turtola Johan Laidonerist. Ka teatriraamatute riiulisse on nüüd lisandunud üks selline, kirjutajaks ameeriklane Jeff Johnson, kes Internetist leitud eluloo põhjal on Brevard Community College’i rohkem kui kahekümne aastase töökogemusega kommunikatsiooniprofessor ja õpetab ka loovkirjutamist. Avaldanud paar raamatut. Kirjutanud artikleid teatri, filmi…
-
23. – 27. aprillini toimus Poolas Krakówis 33. teatrifestival „Krakówskie Reminiscencje Teatralne”. Algselt alternatiivteatritele mõeldud festivalist on saanud väike rahvusvaheline teatrifestival, kus viie päeva jooksul näidati kahtteist lavastust. Festivali temaatiline pealkiri oli „Suhted/jutustused/piirid” – üsna laialivalguv, kuid konkreetsemalt jutustamisest ja narratiividest ning mitmes mõttes piiride kompamisest rääkisid kõik lavastused. Festivaliga samal ajal toimusid ka noorte teatrikriitikute õpitoad, kus vahetati hoogsalt oma riigi teatrikriitika kogemusi, arutati teoreetilisi…
