-
Värskes lavastuses „Kosmos” on olemas aga nii sisukas õhtumaise vaimu seisu avamine kui ka hästi esindatud Tafitšukile omane peen pilamisanne ning need osised on omavahel heas tasakaalus. Usutavasti pole selle juures väike Liis Lindmaa mõju, kes kahtlemata on tark näitlejanna. „Kosmos” on noorte inimeste eraeluline pihtimus, ekshibitsionism, moodne „Stseenid ühest abielust”. Võlub Von Krahli teatrile traditsiooniliselt omane vahetu isiklikkus. Tehakse oma elusat asja, mitte ei etendata,…
-
Arvestades kitsast etteantud raamistikku, mõjub „Näha roosat elevanti” vägagi omapäraselt ja värskelt. Tegu on lummavalt ja lennukalt areneva suhtekolmnurgaga, mis suubub ootamatult praktilisse ja argipäevasesse diskursusesse. Näidendi üldmulje on siiski üheselt masendav. Kuna loo üks põhipunkt on surrogaatlapse hankimine, siis võib üldistavalt öelda: „Roosa elevandi” atmosfääris ongi võimalikud ainult surrogaatlapsed – või täpsemalt küll ainult surrogaatvanemad, sest egas veel sündimata lapsed milleski süüdi ole. „Sa ei…
-
SÕNALAVASTUSTE ALAL
Žürii: Ivika Sillar (esinaine), Katri Aaslav-Tepandi, Sven Karja, Monika Larini, Jaak Allik, Madis Kolk, Peeter Raudsepp.
Lavastaja auhind
Madis Kalmet – lavastus „Ukuaru” (Ugala).
Lauri Lagle – lavastus „Suur õgimine” (teater NO99).
Ivar Põllu – lavastus „Vanemuise biitlid” (Tartu Uus teater).
Uku Uusberg – lavastus „Karjäär” (Vanemuine).
Ingomar Vihmar – lavastused „Birkenruh’ episood” (MTÜ Tuulekell) ja „Kontakt” (Eesti Draamateater).
Kunstniku auhind
Vladimir Anšon – kujundus lavastustele „Nelipühad” (Eesti Draamateater) ja „Onu Vanja” (Theatrum).
Laura…
-
Ministrile esitatud etenduskunstide valdkonna teesid.
1. Riikliku tegevustoetuse eraldamisel erisuguses omandivormis tegutsevatele etendusasutustele lähtutakse allvaldkonna ja kultuuriministeeriumi koostöös välja töötatud ja ennast praktikas õigustanud AITA-põhisest rahastamismudelist ning halduskulude toetamisest ruutmeetripõhiselt. Samuti järgitakse töötasu kokkuleppeid kutseühingute ja vabariigi valitsuse vahel.
2. Etendusasutused lähtuvad piletite hinna väljatöötamisel eesti keskmisest palgast ja regionaalsest palgatasemest, pidades silmas Eestile optimaalset, mitte vähem kui kaheksasada tuhat külastust aastas.
3. Riik rahastab etendusasutusi 3–5aastaste otsustena ning…
-
See köök ja need asjad seal on pärit ajastuliselt meie minevikust, kuigi võib-olla mitte meie maailmast. Toimub ju näidendi tegevus Iirimaal ja kuigi objektid laval – nt kamin, kraanikauss, lamp – kuuluvad üsna arusaadavalt Briti saarte juurde, siis mitte päris. Sealsamas kõrval seisab tuttav punane gaasiballoon kirjaga „Propaan”. Kõik see kokku loob meeleolu, mis on peaaegu omane, peaaegu võõras. Täpselt sama kehtib mitmel moel ka Karol…
-
Kuidas sa oma lavastusi kirjeldad, mis see on, mida lavalt näeme?
„Lulu ja Maru” puhul on tegemist killukesega ühest maailmast ning publikul on võimalik seal kummitusena olla ja toimuvat jälgida. Ehk siis, tegelen palju kogemisteatriga. Ma ei ava mingeid mõisteid ega tegele ühiskonna probleemidega, mulle on oluline lavastusest saadav kogemus või kunstiline elamus, mis tekib vahetult, ilma analüüsita.
Kes sa praegu oled, kas koreograaf, tantsija, lavastaja,…
-
Seega said iiri painest vabad teatriteadlikud vaatajad enne esietendust mõlgutada mõtteid hoopis põletavamal teemal: kas üldse või kuidas asetub „Üksildane lääs” Vanemuise mõnevõrra räsitud hooaega; hooaega (nagu just esietenduse eel selgus), mis jääb draamajuht Urmas Lennukile omal soovil nii teiseks kui ka (esialgu) viimaseks; hooaega, kust küll vaevalt mõni uuslavastustest pääseb raamatusse „Sajandi sada sõnalavastust”, ent mis on andnud tunnistust katsetamisaltist (ja seega ka riskialtist) loomingulisest…
-
Kuidas sõnastada Kaarin Raidi parimate lavastuste ühisosa? Armastus, usaldus, unistus on inimese elu pärisosa ja meie olemise ainus mõte. Nii lihtne? Nii saavutamatu? Nii igavene.
Üks mu lemmikuid, Richard Nashi „Vihmameister” (Ugala, 1990). Lavastuse nukkernaljakas finaal, kui end ise juba peaaegu vanatüdrukuks mõelnud Lizzie (Külliki Saldre) on korraga uskumatu valiku ees: teda tahavad, kutsuvad kaks meest korraga. Üks on igati eluline mees oma mõrade ja veidrustega, politseinik…
-
Kas festivalil mängitavate lavastuste põhjal on juba võimalik tuua esile mingeid suundumusi, mis paistavad praegu eesti tudengiteatris domineerivat?
Aasta lõikes mingeid suundumusi välja tuua ei saa, selles mõttes ei toimi tudengiteatrite festival nagu Eurovisioni lauluvõistlus, kus ühel aastal on kõigil äkki trummid laval. Tudengiteatris käib alati piiride katsetamine, eksperimenteerimine ning inimese uurimine – käsitletakse just neid teemasid, mis on tudengieas inimeste elus primaarsed.
Ka tänavu nagu varem…
-
Läti Rahvusooperi „Othellos” on võetud suurendusklaasi alla võitlus kui bioloogiline, elusatest rakkudest koosnev algorganism. Ja nii sai vaadelda selle erisuguseid vorme, nende paljunemist ja suremist – jälgida viljakaid ja hääbuma panevaid protsesse. Kui on suhe teise inimese, keskkonnaga, siis kaasneb automaatselt võrdlemine, arvustamine, hinnangulisus. Käivitajateks saavad võitlus ellujäämise nimel ja sugutung. Tekib duaalsus ja „mina või sina” kontseptsioon. Kas mina saan rohkem . . . . armastust, raha, võimu?…
