-
See ei ole näitleja ja lavastaja teater, nii nagu raamat ei ole trükkimine ja köitmine – see on suure pildi lavastus. Mida ma mõtlen „suure pildi” all, on teine asi kui „suur pilt” selles mõttes, et mõni näeb suuremat pilti kui teised. „Suur pilt” on nägemus, poeetiline kujund, mitte Greenaway tuim andmine, mitte stiilipidu, ei hubane perepilt ega eksootiline palmitutt – „suur pilt” on midagi sellist,…
-
Kolmas rõõmustav asi on alles töös: tahame järgmisest aastast võtta teatrimajas kasutusele kolmanda mängupaiga, pikka aega tühjana seisnud ärklisaali. Teatri repertuaari planeeritakse umbes aasta ette, mistõttu jääb aeg-ajalt puudu paindlikkusest. Teinekord tuleb aga mõni idee kohe teoks teha, mõni tegija kohe tegema kutsuda, aasta pärast ei pruugi see olla enam aktuaalne. Nii sündis mõte kohandada ärklisaal nn valgeks saaliks ning muuta see etendamiskõlblikuks. Sellest peab tulema…
-
Identiteedist enam näib Tubin olevat soovinud kujutada laval praeguse Eesti keskmisi valitsejaid ja valijaid, Michalite, Galojanide, Vitsutite ja Lauri Laaside väiksema kaliibriga õpilasi. Tubin on öelnud Äripäevas: „Eesti keeles on olemas selline sõna nagu „äraelamiskunst”, mis tihtipeale võrdub rehepaplusega, st mõisa tagant varastamisega. Siin loos väljendub see oma töökohalt varastamisena. Olulise teemana puudutab „Ladu” ka ühiskonna moraali, seostudes Eesti poliitikaga. Seejuures on sobilik tsiteerida Rein Rauda:…
-
„Ee . . . . no see väljend on natuke tõlkimatu, aga umbes nagu „What do you mean?” („Mida sa silmas pead? ”) ja siis vastus on „I mean „pung”.”
„Ja mis on „pung”?”
„Ee, ma ei suuda praegu meenutada, kuidas see inglise keeles on . . . . no nagu noor leht või õis, mis pole veel avanenud. Aga see vastus küsimusele on tegelikult ka sõnamäng: et võib mõelda ka, et „I mean…
-
Seega, oleme saavutanud stabiilsuse, mis tagab teatrikülastuste arvu püsimise üle 800 000 ka majanduslikult keerulisetel aastatel ning teistegi etendustegevuse näitajate (nagu uuslavastuste ja etenduste arv) püsimise samas suurusjärgus, samuti repertuaaripildi, millega me kõik oleme harjunud. Siit jõuangi võimaluste juurde. Küsin: kui meie teatrikülastuste arv võrdluses rahvaarvuga on üks suuremaid maailmas, mis tähendab, et kellelegi pole vaja tõestada teatrikunsti olulisust, siis milliseid võimalusi annab see publiku ülimalt…
-
1960. aastatest on Madalmaade kunstnikud saanud langetada nendi endi hallatavates organisatsioonides otsuseid, milliste kvaliteedikriteeriumide põhjal tuleb kunsti hinnata, kellele toetusi anda ja kellele mitte. Seda peeti suureks teeneks, pikaks sammuks kunsti autonoomia poole. Toetusotsused tehti poliitikast sõltumatult. Poliitikud tohtisid veel vaid toetuste eraldamise otsustele alla kirjutada, ilma edasiste diskussioonideta sisu või esteetika üle või siis kunsti ja ühiskonna seoste üle.
Minu arvates tõi see kaasa kunsti ja…
-
30. novembril, Voldemar Panso sünniaastapäeval anti üle Panso-nimeline preemia, mille sellel aastal pälvis XXVI lennu näitlejaüliõpilane Rea Lest. Laureaat kuulutati välja teatris NO99 pärast Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli XXVI lennu bakalaureuselavastuse „Pedagoogiline poeem” etendust (lavastanud on selle kursuse juhendaja Tiit Ojasoo).
Panso preemiat antakse legendaarse teatrimehe sünniaastapäeval välja 1978. aastast peale ning see on mõeldud noorte andekate lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks. Seniste laureaatide seas on Andrus…
-
Jahil on mehed. Naisi ei ole. Ei mahu neid sinna kuhugi. Testosteroon ja higi kivipuruste torude vahel, betoonfallos püsti. Kus neil mahtuda? Ainus naine on vangistatud ventilatsioonitorusse ja temagi on summutatud. Kui Erik tahab, siis tantsib temaga. Kui tahab, siis laseb tal kõvemini laulda kah. Kui ei taha, viskab kõrvale. Ometi pole mehed misogüünsed. Lihtsalt, jahile naisi kaasa ei võetud. Mitte et seksuaalenergia oleks koju jäetud:…
-
Ootusvabadus kohtub „Materjali vastupanus” fantaasialennuga, mida tasub kirjeldada. Tõepoolest, lõhkudes on mehed loovad. Ometigi tuleb kõigepealt maailm ja lava endale valmis ehitada. See on neil tõepoolest ühtaegu industriaalselt ja kaunilt välja kukkunud. Ruum on täidetud suurejooneliste ja funktsionaalsete ehitiste-esemetega, mis leiavad kasutust nii muusikainstrumentide kui ka turnimisvahenditena. Kui oma lõhkumisobjektid kõigepealt luua, saab need pärast lammutada hoopis läbitunnetatumalt, nõnda avanevad asjad nii ülesehitamise kui ka katkitegemise…
-
Keda ja milliste lavastustega on Lätist oodata?
Kõik need lavastajad, kelle lavastusi „Läti kamal” näidatakse, on juba teinud tööd Läti suurtes riiklikes teatrites – kindlasti ei saa neid nimetada algajateks. Uus põlvkond on nad pigem Eesti publikule ja ka teatriringkondadele, sest palju neid ikka on, kes käivad Lätis teatrifestivalidel. Enamasti teatakse meil ikka Alvis Hermanist ja Riia Uut teatrit, ei enamat.
Ģertrūde tänava teatri „Leegionärid” („Legionnaires”), mille on…
