-
Avapildis on esitatud tuttav-kodused jõuluõhtumotiivid, millele põimitakse peagi teatraalselt juurde praktiline ebausutavand: musta kassi nägemise järel tuleb õnnetusest hoidumiseks üle õla sülitada, laua pihta koputada, risti ette lüüa, nugade-kahvlite mahapillamise põhjal ennustatakse külaliste tulekut. Lavastuse liikumiskeel on esimeses pooles maneerlikum, plastiline ja hoogne nüüdistants lülitub lavakeelde alles konkreetsete žestide ja kõne järel. Selle roll jäi aga tabamata: kuigi kasutatud tekstid olid tantsijate ettekandes humoorikad, polnud tekstifraaside…
-
Mis siin ikka keerutada, mees vaevleb keskeakriisi küüsis. See on iga, kui vaadatakse tagasi oma esimesele ametiajale, tehakse sellest kokkuvõtteid, ning kui julgust ja tahtejõudu jagub, mõeldakse sellelegi, mis võiks edasi saada, milliseks kujuneda elu teine pool. Kahtlemata on see inimese elus ka aeg, kui salamisi hakkavad pähe siginema mõtted kunagi – nii või teisiti, varem või hiljem – saabuvast surmast ning sellestki, mida tal on…
-
Kiirest kõnevurinast kostusid lausekatked peksvast elukaaslasest, esimesest abordist 15aastasena, rohketest aidsitestidest, alkoholist, lapsepõlvetraumadest ning võimetusest saavutada lähedust, vaatamata ihale tõelise armastuse järele. „Vaata mind, Diego!” karjus naine mehe tähelepanu järele. Ent mees ei märganud pealetükkiva seksuaalsusega laetud painduvaid, saledaid, musta pitsi riietatud või alasti naisekehi. Publiku pilk oli aga naelutatud kord õõvastavatele, kord unenäolistele visuaalselt efektsetele stseenidele: abort köögikombainis ning seda saatev hüsteeriline naer, koletisliku maski…
-
Printsi ettekande tekstist paistab esmalt silma „keele” mõiste ahas käsitlemine: „Keele kliinilisus ongi mulle saanud tõkkeks teadmatuse eest. Sest keel fikseerib. Keel ütleb mingid asjad ära ja siis nii nad on. [. . . .] Keele kaudu ei jõua mitte kunagi teadmatuseni, vastupidi, keel viib meid otsejoones teadmiseni. Mis on reeglina igav. Sest me juba teame seda. See on ka tüütu, see on elutu, see on kuiv, sest me…
-
Miks suunatakse lavastuse heli kõrvaklappidesse, mis publikul etenduse ajal peas on?
See tulenes Lennusadama akustikast: nii tekst kui ka muusika lööb seal kõmama ning kaob suurde ruumi ära. Takistus tuli kuidagi ületada ja probleemist sai boonus. Kõrvaklapid, mis publikult peas, pakuvad vingeid võimalusi. Noor andekas helilooja Liina Kullerkupp, kes on lõpetamas muusikaakadeemiat ning jõudis novembris rahvusvahelisel filmi- ja meediaheli kongressil animafilmile „Apollo” kirjutatud muusikaga laureaatide hulka, hoolitseb…
-
Pealtnäha meenutab „Ülem-Austria” tehniline teostus Viljandi Ugala lavastust „Minu isa. Kakskümmend aastat hiljem”, ent kui viimases video toetab või võimendab näitlejate mängu, siis „Ülem-Austrias”, vastupidi, vastandub sellele, muudab laval toimuva võltsiks ning on ka ise võlts – ehkki hoopis teises paradigmas. Laval ollakse võltsimatult võltsid, selleks et olla võltsitult võlts teleekraanil. Kokkuvõttes moodustab lavastus pideva ja halastamatu pilke seebikatrafarettide pihta. Iga vähegi oluline misanstseen rõhutab, kui…
-
Selleski on midagi „õhus”, meenutagem kas või Michel Hazanaviciuse „Artisti” sõnumit ja menu. See, et sõnad üksi ei tähenda midagi, vaid võivad, vastupidi, tõe tunnetamiselt kõrvale juhtida, on maailmadramaturgias juba hiljemalt Tšehhovist peale selge, Beckett ja Ionesco tõid esile selle tõsiasja valulikumad aspektid, ent sealtpeale on tähenduste – ka tunnete, tõdede, aistingute – ähmasusest saanud juba ka peavooluteatri põhisuund. Niisiis on igati loogiline, et soov neid…
-
Teatrikunstnikuna debüteeriv Teet Suur on tunnetanud näitemängu salakihte, rajanud stsenograafia ning valgusrežii madala ja üleva dualismile. Vendade kodus näeb kõrtsiräpakust ja perekonnapiltide nostalgiat, tapeedil heiastuvad katedraalivõlvid. Pilku püüab Jeesuse pilt seinal: ärritavalt imal kitš, ent sentimendi maandab punase ohutulena plinkiv „püha süda” (The Sacred Heart of Jesus), mis helendama lööb, kui Sharky (Peeter Rästas) nõudlikult pildile koputab. Kuna Sharky on autojuht (autotuled elektriküünaldeks jõulupuul!), käitleb ta…
-
Festivaliga samaaegselt korraldatakse konkurssi – vaheldumisi Valgevene-sisest ja rahvusvahelist –, mis on tähtis hüppelaud eriti just oma loometeed alustavaile koreograafidele, seda nii meediakajastuse, nähtavuse kui ka konkursi rahalise preemia tõttu. Loomulikult on oluline ka võimalus suhelda, vaadata ja vaielda, üheskoos hingata ja higistada. Vitebski festival on koht, kus tantsu eelduseks on füüsiline treenitus ja laitmatu kehavaldamine, isegi kui liikumismustrid ei raba alati originaalsusega.
Just see keha ja…
-
Ootamatu on küllap seegi, et eesti teatri teistmoodi teatritegemise üks vaalu Von Krahli teater on võtnud nõuks astuda järgmisel kolmapäeval vaatajate ette lastelavastusega. Mart Kolditsal saab valmis hiina muinasjuttudel põhinev lavastus „Von Krahli muinasjutt”, milles räägitakse ja mängitakse lugusid loomadest ja inimestest, seiklustest ja varandustest, kaugetest maadest, õnnelikust lõpust jm. Von Krahli teater ja lastelavastus (ehkki selle tutvustuses on kirjutatud, et see sobib vanuserühmale 7–77 eluaastat)…
