-
Mine võta kinni, mitmendat festivali seekord Tartus õigupoolest peetigi. Sama pealkirja all on „Draamat” tehtud 1996. aastast, sihtasutus Eesti Teatri Festival on selle eestvedaja olnud viimased kümme ja kuraatorifestivali kujul on seda nähtud neli aastat. Ehk polegi nende erisuguste alguste ja lävepakkude puhul peamine, milline neist on just see kõige õigem, oluline on, et „Draama” mitte ainult ei toimu, vaid ka toimib.
Nelja aasta tagune otsus kuraatorifestivali…
-
Ilmselt on seda nalja Pille-Riin Purjele juba tehtud, aga midagi pole parata, esimene assotsiatsioon, mis selle raamatu pealkirjaga seostub, viib mõtted kassidele, koertele ja muudele lemmikloomadele – et õpetatakse, kuidas puhastada küülikupuuri ja harjutada kassi liivakastis hädal käima. Muidugi pole see nii. Raamatu pealkirja lahtiharutamiseks tuleb minna tagasi 1984. aastasse, kui sõbranna ja praegu Virumaa Teatajas kultuuriajakirjaniku leival Inna Grünfeldt kinkis raamatu autorile kodutöönduslikul moel valmistatud…
-
Ehitussoojakud tähistavad tavaliselt midagi varjatut ja pooleliolevat, uue ja parema ootust. Nii ümbritsevad neid traataiad ja kaitsevad sissesõidukeelumärgid. Kui aga 27 ehitussoojakut1 ilmuvad linna peatänavale ja -väljakule, nagu see oli festivali „Draama” ajal Tartus2, on kiusatus suur võtta seda poliitilise aktina. Seda enam, et soojakuid täitvate installatsioonide autoreiks on Eesti stsenograafid, kes üldjuhul näitustega üles ei astu ning kelle töö jääb pahatihti märkamata ka teatripublikul ja…
-
Kasutan juhust mitte keskenduda niivõrd Eesti Teatri Agentuuri 2013. aasta äsja lõppenud näidendivõistluse võidutöödele, kuivõrd aruteludele, mida tekitas žüriis (Andrus Laansalu, Mari-Liis Lill, Ene Paaver, Jukka-Pekka Pajunen, Marius Peterson, Anne Türnpu ja mina) terviku kogemine, s.t 82 võistlustöö lugemine. Seetõttu tulid siinsed mõtted mõnevõrra kriitilised. Kriitilisusega – eriti enesekriitikaga – pole lood praeguses eneseteostuslikus kultuuris vist kõige paremad. Ometi tasub kõigil kirjutavatel inimestel – sealhulgas mul…
-
„Lambasööjad” oli vabaõhuetendus eelkõige silmale, mitte kõrvale ega ajule. Õigupoolest oli see ka ainus selle suve uuslavastus, kus mängupaiga looduslik võlu pääses täiel määral esile.
Situatsioon, mida „Lambasööjates” kujutatakse, on üsna triviaalne ja võimaldab vähe pöördeid. Kaks pealinna pintsaklipslast teevad suvepuhkuse ajal oma kodumaa kaugemas nurgas metsiku looduse keskel hulle tükke: peamiselt kütivad ärasöömise eesmärgil lambaid ja loputavad need hiljem rohke konjakiga alla. Meenub Arto Paasilinna „Jänese…
-
Helsingi seekordsete pidunädalate populaarseim ettevõtmine oli kesklinnas Muusikamaja kõrval korraldatud filmipiknik, mis meenutab pisut augustikuist Tartu Raekoja platsi „Tartuffi”, kuid Helsingis istuvad inimesed murul ning võivad samal ajal ka söödavat-joodavat tarvitada. Sõltuvalt filmist ja ilmast oli vaatajaid 800–1300 vahel. Teine, juba klassikaks kujunenud sündmus oli muidugi kunstide öö. Mäletan ennast 1990. aastatel mitmelgi korral kunstide öös muuseumist kontserdipaika või mujale kondamas, nii et tänavu üllatas, et…
-
Dmitri Harchenko, Tallinna Tantsuteatri loomejuht
Tallinna Tantsuteater alustas oma viiendat hooaega augustis Tartu armastusfilmide festivalil „Tartuff” esietendunud lavastusega „Lumière”, mille koreograaf, lavastaja ja kunstnik on teatri loomejuht Dmitri Harchenko. Oktoobris lisandub repertuaari Oleg Titovi „Preili J.”: Tartu Uues teatris on esietendus 5. oktoobril, Tallinnas NO99 saalis 10. oktoobril.
Kuidas Tallinna Tantsuteater määratleb end võrdluses Eesti teiste tantsuteatrite ja -truppidega?
Tausta tajumiseks tasub vaadata Eesti tantsumaastiku üldpilti: meil on kaks…
-
Kõrges vanuses on lahkunud Eesti Näitlejate Liidu auliige Ellen Grünfeldt. Ta sündis Palmse vallas Sagadis ning lõpetas Rakveres 1940. aastal naiskutsekooli. Samal aastal alustas ta Rakvere teatris ka oma pikka teatriteed. Esimene suurroll oli „Libahundi” (1941) Tiina, mida tal õnnestus karjääri jooksul kehastada mitu korda.
Kuna ka Ellen Grünfeldti perekond langes 1940. aastate lõpul repressioonide alla, lahkus ta näitlejaks Lõuna-Eesti teatrisse.
1954. aastal pöördus Grünfeldt teatri direktori kutsel…
-
Augusti tantsufestivalil etendusid teie lavastused vallooni kunstnike fookuse raames. Millisena teie tajute vallooni kunstielu seisu? Kuidas suhtute festivaliprogrammis tõstatatud probleemi?
Olen pärit Belgia prantsuskeelsest piirkonnast Vallooniast, ent tantsuhariduse sain Brüsselis Anne Teresa De Keersmaekeri asutatud koolis P.A.R.T.S. (The Performing Arts Research and Training Studios / Etenduskunstide Uuringu- ja Treeningstuudiod), mis sõltub flaami kultuuriruumist. Niisiis puutusin noorena kokku just flaami tantsuvälja ja koreograafidega, kellest mitmed olid koolis ka…
-
Seekordse Augusti tantsufestivali kava eessõnas on öeldud, et kuigi festivali nimetus justkui tõstab esile tantsu, pole korraldusmeeskonnal etenduskunstis eelistatud vorme, stiile ega liike – olulisem on, et kunstnike looming kõnetaks vaatajaid ja nüüdisaega. Programmiski tõusid esile performatiivsemad ja laiemas mõttes etenduskunstide vahenditega eksperimenteerivad lavastused. Keskendun mõningaile teiste seast esile tõusnud välisartistidele ning nende lavastuste ühisjoontest tekkinud teemaringile, uurides nüüdisaegseile etenduskunstnikele praegu olulisi küsimusi.
Tantsukunsti selle levinumas, tavapäraselt…
