-
Iiri näitekirjandus on Eestis vägagi populaarne ning levinud on arvamus, et keerulise minevikuga väikerahvastena mõistavad eestlased ja iirlased üksteist kuidagi eriti hästi. Kas näete iirlasena meis midagi sarnast?
Kindlasti. Sarnasusi on väga palju: noor iseseisev rahvus, kes püüab tõusujoones edasi liikuda, ise enda valitsemisega hakkama saada, elada, oma prioriteedid paika panna. Tegelikult – kõige laiemas mõttes – on meie lugu ju nagu hiigelsuur ja imeline eksperiment, mis…
-
See marss koju loob lavale poeetilis–argise sfääri, mis pakub vaatajale ühteaegu kerget samastumisvõimalust ning hoiab saaliga distantsi. Kujundi tähistatav kutsub kaasteeliseks, tähistaja tühistab rutiini eest põgeneva publiku ootushorisondi. Sest stseen on kordades pikem, kui publik vajaks kujundi mõtestamiseks. Stseen on pikk kordus, et publik tajuks argirutiini tõlgendava mõistuse asemel kehaga, peegelneuroneid usaldades, justkui ise laval näidatavat marssi läbi sammudes. Samasugust tähistatava poeetilise venitatuse strateegiat kasutab ka…
-
Mõistagi lihtsustan, õelutsen, teen liiga. Küündimatud sõnad tähistavad hirmu endasse vaatamise ees. Tallinna Linnateatri lavastus „Kassirabal” seab ajamentaliteedile lõksu. Osasaamine Marina Carri näidendist eeldab tasakaalu hoidmist kitsal õõtsuval laudteel, mis läbistab me elu argiraba, juhatab olemise alglätete poole.
Kohe algul, kui Hester Swane ilmub musta luige korjust lohistades ning teda seirab läbipaistvate silmadega Vaimulemb, on mängureeglid klaarid. Tragöödia vääramatu ettekuulutus ning iiri lugudele iseloomulik kooseksisteerimine vaimudega –…
-
11.XI Koht sigade seas
Isegi kui tükkide traagika jätab mõnikord külmaks, teatripubliku oma liigutab alati. See üksik kortsus intelligentse näoga daam mu kõrval, võib-olla endine õpetaja, teatritöötaja, raamatukoguhoidja, lumivalged juuksed kaunilt soenguks säetud, hästihoitud kostüüm seljas, pross, ja see mõistev, peaaegu õnnelik naeratus näol vist terve etenduse aja, vähemalt lõpus, või mis õnnelik, õndsalik: taas kord teatri võlumaailmas, ära elust, mis isegi temataolisel daamil pole olnud küllalt…
-
I
Juhan!
Mul on ilgelt sitt olla. Sa oled mul ilmselt üks lemmiknäitlejaid. Ja see Sarah Kane’i tekst mulle hullult meeldis. Ja kui ma lugesin, siis ma kujutasin sind Rodi mängimas, nii fucking kõva oli niimoodi mõelda. Sa oled nii sobivas eas selle rolli jaoks ja just mõnusalt piisavalt ülbe. Ja mul on nüüd ikka hullult paha tunne, et mulle see „Puhastatud” ei meeldinud ja et ma…
-
I
Juhan!
Mul on ilgelt sitt olla. Sa oled mul ilmselt üks lemmiknäitlejaid. Ja see Sarah Kane’i tekst mulle hullult meeldis. Ja kui ma lugesin, siis ma kujutasin sind Rodi mängimas, nii fucking kõva oli niimoodi mõelda. Sa oled nii sobivas eas selle rolli jaoks ja just mõnusalt piisavalt ülbe. Ja mul on nüüd ikka hullult paha tunne, et mulle see „Puhastatud” ei meeldinud ja et ma…
-
Ühel hetkel kohe plahvatav üliinimene, nietzscheaanlikult põlglik moraalse enamuse vägivalla suhtes, üksikinimest ja tema tahet pühitsev, peaaegu et apokalüptiline ratsanik – ja järgmisel hetkel maas niutsuv peni, kes anub käe järele, mida ta võiks lakkuda; kõigi alandustega leppiv, et täita oma täitumatut igatsustunnet. Ühel hetkel iroonilis-intellektuaalne põlgus rustikaalse sentimentalismi, idealisti huike ja ohvri pateetika suhtes – ja järgmisel hetkel romantik, eskapist, poeet, oma sõrmedega üle teise…
-
Norra suuruselt teises linnas Bergenis 2001. aastast korraldatud üleaastase festivali „Meteoor” eestvedaja on BIT Teatergarasjen, üks sealseid eksperimenteerivamaid nüüdisteatreid, mis teeb koostööd rahvusvaheliselt oluliste festivalide ja uuenduslike kunstnikega. Kunstilistelt taotlustelt on neile ehk lähim meie Kanuti gildi saal. Ka võib „Meteoori” võrrelda Tallinnas korraldatava Augusti tantsufestivaliga, mis juba ammu laiendab tantsu piire ning toob Eestisse nüüdisaegse etenduskunsti uuenduslikumaid suundi. Mereandide poolest kuulsa rannalinna festival leidis sobivalt…
-
Miskipärast on nii kujunenud, et eesti kultuuriruumis seondub absurd ikka ja jälle nalja ja naeruga. Eestlane loeb Kivirähka ja irvitab mürgiselt, isegi kahjurõõmsalt. Selle irve seest vaatab vastu lauslapselik pragmatism ja usk mõistusesse. Eestlane (kui me muidugi võime niimoodi üldistavalt eestlasest üldse rääkida) usub mõistust, mõistuslikkust, mõistuspärasust nii tugevalt, et on isegi absurdist teinud selle käepikenduse.
Enamgi veel – eeldades, et naer on agressiooni vorm ja vägivalla…
-
Puhas valge siidiussiga algus, millele järgneb stseen õhkõrna võrguga – on näha, et puhtusega laetud lavaruumi oodatakse just puhta meelega vaatajat. Või antakse alguses vähemalt lubadus see etenduse jooksul puhtaks pureda. Valdavalt kirjususe ja jõulisusega löövas etendusõhtus laseb end aimata läbipaistvus ja kergus, olgu siis ebemepuhumise, sümboolse valge värvi või lõpustseeni näol. Eks seostugi õhk, valgus, avatud ja avar, võimalusi täis ruum puhastatud meelega.
Pidev liikumine füüsilises…
