-
„Lahuselu” on mõningase irooniakallakuga kurb näidend kurbadest ja üksildastest inimestest, kes leiavad lõpuks siiski oma pisikese õnne. Laval on kaks invaliidi: mees vaimselt, naine füüsiliselt. Mees on kõigele lisaks veel ka juut. Eriti masendavalt mõjuvad haiguste nimed: agorafoobia ja akuutne põletikuline demüeliniseeriv polüradikuloneuropaatia. Neist kiirgub lõputut üksindust ja kaaskodanike mõistmatust.
Aga vähe sellest: „Lahuselus” ei torka kuidagi silma, et ühe füüsiline ja teise vaimne puue oleks vastaspoolusega…
-
Neli õhtut hiljem esietendub väikeses saalis Tiina Mälbergi lavastus „Talvehotell”, kus näitlejate Anneli Rahkema, Natali Lohu ja Mait Jooritsa esituses kõlab Viivi Luige luule. „Talvehotell” jätkab Rakvere teatri luulelavastuste jada, kus on juba ees Doris Kareva luulel põhinev „Unenäokohvik” ning Tõnu Õnnepalu „Kevad ja suvi ja”.
Veebruaris ilmavalgust nägevas muusikalises lavastuses „Uno bossa” räägitakse laulja Uno Loobist, mehest, kes oma muusika- ning spordirohkest elust on läbi tulnud…
-
Möödunud teatrisuve üks märkimisväärseid sündmusi oli Ugala noorte ja vanade koostöö „Vanad ja noored” Vargamäel. Lavastus on tammsaarelikult sügav, inimese olemust mõistev ja mõtestav, ehe, elav ja meeldejääv, puudutab tundeid ja tekitab mõtteid. Tegijad on selgelt läbi tunnetanud ning täpselt ja nüansirikkalt välja mänginud vanade ja noorte erisuguste eluvaadete ja väärtushinnangute vastasseisu. Enne aga, kui asun vaagima noore lavastaja Vallo Kirsi vastset tööd ning kriitikute arvustusi,…
-
Arvustades suvel Võsul etendatud „Kööki” (Rakvere teater, lavastaja Andres Noormets), nimetasin lavastuse peateemana sallivust (Sirp 26. VII). See vähe välja ütlev ja kujundlik kahe rahvuse kohtumine kardetud vähemustega oli Eesti teatri kontekstis harjumatult mitteverbaalne ning dialoogis ühiskonnaga siin ja praegu, kuid käsitletud teema oli esitatud siiski piisavalt abstraktselt, et mitte suveteatripublikut eemale peletada. Näinud nüüd triloogia kahte järgmist osa – „Köök” on üks kolmest rahvusvahelise koostöö…
-
Tegin seekord enne teatrisseminekut netis natuke kodutööd, kuna tundus, et mul on pakutavaga suhestumiseks vaja eelteadmisi. Ugala kodulehelt sain teada, et uuslavastuse „Y-generatsioon” subjekt ja objekt on üks põlvkond: noored inimesed, kes on sündinud uues Eesti Vabariigis ning kes nüüd, täiskasvanuks saanuna, ei oska selle riigi ja siin valitseva vabadusega eriti midagi peale hakata; kes ei suhestu sünnipäraste kosmopoliitidena selle riigi rahvusromantilisel ajalookäsitlusel põhineva eneseõigustusega; kellele…
-
Paar aastakümmet tagasi rääkis üks eesti luuletaja (kelle nime ma ei ütle, aga tema luule on ainukordne ja kõigile äratuntav nagu Pärnu maantee mööbliäri vana kärumehe liipav samm) Ku-Ku klubis, et kirjanik ei peaks kirjutama oma raamatutes kunagi päriselt elanud inimestest ega kasutama ilmselgeid prototüüpe, sest see on kadunukeste suhtes vägivald. Tegelikult on veidi vägivaldne juba selle seiga meenutamine, sest ega ma ju täpselt tea, mida…
-
Mis on visuaalteater? Kas on olemas mittevisuaalset teatrit? Millised elemendid peavad teatrietenduses olema, et seda võiks nimetada visuaalteatriks? Loomulikult on visuaalne teater olemas olnud teatrikunsti algusest peale, õigemini, visuaalsus on teatri olemuse lahutamatu osa. Järgnevas tutvustuses räägin kitsamas mõttes visuaalteatrist, mis vastandub tekstipõhisele realistlikule või naturalistlikule maailmakujutamisele.
Teerajajateks võib siin pidada XX sajandi alguse moderniste: dadaistide ja sürrealistide etendusi ning Bauhausi visuaalset koolkonda. Visuaalteatri nimetus võetigi kasutusele…
-
Tallinna Linnateater toob Tallinna kanada lavastaja, näitleja, näitekirjaniku, filmitegija, lavastus-, performance’i- ja installatsioonikunstniku, multidistsiplinaarse loovettevõtte Ex Machina asutaja ning visuaalteatri suurkuju Robert Lepage’i lavastuse „Kuu tagumine külg”. 1. ja 2. oktoobril Nokia kontserdimajas etenduvat „Kuu tagumist külge” on mängitud rohkem kui poolesajas linnas üle maailma. Väliselt suurejooneline ja ühtlasi intiimne lavastus on lugu Kuu vallutamisest külma sõja ajal ning kahe lahku kasvanud venna eneseotsingutest. Näitleja Yves…
-
1999. aastal 28aastaselt endalt elu võtnud inglise näitekirjaniku Sarah Kane’i teoste lavastamine või õigemini lavastamatus siinsetes teatrites on olnud teatriseltskonnas juba pikka aega jutuaineks. Seda enam, et siis, 1990. aastate lõpus ja nullindate alguses, möllas Euroopa teatrilavadel tõeline Kane’i buum. Oleks silmakirjalik teha nägu, nagu Kane’i depressiivne elu ja korduvalt üritatud enesetapp poleks olnud tema tekstidele parim mänedžer ega mõjutaks meid – nii tegijaid kui ka…
-
31. oktoobril, kui Von Krahli teater tähistab oma 21. sünnipäeva, esietendub Viljandi kultuuriakadeemias tantsukunsti eriala lõpetanud ja seni pigem tantsuvaldkonnas tegutsenud noore lavastaja Karl Saksa lavastus tööpealkirjaga „Oh My God” („Jumal küll”). Kaaslavastaja ja muusikaline juht on Hendrik Kaljujärv ning lavastuses teeb kaasa suur osa Von Krahli teatri uuest trupist. Novembris kümnel korral etenduva lavastuse kohta on asjaosalised öelnud, et sellest tuleb mäng avaliku ja privaatse…
