Juhan Liivi mõtteradu käies jõudis Jüri Talvet Eesti teatri- ja muusikamuuseumis Hella Wuolijoe Liivi-ainelise draama käsikirjani ning üllatus „väärtteosest”. Eepilis-sentimentaalsena viitab näidend ka sümboltasandile Kristuse-Luciferi pingeväljas. Paraku ei ole näitemäng üsna wuolijoelikult mitte kõige teravam-sügavam tegelas- või tegevusloomes, kuigi episooditi särav, aga on kahtlemata täiesti trükikõlblik. Seda enam imestagem, miks kultuurkapital küll nõustus eraldama stipendiumi professor Talveti pikemaks saateesseeks,1 kuid keeldus trükitoetusest. Kui leitakse kuulsa kirjaniku…
Kuno Otsus
31. VII 1943 – 12. I 2014
Meie hulgast on lahkunud Kuno Otsus, pikemat aega Vanemuise teatris töötanud näitleja ja lavastaja.
Lõpetanud kirjanduskallakuga Tartu Forseliuse gümnaasiumi, astus Kuno Otsus kultuuriellu hoopis lootustandva noorluuletajana: abituuriumiaastal 1962 ilmus tema sulest luulevihik „Ellupöördujad”, mille illustratsioonid tegi koolivend Mati Unt.
Määravaks sai siiski teatrihuvi, mis viis Tartu ülikooli filoloogiatudengi Vanemuise teatrisse, kus parajasti kogus jõudu 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse…
„Utoopia rannik I. Teekond”.1 Väga kaunis lavastus, hoogne ja voolav: Bakunini tütarde siniste kleidisabade lend, husaarikannuste totter kõlin, kaks pärisorjast teenrit kogu seda pöörist käigus hoidmas. Kogu aeg juhtub midagi, keegi armub, keegi ajab laua ümber, keegi saadetakse Siberisse ja, mis peamine, keegi toob kuuldavale mõne vaimukuse.
Mis see siis kõik oli? Midagi kerglast. Jah, see on peamine tunne, mis jääb: usun, et selline veidi ülev, veidi…
Ott Karulin: Mida sa talle sosistasid?
Risto Kübar: Ma vist küsisin ta käest: „Miks sa tegid niimoodi?” Ta ei vastanud.
Karulin: Teatri NO99 lavastusi võib pidada provokatiivseteks, aga kui palju te proovides arvestate võimalusega, et teie provokatsioon võib kutsuda esile publikupoolse provokatsiooni? Kui…
Ma ei tea, kui paljudele, sealhulgas kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi asjasse puutuvatele isikutele, on teada, et avalikes teatrimajades pakutav noore vaataja teater on tegelikult ainult osa Eestis alaealistele suunatud teatrist. Kui üldistades ja mööndusi tehes võib öelda, et meie n-ö avalik lastele tehtav teater on viimase paarikümne aasta jooksul pidevas – küll lainetena käivas – arengus ning praegu ei saa vist tõesti eriilmelisuse üle ülemäära…
Kui suurtest toetussummadest käib jutt ning millise tegevuse tarvis hakatakse neid välja andma?
Kuidas see täpselt välja hakkab nägema, on alanud aasta arutlusteema. Kui suured on summad, pole praegu samuti teada. Kuna varem pole sellist tegevust üldse rahastatud, siis usun siiralt: igast rahasummast on abi, et hakata otsast liikuma. Loodan, et kultuuriministeerium saab järgmiseks aastaks selleks vajaliku raha, kusjuures see ei tule teiste teatrite arvelt, vaid on…
Kultuuripealinna teatriaasta avab Alvis Hermanis. Silmanurgas helkimas väike hästi varjatud kahjurõõm, tõden, et Euroopa kultuuripealinnaks saanud Riial ei ole teatrivaldkonna ettevõtmiste programmis midagi meie Põhuteatriga samaväärset välja käia. Just idee originaalsuse poolest, muidu ei ole lätlaste teatriprogrammil viga midagi. Selle üks köitvamaid koostisosi on nüüdisteatrile pühendatud programm „forte forte”, mille raames kogu aasta kestel näidatakse Euroopa väärt lavastajate tehtud lavastusi, mida ühendavad teemad nagu inimese ja…
Lastele ja teismelistele mõeldud lavastusi on viimasel ajal kogunenud ligi veerand teatripildist (ülemöödunud aasta 203 uuslavastusest oli neid 50). Seega on tegu Eesti teatriruumi mahuka osaga, millest annan siinkohal pistelise ülevaate. 2013. aasta alusel on põhjust öelda, et selles ruumis võib märgata vormilise otsingulisuse algeid ning teinekord küsitavat sisulist platvormi. Endiselt torkavad lasteteatris enim silma lapsed ise. Lapsed on maailma kõige vahetum ja originaalsem publik, kes…
See, et Sinilinnus mängitakse „Tuvi”, on lavastuse ideele suurepärane lähtesümbol (vaevalt taotluslik). Sinilind kui unistus, kättesaamatu väärtus – ideaalselt ilus, kuid milline täpsemalt, ei tea. Kui teaks, läheks maiseks ja igavaks, selliseks halliks ja ümaraks tänavatuviks.
Andri Luubi näidendis „Tuvi” räägitakse sõnateatrist Hermes, mis ongi omadega jõudnud sinnamaani, et nende tegevusele ei pöörata eriti rohkem tähelepanu kui vanalinna pargis askeldavale tuviparvele. Mida nad seal ikka teevad? Nokivad…
Ita Ever ja Roman Baskin ei ole kunagi kuulunud ühe ja sama teatri koosseisu, ent nad on korduvalt koos tööd teinud. Ita Ever on mänginud mitmes Roman Baskini lavastuses: rohkem kui veerandsada aastat tagasi oli ta Åse „Peer Gyntis”, kolmeteistkümne aasta eest mängis Joseph Kesselringi „Pihlakaveinis”, neli aastat hiljem peaosa Alan Bennetti „Õuedaamis”, veel kolme aasta pärast esines Mamma rollis Sirkku Peltola „Soome hobuses” (kõik Eesti…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
