1999. aastast Eesti Draamateatri peanäitejuhina töötav ja äsja kolmeks aastaks sellesse ametisse tagasi valitud Priit Pedajas soovib teatris säilitada loomingulise töörahu.
Kui kandideeritakse, olgu või tagasi, teatri peanäitejuhiks, tuleb valikukomisjonile esitada oma programm. Mida sinu seekordne programm sisaldab ja mille poolest erineb see senistest juhtimispõhimõtetest, mida oled sellel ametikohal nüüdseks juba üle 15 aasta järginud?
Eesti Draamateatri peanäitejuhi üks peamisi tööülesandeid on koordineerida teatri repertuaari koostamist. Repertuaar kujuneb…
Eesti Draamateatri selle hooaja üks olulisemaid lavastusi oli Priit Pedajase Kõivu-tõlgendus „Keskmängustrateegia“ – maletaja Märt (Indrek Sammul) ja füüsik Valdu (Mait Malmsten) malelaua ääres.
Millistest printsiipidest lähtub teatrite riiklik doteerimine? Kas, kes ja kuidas hindab selle tarvis teatrite kunstilist taset või rahvuskultuurilist tähtsust?
Kas teatrite tegevuskulude riiklikul rahastamisel on plaanis pöörduda tagasi AITA-süsteemi juurde?
Kas ja kuidas kavatseb kultuuriministeerium sundida või vähemalt suunata riiklikult üsna hästi rahastatud…
Üldinimlikud teemad ei muutu, kuid kõnetavad publikut vaid siis, kui on tõlgitud tema ajastu keelde.
Vanemuise „Meie oma tõde, meie oma õigus“, autorid Anton Hansen Tammsaare ja Urmas Lennuk, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Kristina Lõuk, muusikaline kujundaja Priit Strandberg, valguskujundaja Tõnis Järs. Mängivad Veiko Porkanen, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Jaanika Arum, Maria Soomets, Riho Kütsar, Priit Strandberg ja Aivar Tommingas. Esietendus 19. II Sadamateatris.
Tammsaare…
Urmas Lennuk: „Mida rohkem ühte autorit dramatiseerin, seda huvitavam.“
Ikka ja jälle on näitekirjanik, dramaturg ja lavastaja Urmas Lennuk pöördunud Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ juurde tagasi. Tänavu veebruaris Vanemuise Sadamateatris Tanel Jonase lavastatuna esietendunud „Meie oma tõde, meie oma õigus“ on Lennuki kuues „Tõe ja õiguse“ dramatiseering.
Miks sa nii palju Tammsaaret instseneerid? Oli selle töö peale sattumine juhus või teadlik pikaajaline soov? Kas ära…
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ esitab versiooni, mille kohaselt pani Milli Vanilli primitiividest poisid (Veiko Porkanen ja Madis Mäeorg) aastate kaupa fonogrammi peale suud liigutama ühele konkreetsele atraktiivsele emasele (Kaisa Selde) meeldimise soov.
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ on justkui summutatud komöödia, mis hoiab end tagasi lootuses, et vaatajani jõuab seeläbi ka tragöödia, mida dramaturgia ja lavastus ometi välja mängida ei suuda.
Lavastuse „Vabadus vabanduseks“ kontekst on vähemalt sama kõnekas kui lavastus ise.
„Vabadus vabanduseks“, autor, lavastaja, koreograaf ja kunstnik Annika Viibus, valgus- ja visuaalkujundaja Andres Tölp, muusika autor Kilingi-Nõmme punkbänd Exit. Mängivad Lauri Kink, Triin Lepik, Laura Pampa, Kardo Ojassalu ja Sander Saat. Esietendus 17. V Pärnu katlamajas.
Sõltumatu kultuur sõltumatus riigis. Utoopia. Sõltumatu inimene sõltumatu kultuuriga sõltumatus riigis. Utoopia2. Paratamatu olukord, kus paratamatult tuleb kuidagiviisi toimida.…
VAT-teatril on õnnestunud tõstatada küsimused, millega maadlemisest ühelgi noorel ilmselt pääsu ei ole.
VAT-teatri „Estonian hikikomori“, autor Tiina Laanem, lavastaja Margo Teder, kunstnik Liina Unt, valguskujundaja Triin Hook, videokunstnik Rivo Laasi. Mängivad Kristiina-Hortensia Port, Martin Kõiv ja Meelis Põdersoo. Esietendus 24. III rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Üks riiul, laud ja tool, laual arvuti, toa nurgas voodi. Kõige tavalisema korteri kõige tavalisem magamistuba, ainult selle vahega, et selle…
Kõrges vanuses on lahkunud Estonia teatri endine tantsija Garibaldi Kivisalu.
Garibaldi Kivisalu sündis Tallinnas, õppis Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis. Tantsimist õppis ta Alice Tšernova balletistuudios ja Helmi Tohvelmani juures Töölisteatri õpperühmas. 1943. aastal osales ta lavastuse „Hannibal“ tantsurühmas, 1946. aastal täiendas end Moskva Suures teatris. „Mina käisin ju 1946. aastal Moskva Suures teatris end täiendamas ja nägin alles siis, mis see ballett tegelikult on,” meenutas 1943. aastal tantsijana…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eesti Draamateatri selle hooaja üks olulisemaid lavastusi oli Priit Pedajase Kõivu-tõlgendus „Keskmängustrateegia“ – maletaja Märt (Indrek Sammul) ja füüsik Valdu (Mait Malmsten) malelaua ääres.Mats Õun
Publikumi kõige enam liigutanud numbriks on sõduriemade koor, kes otsivad oma sõjaväkke võetud ja teadmata kadunud poegi.Stefan Bremer
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ esitab versiooni, mille kohaselt pani Milli Vanilli primitiividest poisid (Veiko Porkanen ja Madis Mäeorg) aastate kaupa fonogrammi peale suud liigutama ühele konkreetsele atraktiivsele emasele (Kaisa Selde) meeldimise soov.Gabriela Liivamägi
