Eesti teater on liikunud stanislavskilikust psühholoogilisest paradigmast brechtlikku poliitilis-intellektuaalsesse ning selles uues kontekstis võib klišeedel olla uus, üldistav funktsioon ja tähendus.
Erik Alalooga lavastuse „Obsession“ pinge tuleneb objekti ja seda ümbritseva keskkonna suhtest.
Erik Alalooga „Obsession“ („Painaja“) 10. ja 11. VI Sõltumatu Tantsu Laval.
Erik Alalooga lavastuses „Obsession“ on prožektorivalgusesse asetatud masin ja antud sellele autori sõnul subjekti seisus. Sõna „lavastus“ tuleks siin mõista üsna avaras tähenduses, sisuliselt on tegu näituse ja performance’iga. Omal tagurpidisel moel võimaldab selline vorm esitada teatri põhiküsimusi: kes on laval ja mida ta seal…
Erik Alalooga „Obsession“ („Painaja“) 10. ja 11. VI Sõltumatu Tantsu Laval.
Kui Erik Alalooga paneb lavale üles masina ja inimesed tulevad seda vaatama, siis see on tehnoloogiline teater. Ebaselget pole siin eriti midagi. Tehnoloogilise teatri mõiste on operatiivselt esituskunstide mänguväljakul, enam pole vaja vastata küsimusele „mis see on?“. Õige küsimus on „milline neist paljudest?“. Auditooriumile hakkab asja sisu selginema. Aga seestpoolt vaadates on vastupidi. Nüüd, kus me…
Eesti etenduskunstide väljal annab endast märku uue tsirkuse üha jõulisem kohalolu.
Interdistsiplinaarne minifestival „Lack of Art“ ehk „Kunstipuudus“ 11. ja 12. IV Kanuti gildi saalis.
Valmistudes hoogsaks tuuritamiseks mööda suvelavastusi, on ehk paslik aeg möödunud sisehooajale tagasi vaadata ja kokkuvõtteid teha. Ma pole ehk ainus, kellele jäänud silma uue tsirkuse senisest jõulisem kohalolu Eesti etenduskunstide väljal: septembris asutati nüüdistsirkuse arenduskeskus, aprillis tähistati festivaliga tsirkusekuud…
Nii tehnika kiirest arengust kui ka inimloomuse olemuslikust muutumatusest teadlik varaküps Martti Helde on võtnud ette 4D-tajuilma tõlkimise inimkeelde.
„Naeru akadeemia“ esitab Eestiski hästi tuttava vaimu ja võimu konflikti omapärasel ja eksootilisel kujul.
Vanemuise „Naeru akadeemia“, autor Kōki Mitani, tõlkija Margit Juurikas, lavastaja ja muusikaline kujundaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin, kostüümikunstnik Eve Ormisson ja valguskunstnik Imbi Mälk. Mängivad Riho Kütsar ja Hannes Kaljujärv. Esietendus 17. IV Vanemuise väikeses majas.
Nagu postmodernses teatriruumis tavaks, on selle, 1996. aastal valminud näidendi liigitamine komöödiaks –…
„Melujanu“ annab vaatajale maitsenüansse ja varjundeid täis, ent teravusteta vaimse „lõunasöögi“.
Tallinna Linnateatri „Melujanu“, algatajad Paavo Piik ja Maiken Schmidt, lõpetajad Henrik Kalmet ja Priit Võigemast, kunstnik Anneli Arusaar, helilooja Vaiko Eplik, valguskujundaja Emil Kallas, eriefektide autor Enar Tarmo ja helikujundaja Veiko Tubin. Mängivad Henrik Kalmet, Anu Lamp, Liis Lass, Märt Pius, Priit Pius, Ursula Ratasepp, Külli Teetamm, Kaspar Velberg, Evelin Võigemast,…
Valitsused on ikka peljanud haldusreformi kui võimalikku kirstunaela nende võimule. Haldusreform ei tähenda aga sugugi vaid vallapiiride ümberjoonistamist ega isegi kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel ülesannete nutikamat jaotamist, sest regionaalne mõtlemine ulatub kõikidesse valdkondadesse, sh kultuuripoliitikasse.
Senine teatripoliitika on lähtunud stanislavskilikult antud olukorrast: suured teatrimajad on püsti ja tuleb täita kunstiga, sest nende ülalpidamine pole sugugi odav lõbu. Senine rollilahendus on aga olnud üsna äraspidine ehk poliitika…
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi Hamburgi-lavastuses „Tund, mil me üksteisest midagi ei teadnud“ näidatakse praegusele muutuvale ja segunevale Euroopale peeglit.
„Tund, mil me üksteisest midagi ei teadnud“ („Der Stunde da wir nichts voneinander wußten“), autor Peter Handke, lavastajad-kunstnikud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, muusikaline kujundaja Lars Wittershagen, koreograaf Jüri Nael, koorijuht Uschi Krosch, dramaturg Sandra Küpper. Mängivad Alicia Aumüller, Christoph Finger, Marina Galic, Julian Greis,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Keha on võimeline säilitama mitmekesist (lisaks verbaalsele ka audiovisuaalset, kogemuslikku ning verbaalselt väljendamatut) infot ning tagab seega kultuuripärandi variatiivsuse, liikuvuse, elususe ning võime kohaneda erisuguste olukordade ja kogukondadega. Fotol Priit Võigemast lavastuses „Muuseas: ma armastan sind“ teatris NO99 (2014), kus muu seas mängiti taasesituse kaudu tühjaks näitleja varasem roll Buratinona.Ene-Liis Semper
Vanaisa Asseri dialoogis pojapoeg Eemeliga tekib metatasand: õpetaja Kalju Komissarov ja õpilane Üllar Saaremäe.Alan Proosa
Huvitav on kujutleda, millega võrdleksime noore filmirežissööri Martti Helde „Vanamehe ja mere“ lavaesteetikat siis, kui puuduks kõrvutusvõimalus Robert Wilsoni hiljuti etendunud „Aadama passiooniga“.Siim Vahur