Teatrikriitiku kõige hirmsamas õudusunenäos heliseb etenduse ajal tema mobiiltelefon, valjult ja vahetpidamata, sest ta on unustanud panna selle lennukirežiimile. (Ometi võiks õnnestunud lavastuse vaatamine pakkuda lendamisega võrreldava naudingu.) Selline töine hirm jälitab kriitikut kõikjal, unes ja ilmsi. Näitleja suurim kartus on seotud seevastu võimalusega, et ta unustab õhtuse etenduse lihtsalt ära, teeb oma toimetusi ja jätab teatrisse minemata. Laval teksti unustamine on kindlasti sama hirmus, ent…
Filipp Loss: „Kunstilisel juhil tuleb lähtuda ennekõike teatri huvidest ning panna kokku repertuaar, mida teater parajasti vajab – isiklik lavastajatöö saab olla üksnes osa sellest.“
Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris „Kaasaegse näidendi kool“,1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.
Kust…
Teemu Mäki: „Hierarhilise lähenemise asemel on mõistlikum tunnistada, et me kõik kuulume mõnda gruppi ning grupi suurus ei ole poliitilises või eetilises mõttes oluline.“
25. ja 26. septembril etendub Tallinnas Vabal Laval ning 28. septembril Tartus ERMi teatrisaalis soome kunstniku, kirjaniku ja lavastaja Teemu Mäki dokumentaallavastus „Muutujad“,1 kus käsitletakse soolist enesemääratlust: Mis on üldse sugu ja kes võib seda…
Dorothée Munyaneza autobiograafiline lugu „Soovimatu“ kõneles Rwanda genotsiidist. See lavastus ei vaja tehnilist analüüsi ja pani vastuväideteta alluma autori radikaalsele aususele.
Zuga vaatleb tantsu, heli ja video abil tempot inimese sees ja väljaspool teda, võrrelduna ka looduslike rütmide ja tempoga igapäevases tehislikus elukeskkonnas.
Klassikalises mõttes lavastusi seekordsel SAALi biennaalil peaaegu ei olnudki ning nii mõnigi etendus viis publiku üleüldse teatrisaalist välja.
SAALi biennaal 15. – 27. VIII Tallinnas.
Augusti tantsufestivali mantlipärija SAALi biennaal mulle meeldib. Väikese väikluse korras meeldib mulle ausalt öeldes ka see, et minu alateadvust eksitav sõna „tants“ on festivali nimetusest nüüdseks juba mõnda aega kadunud. Võib ju mõelda küll, et äkki on nüüd hoopis posttantsu*…
Ilmselt on lavastaja soovinud anda kahe vastandliku vaatusega edasi kuristiku Edgar Valteri isikliku elu ja kunsti vahel. Selles mõttes on kõik paigas.
Visuaalteatriühenduse Misanzen „Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu“, idee autor ja lavastaja Helen Rekkor, dramaturg Liis Väljaots, kunstnik Maarja Pabunen, videokunstnikud Aljona Movko ja Sander Tuvikene, valguskunstnik Priidu Adlas, helilooja Villem Rootalu. Mängivad Rauno Kaibiainen, Liisu Krass, Erki Aule jt. Esietendus…
Indrek Taalmaa „Aatomiku juhtumused“ kirjaga T-särki nähes Pink Floydi helisid kuuldes arvad esmalt, et mängitakse midagi plaadilt „Atom Heart Mother“.
Kiht kihi haaval avanes Kurgjal täisvereline ja -kaaluline eesti mees, sardellidest, viinast ja avantüüridest päästmatult tiine ja kaame, ent elukogenunagi lakkamatult lällav, praaliv ja bravuuritsev.
Maarja Tõnissoni ja Nele Suisalu tantsulavastus „See on see“ on installatiivne lavateos, kus tooni annavad liikumine ja helilised otsingud.
„See on see“, autorid ja esitajad Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson, tehniline abistaja Revo Koplus, valgus-, foto- ja videokunstnik Jekaterina Abramova. Esietendus 18. VIII SAALi biennaali raames Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas Tallinnas Pikal tänaval.
Tühi ruum. Kuulmisega seotud anatoomiaterminid seinal. Toolid. Kehad. Hääled. Kajad. Maarja Tõnissoni ja Nele Suisalu…
5. – 9. septembrini korraldatakse Tartus Eesti teatri festival „Draama“. Selle põhiprogrammi kuuluvad seekord Theatrumi „Isa“ ja „Talvevalgus“, Vaba Lava ja R.A.A.A.Mi „Ma pigem tantsiksin sinuga“, Von Krahli teatri „Kummi T“ ja „Vaimukuskuss“, Tallinna Linnateatri „Köster“, Rakvere teatri „Somnambuul“, VAT-teatri „Eine murul“ ja „Mister Green“, Ugala „Moraal“ ja „Soo“, Piibu ja Tuudu „Hamlet“, Eesti Draamateatri „Vaimude tund Koidula tänavas“, NO99 „Pööriöö uni“, Cabaret Rhizome’i „Puugid“, Moon…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Dorothée Munyaneza autobiograafiline lugu „Soovimatu“ kõneles Rwanda genotsiidist. See lavastus ei vaja tehnilist analüüsi ja pani vastuväideteta alluma autori radikaalsele aususele.Pressifoto
„Tempo“ ei ole mõeldud otseselt lastele, ent oma elusa mängulisuse ja vahetu lavalise suhtlusega sobib see neile hästi.Anastassia Semjonova
Indrek Taalmaa „Aatomiku juhtumused“ kirjaga T-särki nähes Pink Floydi helisid kuuldes arvad esmalt, et mängitakse midagi plaadilt „Atom Heart Mother“.Indrek Aija
