Kui Otfried Preussleri „Röövel Hotzenplotzis“ on rõhk seiklusel, siis Mirko Rajase maskide ja rütmidega lavastust juhib žanrimääratlusena „röövlimürgel“.
Nukuteatri „Röövel Hotzenplotz“, autor Otfried Preussler, tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija Priit Põldma, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Kalju-Karl Kivi, laulusõnade autor Helena Läks, rütmikonsultant Reigo…
Kui peaksin vangistama Tiit Palu näidendite kreedo ühte lausesse, koosneks see kolmest kaunist sõnast: elu on imeline.
Vanemuise „Tere, kallis!“, autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Eugen Tamberg, valguskujundaja Imbi Mälk. Mängivad Karol Kuntsel, Maria Annus, Katrin Pärn ja Robert Annus. Esietendus 21. IX Vanemuise väikeses majas.
Tiit Palu autorilavastuste püsivaatajat tabab ilmast ilma déjà-vu efekt. See tekstikoht tuleb kahtlaselt tuttav ette, kus ja millal olen…
„Röövsaak“ on komöödia, mille kohta „must“ on veel vähe öeldud. Võiks kasutada lopsakamatki epiteeti, näiteks „pilkaselt pime“.
Kuressaare teatri „Röövsaak“, autor Joe Orton, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Martin Mikson, muusikaline kujundaja Tobias Tammearu. Mängivad Triinu Meriste, Raivo Trass, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Raivo Rüütel ja Ahto Matt. Esietendus 13. IX Kuressaare teatris.
Briti situatsioonikomöödiaid on meil palju mängitud ja nende reeglistik üldiselt teada. Joe Ortoni (1933–1967,…
Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel saavutas esikoha Piret Jaaksi „Siirderiitujad“, teise koha sai Veiko Märka „Lambasihver“ ning kolmandat kohta jagasid Mehis Pihla „Bладь и Миръ“ ja Urmas Alase „Pärandus“. Äramärkimist leidsid Kadri Lepa „Astridi valss“ ja Piret Jaaksi „Kas loomad oskavad loendada?“.
Võistluse žürii, kuhu kuulusid Andres Dvinjaninov, Maima Grīnberga, Kersti Heinloo, Karl Laumets, Urmas Lennuk, Moonika Siimets ja Anne-Ly Sova, valis 78 näidendi hulgast välja kuus auhinnaväärilist…
Vene lavastaja Dmitri Krõmov: „Kunstnik ei tohi olla liiga enesekindel. See on loomingulises mõttes hukatuslik.“
Kohtumispaik Moskva Kunstiteater (MXAT). Autovärav Kamergerski põiktänavas avaneb ja Dmitri Krõmov vurab teatrihoovi. Läbin valvelauas passi- ja turvakontrolli nagu lennujaamas ning sealt edasi on minek fuajeesse, kus seinu katavad museaalsed teatrifotod. Sellest Kunstiteatri kuulsuste galeriist tunneb Krõmov isiklikult umbes viiendikku. Tal on komme tuua siia oma tudengeid ja rääkida neile, mida teab.…
Tallinna Vene teatrit on tabanud ootamatu kaotus. 14. oktoobril lahkus meie seast näitleja Oleg Štšigorets.
„See on meile kõigile täiesti ootamatu. Kui Oleg kahe aasta eest Tallinna tagasi tuli, olime selle üle väga rõõmsad. Teatri trupiga liitus taas jõuline ja kõrge professionaalse tasemega näitleja. Esialgu õppis ta sisse mängukavas lavastustesse. Seejärel tulid säravad rollid uuslavastustes „Pardijaht“, suvelavastuses „Kuu aega maal“ ning kõige hiljutisemas lavastuses „Omon Ra“, mille…
Prantsuse nüüdisaja ühe tuntuma näitekirjaniku Joël Pommerat’ „See laps“ Theatrumis mõjub ennekõike noorteteatrina.
Theatrumi „See laps“, autor Joël Pommerat, tõlkija Inge Eller, lavastaja Maria Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Aljona Movko, helikujundaja Tõnis Leemets. Mängivad Rea Lest, Indrek Sammul, Anneli Tuulik, Liina Olmaru, Kristjan Üksküla, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Risto Vaidla jt. Esietendus 2. X Theatrumi saalis.
Küllap oleks üsna postpostmodernistlik kirjutada draama õnnelikust perekonnast, kes…
Lavastaja Mladen Kiselovile ei olnud näidend vundament, mille peale oma tahtmist mööda ehitada, vaid maapõue peidetud saladus, mida arheoloogi täpsusega järk-järgult nähtavale tuua.
Tallinna Linnateatris etendub täna, 18. oktoobril 300. korda Mladen Kiselovi lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?“. 23. jaanuaril 2010 esietendunud…
Lavastus „Kaupo ja Lembitu“ on näide meie viimase poolsajandi suurima teatrireformaatori kindlast käekirjast ja püsivast maailmavaatest.
Toomteatri ja ERMi „Kaupo ja Lembitu“, autor Rein Sarvesaare, autor ja lavastaja Jaan Tooming, lava-, kostüümi- ja helikujundajad Jaan Tooming ja Anne Türnpu. Mängivad Nero Urke,…
Improvisatsioonilise teatri eripära on kohalolek. Sündmustik, sellele vastav tegevus ja vastutegevus sünnib siin ja praegu.
VII rahvusvaheline improteatrite festival „Tilt“ 19. – 21. IX Tallinnas Katariina kirikus.
Varasemaga võrreldes ei leia teatrifestivalide ülevaated enam kuigi tugevat kõlapinda – maailm on valla ja inimesed saavad käia oma silmaga uudistamas teatrite tegemisi. Sellest hoolimata on vajadus festivaliülevaadete järele minu arvates hoopis kasvanud. Olukorras, kus igasuguseid festivale on tekkinud rohkem kui…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Karuse karismaga röövel (Anti Kobin) on jalustrabavalt sümpaatne oma inimlikult siira pilgu ja rahuliku hoiakuga.Siim Vahur
Mladen Kiselovi lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?“ on jõudnud vähem kui kümne aastaga 300. etenduseni. Honey – Kristiina-Hortensia Port, Nick – Argo Aadli, Martha – Epp Eespäev.Siim Vahur
Kaupo (Nero Urke) tegevusmotiivide positiivse tõlgendamise kõrval on Sarvesaare näidendis senisele ajaloomüüdile vastupidine ka Lembitu (Kristo Viiding) hõimu siseelu kujutamine jõhkra orjapidamisena.Gabriela Liivamägi