Teadus
-
Tartu teadlaste väljatöötatud materjal, mis võimaldab 3D-printeriga freesturbast ja põlevkivituhast printida energiatõhusaid maju. Kuigi turvast Eestis jagub, kasutatakse seda vähe ning vaid pindmist kihti, jättes kasutamata osa kõdunema. Pooleldi kasutatud turbaväljad toodavad aastas rohkem süsihappegaasi kui Narva elektrijaamad. Põlevkivituhka tekib Eestis aastas hinnanguliselt ca 7 miljonit tonni, millest taaskasutatakse vaid 5%, ülejäänu ladustatakse tuhamägedesse. Et turvas ja põlevkivituhk ei maksa palju, võiks uudsest turbamaterjalist 100–150 ruutmeetri suuruse maja omahind olla umbes 5000 eurot. Pildil vaatavad projekti vastutava täitja, TÜ kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli professor Toomas Tenno ja keemia eriala doktor, turbamaterjali projekti idee autor ja põhiline elluviija Jüri Liiv Chemicumi laboris turbamaterjali katsekehasid.Merilyn Merisalu / Universitas TartuensisEesti teaduse taltsutamine
Ei avalik ega erasektor ei ole suutnud sõnastada sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid, mis pakuksid lahendusi teadus- ja arendustegevuse abil.
8 minutit -
Pildil on Jaan Valsiner (keskel) 2017. aastal Bochumi Ruhri ülikoolis Hans Kiliani auhinda vastu võtmas. Hans Kiliani auhind on teadusauhind, mida antakse välja alates 2011. aastast iga kahe aasta tagant väljapaistvate saavutuste eest, mis võimaldavad sügavamalt mõista inimkonna ajaloolist ja kultuurilist eksistentsi ning inimpsüühika muutumist.Wikimedia CommonsKonstruktiivne arrogant
Jaan Valsiner: „Tänapäeva institutsioonid ning nende etteantud piirangud ei innusta, vaid piiravad teadmiste arengut.“
7 minutit -
Igal aastal jõuab merre 500 000 tonni Euroopa Liidu plastjäätmeid.Elisabeth SalminEuroopa Liit keelab ühekordsed plastesemed
Piiranguga keelatakse plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad.
6 minutit -
Merijn Tinga : „Üks, mis hoogu juurde annab, on teadmine, et me oma aktsioonidega tõesti midagi muudame.“ErakoguPlastisupi-Surfar surfab plastimerel
Merijn Tinga „Võimalik, et oleme liiga hiljaks jäänud, aga tunnistamine ei aita. Siis oleme täiesti löödud. Usun konstruktiivsesse käsilevõtmisesse.“
8 minutit -
Ants Wõrgu mälestuseks
Ants Wõrk (28. III 1939 – 24. V 2018) oli TA küberneetika instituudi kauaaegne teadusdirektor.
Kui inimese südant tohib võrrelda arvutiga ja inimese tundeid allalaaditavate programmidega, siis pean ma tunnistama, et Antsu nähes laadis mu süda alati alla positiivse programmi. Otse ja inimkeeles öeldes – Ants on olnud üks neid inimesi, kelle juuresolekul sa tunned end kindlalt ja kaitstult.
Ants andis abstraktsetele mõistetele „au” ja „väärikus” inimese näo.…1 minut
