Toeta

Teadus

  • Monsanto dokumendid I
    Kaadrid 1946. aasta reklaamist „Doomsday for Pests“ („Kahjurite viimnepäev“), mis reklaamis DDTd sisaldavat pestitsiidi Pestroy. Lisaks põllumajanduses kasutamisele julgustati inimesi pritsima DDTd seintele ja kasutama värvides.

    Monsanto dokumendid I

    Maailma kasutatavaim pestitsiid ja korporatiivne teadus Kas peame ootama lõplikku teaduslikku tõde?

    Ülo Niinemets
    11 minutit
  • Mis on herbitsiid glüfosaat?
    ,

    Mis on herbitsiid glüfosaat?

    Glüfosaadi keemiline olemus, leidumine keskkonnas ja inimorganismis ning toksilisus

    Ülo Niinemets
    7 minutit
  • Krüptodetektiiv jahib nõiaraamatut
    Nõiaraamat oli maagiline objekt, mis pidi vastama omaniku vajadustele.

    Krüptodetektiiv jahib nõiaraamatut

    Nõiaraamatud mitte ainult ei sisaldanud loitse ja rituaalide kirjeldusi, vaid nad ise olid samuti maagilised objektid.

    Kurmo Konsa
    13 minutit

  • Achilleuse kannatus

    Üks protsent käib ringi mööda Eestimaad, ikka see teadusrahastuse osakaalu 1% SKTst, mis on kirjas „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020“ ning millele on ustavust vannutud lugematutes valimisprogrammides ja koalitsioonilepetes.
    Sellist taset ei ole mitte kunagi saavutatud. Alates 2002. aastast on koostatud kolm strateegiat,1 kus on sätestatud teaduse rahastamise osakaal protsendina SKTst ning nendes seatud eesmärkides on olnud riigipoolne teadusrahastuse osakaal SKTst 1,5 protsenti, 1,4…
    Lea Larin
    5 minutit
  • ,

    Balti Assamblee teaduspreemia pälvis dr Els Heinsalu

    Balti Assamblee rahvusvaheline žürii otsustas teaduspreemiaga tunnustada Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadurit Els Heinsalu tema mitmekülgse ning olulise panuse eest komplekssüsteemide teoorias ja stohhastiliste protsesside alal.
    Els Heinsalu on panustanud komplekssüsteemide teoorias ja stohhastiliste protsesside alal mitmetesse intensiivselt arenevatesse teadusprobleemidesse ja -suundadesse. Komplekssüsteemide teooria on suhteliselt uus ja kiirelt arenev valdkond, kus statistilise füüsika ja mittelineaarse dünaamika meetodid leiavad rakenduse ka füüsikast väga kaugetes teadusharudes.
    Lisaks probleemidele,…
    1 minut

  • Teadus ja tasu

    Kui on kerkinud küsimus teadusrahastuse suurendamisest, järgneb sageli demagoogiline küsimus: mille arvelt seda tegema peaks, kas õpetajate või päästjate palkade arvelt?

    Riigieelarve on riigikogus lugemisel ja näeme, et valitsusel on kõigutamatu usk teaduspõhise Eesti võimalikkusesse isegi olukorras, kus teaduse rahastamise osakaal riigieelarves kogu aeg väheneb. Valitsus muret ei tunne, kuna meie probleemide lahendamiseks on kasutada sajanditaguste teooriate rakendused. Sajand edasi on…
    Mihkel Kangur
    4 minutit
  • Ei ole hilja, aga väga kiire on
    Oleme üks maailma suurimaid saastajaid inimese kohta – meie ökoloogiline jalajälg inimese kohta 192 maailma riigi seas on suuruselt üheksas – ning värskelt ilmunud hinnang Euroopa riikide kliimaeesmärkide täitmise kohta asetab Eesti tagant kolmandaks, tõstes esile, et kolm tagareas olevat riiki on kangekaelselt vastu nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasandil kliimamuutusega tegeleva poliitika juurutamisele.
    Edward von Lõngus. Metsa riigile. 2018.
    ,

    Ei ole hilja, aga väga kiire on

    Globaalmuutused on peatselt meie suurimaks julgeolekuriskiks, aga kus on Eesti keskkonnadebatt?

    Aveliina Helm
    7 minutit

  • ME-3 edulugu

    Teadlaste koostöö ettevõtetega on võimalik ja toimub: toiduainetööstus hindab innovatsiooni ja ettevõtted suunduvad teaduspõhistelt uuendatud toodete poole.

    Viimasel ajal on meedias palju räägitud, et teadlaste koostöö tööstusettevõtetega on keeruline. Puudub vastastikune huvi ning Eestis pole piisavalt meetmeid teadus- ja ettevõtlussektori vahelise koostöö tõhustamiseks. Heidetakse ette mõlemapoolset vähest huvi, ettevõtete soovi saada kiiresti tulemusi ning teadlaste passiivsust uuringute tegemisel kommertsiaalsete toodetega. Siiski…
    Kaja Mõts
    4 minutit

  • Mihkel Veiderma 27. XII 1929 – 25. X 2018

    Mihkel Veiderma oli üks väheseid Eesti tippteadlasi, kes murdis suundumuse, et teadusest minnakse tööstusse ja sealt tagasi ei tulda. Samuti ujus ta vastuvoolu arvamusele, et teadlastele ei tohi usaldada suurte ja oluliste asjade juhtimist. Nõukogude Liidu keemiatööstuse ministeeriumi kõige nooremast peainsenerist (Maardu keemiakombinaadis 1956–1960) sai tippteadlane. Võimalik, et sellele aitas kaasa nõukoguliku plaanimajanduse raiskava olemuse tekitatud šokk, mis kutsus üles tegema teisiti: mõistlikult, kasumlikult ja säästvalt.…
    4 minutit
  • Armastus matemaatika vastu
    Gábor Stépán: „Lõppude-lõpuks peavad kõik ülikoolid, kes arvavad, et nad on head ja näitavad selle kinnituseks erinevaid näitajaid, endalt küsima – milles nad ikkagi head on?“
    Erakogu

    Armastus matemaatika vastu

    Gábor Stépán: „Ungaris on teadussüsteem valitsuse poliitika osa ja seega pidevalt muutuv. Paljuski sõltub see valitsuse stiilist.“

    Margus Maidla
    6 minutit
Sirp