Teadus
-
California kohus mõistis 289 miljoni dollari suuruse hüvitise 46aastasele mitte-Hodgkini lümfoomi põdevale haljastustöötajale Dewayne Johnsonile, kes puutus iga päev töö käigus Roundupiga sageli kokku. Põhjendatud kohtulahendis kinnitatakse, et hüvitise suurus peegeldab seda, et Monsanto oli pikka aega teadlikult valetanud glüfosaadi terviseriskide kohta. Teise astme kohus vähendas summat.AP/ScanpixMonsanto dokumendid II
Kas glüfosaat põhjustab vähki?
9 minutit -
Kaadrid 1946. aasta reklaamist „Doomsday for Pests“ („Kahjurite viimnepäev“), mis reklaamis DDTd sisaldavat pestitsiidi Pestroy. Lisaks põllumajanduses kasutamisele julgustati inimesi pritsima DDTd seintele ja kasutama värvides.Monsanto dokumendid I
Maailma kasutatavaim pestitsiid ja korporatiivne teadus Kas peame ootama lõplikku teaduslikku tõde?
11 minutit -
Mis on herbitsiid glüfosaat?
Glüfosaadi keemiline olemus, leidumine keskkonnas ja inimorganismis ning toksilisus
7 minutit -
Nõiaraamat oli maagiline objekt, mis pidi vastama omaniku vajadustele.Krüptodetektiiv jahib nõiaraamatut
Nõiaraamatud mitte ainult ei sisaldanud loitse ja rituaalide kirjeldusi, vaid nad ise olid samuti maagilised objektid.
13 minutit -
Balti Assamblee teaduspreemia pälvis dr Els Heinsalu
Balti Assamblee rahvusvaheline žürii otsustas teaduspreemiaga tunnustada Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadurit Els Heinsalu tema mitmekülgse ning olulise panuse eest komplekssüsteemide teoorias ja stohhastiliste protsesside alal.
Els Heinsalu on panustanud komplekssüsteemide teoorias ja stohhastiliste protsesside alal mitmetesse intensiivselt arenevatesse teadusprobleemidesse ja -suundadesse. Komplekssüsteemide teooria on suhteliselt uus ja kiirelt arenev valdkond, kus statistilise füüsika ja mittelineaarse dünaamika meetodid leiavad rakenduse ka füüsikast väga kaugetes teadusharudes.
Lisaks probleemidele,…1 minut -
Oleme üks maailma suurimaid saastajaid inimese kohta – meie ökoloogiline jalajälg inimese kohta 192 maailma riigi seas on suuruselt üheksas – ning värskelt ilmunud hinnang Euroopa riikide kliimaeesmärkide täitmise kohta asetab Eesti tagant kolmandaks, tõstes esile, et kolm tagareas olevat riiki on kangekaelselt vastu nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasandil kliimamuutusega tegeleva poliitika juurutamisele.Edward von Lõngus. Metsa riigile. 2018.Ei ole hilja, aga väga kiire on
Globaalmuutused on peatselt meie suurimaks julgeolekuriskiks, aga kus on Eesti keskkonnadebatt?
7 minutit
