Põhimõte on selles, et kui teadlane ise (või kõrvalt tulnud eraettevõte) hakkab väärindama avaliku sektori raha ning infrastruktuuri ja tööjõu abil loodud akadeemilist väärtust, ei ole ta selles tegevuses riigivaras, vaid nii peavadki asjad käima, sest sellest võidavad kõik osalised, ning kui veab, saab keegi ka miljonäriks. Seda ühiskond vajabki. Pildil Londoni ettevõtte The Shadow Robot Company loodud liikuv inimkäe sarnane robotkäsi.
Kuni teadlane ei saa ettevõtluses kaasa lüüa, nii et isegi ebaõnnestumise korral oleks tal võimalus teadustööle naasta, seni ei suuda me tulemuslikult akadeemilist ressurssi väärindada.
Roheline revolutsioon ja põllumajanduse intensiivistamine ei ole looduskeskkonnale kaasa toonud märkimisväärselt rohkem ruumi, pigem vastupidi.
Jagaks selle maakera õige ära? Las loodus olla omaette, inimestel aga on oma piirkonnad, kus tegutsetakse ning kus teiste liikide säilimise või keskkonnakaitse peale eriti mõtlema ei pea. Tundub ehk radikaalne, aga tegu on arutamist väärt ideega, eriti kui seda loodusele jäävat maad oleks tõesti omajagu. Asjal…
Garrett Hardini „Ühisvara tragöödia“ilmumisest (1968) saadik on rahvastik suurenenud üle kahe korra, energiakasutus ajahetkes ligi kolm korda
Öö, kottpime, koperdad kobamisi ja ülepeakaela. Kogu keha on hirmust kange, iga oksapraks jala all kütab õõva. Kui vaid suudaks kiiremini liikuda, välja siit, kusagile kaitsvate seinte varju! Ja siis see juhtub. Hääletult ja välkkiirelt, sind virutatakse pikali otsekui mingis veidras maadlusmatšis, kui mitte arvestada nugateravaid küüniseid, mis…
Öpik oli mõnes asjas pigem liiga varane. Tema originaalseid mõtteid hakkasid kolleegid vahel mõistma aastaid ja aastakümneid hiljem. Pildil on Ernst Julius Öpik 1929. aastal Tartu observatooriumis Zeissi teleskoobiga.
Selle vahel, mida igatseme, ja selle vahel, mis lõpetab tsivilisatsiooni, on vaid õhkõrn vahe. Kui sedagi.
Kui tulevikus pole vähemalt sel tasemel elamisväärset keskkonda, nagu on olnud minevikus, oleme kõik lihtsalt tulevikuta. Optimismi, elurõõmu ja kaunist tulevikku on Von Krahli akadeemilisele seltskonnale hoovanud sellistest märksõnadest nagu raha, vaimsus ja religioon, kosmos ja töö. Keskkonna eri aspektide käsitlused astuvad aga ühises rivis vastu fundamentaalsele printsiibile…
AMPA – aminometüülfosfoonhape. Glüfosaadi esmane laguprodukt keskkonnas ja inimorganismis, mis on vähemalt sama toksiline kui glüfosaat. AMPA kumulatiivne mõju võib olla isegi tugevam, sest tema eluiga keskkonnas on pikem kui glüfosaadil.
*
BfR (Bundesinstitut für Risikobewertung) – Saksamaa Riskiuuringute Instituut (eestikeelses tekstis tavaliselt ei tõlgita). 2002. aastal viis läbi esimese riskihindamise glüfosaadi ELi turule lubamiseks ning osales glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks vajaliku riskiuuringu koostamisel koos EFSAga aastatel 2012–2015.
*
ECHA (European…
Glüfosaadi Euroopa Liidu kasutusloa pikendamise kronoloogia. Kuidas luua korda arvamuste kaoses?
Euroopa Liidu pikale venivaid ja läbipaistmatuid otsustusprotsesse on palju kritiseeritud. Glüfosaadi taaskasutusloa viieaastane saaga on hea näide sellest, kuidas olulises küsimuses põrkavad tootjate ja kasutajate huvid kokku keskkonna- ja tervisekaitsjate huvidega ja kuidas Euroopa Komisjon ei suuda otsustada eri huvide – tervis ja keskkond vs. ettevõtlusvabadus – kaalukust. Samuti tuli selle protsessi käigus erakordse…
California kohus mõistis 289 miljoni dollari suuruse hüvitise 46aastasele mitte-Hodgkini lümfoomi põdevale haljastustöötajale Dewayne Johnsonile, kes puutus iga päev töö käigus Roundupiga sageli kokku. Põhjendatud kohtulahendis kinnitatakse, et hüvitise suurus peegeldab seda, et Monsanto oli pikka aega teadlikult valetanud glüfosaadi terviseriskide kohta. Teise astme kohus vähendas summat.
Venemaa allutas kerekid XVIII sajandi lõpuks, ent ametnike haldussuutmatuse tõttu ei seganud see asjaolu kerekkide elu veel pikka aega.
Kerekid elavad Beringi mere ääres Tšuktši poolsaarel. Varasemad andmed kerekkide arvukuse kohta põhinevad teadlaste hinnangutel, mis omakorda lähtuvad Venemaa 1897. aasta rahvaloendusest, kui kerekina pandi kirja 102 inimest. Tollased etnograafid hindasid nende arvukust palju suuremaks, oletades, et see jäi 300 ja 600 inimese vahele. Teadlastele…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Põhimõte on selles, et kui teadlane ise (või kõrvalt tulnud eraettevõte) hakkab väärindama avaliku sektori raha ning infrastruktuuri ja tööjõu abil loodud akadeemilist väärtust, ei ole ta selles tegevuses riigivaras, vaid nii peavadki asjad käima, sest sellest võidavad kõik osalised, ning kui veab, saab keegi ka miljonäriks. Seda ühiskond vajabki. Pildil Londoni ettevõtte The Shadow Robot Company loodud liikuv inimkäe sarnane robotkäsi.
Öpik oli mõnes asjas pigem liiga varane. Tema originaalseid mõtteid hakkasid kolleegid vahel mõistma aastaid ja aastakümneid hiljem. Pildil on Ernst Julius Öpik 1929. aastal Tartu observatooriumis Zeissi teleskoobiga.Wikimedia Commons
Eestis tootis perfokaarte eksperimentaalkombinaat Bit. Pildil valik eksperimentaalkombinaadi reklaamtrükiseid.
California kohus mõistis 289 miljoni dollari suuruse hüvitise 46aastasele mitte-Hodgkini lümfoomi põdevale haljastustöötajale Dewayne Johnsonile, kes puutus iga päev töö käigus Roundupiga sageli kokku. Põhjendatud kohtulahendis kinnitatakse, et hüvitise suurus peegeldab seda, et Monsanto oli pikka aega teadlikult valetanud glüfosaadi terviseriskide kohta. Teise astme kohus vähendas summat.AP/Scanpix
