Teadus
-
Oleme üks maailma suurimaid saastajaid inimese kohta – meie ökoloogiline jalajälg inimese kohta 192 maailma riigi seas on suuruselt üheksas – ning värskelt ilmunud hinnang Euroopa riikide kliimaeesmärkide täitmise kohta asetab Eesti tagant kolmandaks, tõstes esile, et kolm tagareas olevat riiki on kangekaelselt vastu nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasandil kliimamuutusega tegeleva poliitika juurutamisele.Edward von Lõngus. Metsa riigile. 2018.Ei ole hilja, aga väga kiire on
Globaalmuutused on peatselt meie suurimaks julgeolekuriskiks, aga kus on Eesti keskkonnadebatt?
7 minutit -
Mihkel Veiderma 27. XII 1929 – 25. X 2018
Mihkel Veiderma oli üks väheseid Eesti tippteadlasi, kes murdis suundumuse, et teadusest minnakse tööstusse ja sealt tagasi ei tulda. Samuti ujus ta vastuvoolu arvamusele, et teadlastele ei tohi usaldada suurte ja oluliste asjade juhtimist. Nõukogude Liidu keemiatööstuse ministeeriumi kõige nooremast peainsenerist (Maardu keemiakombinaadis 1956–1960) sai tippteadlane. Võimalik, et sellele aitas kaasa nõukoguliku plaanimajanduse raiskava olemuse tekitatud šokk, mis kutsus üles tegema teisiti: mõistlikult, kasumlikult ja säästvalt.…4 minutit -
Gábor Stépán: „Lõppude-lõpuks peavad kõik ülikoolid, kes arvavad, et nad on head ja näitavad selle kinnituseks erinevaid näitajaid, endalt küsima – milles nad ikkagi head on?“ErakoguArmastus matemaatika vastu
Gábor Stépán: „Ungaris on teadussüsteem valitsuse poliitika osa ja seega pidevalt muutuv. Paljuski sõltub see valitsuse stiilist.“
6 minutit -
RMK rajatud tee Saaremaal pääsemaks ligi 42 hektarile metsale eesmärgiga seal raieid teha. Läbi vääriselupaiga tee rajamiseks maha võetud puude virn, mille peal on ka kaitsealune liik kopsusamblik. Teadlased on hinnanud, et XX sajandi jooksul on see samblik välja surnud 81% ajaloolistest teadaolevatest kasvukohtadest.Eestimaa Looduse FondMõtleks kastist välja, aga mida kastiga teha?
Tuleks luua jätkusuutlik süsteem, kus mitte ainult inimesel, vaid kõigil liikidel oleks võimalikult hea olla.
4 minutit -
Must-toonekurgede elupaigad on kaitse all ja kõik eeldused arvukuse taastumiseks justkui olemas, aga millegipärast linde pole. Kui 1980. aastate algul pesitses meil 250 paari must-toonekurgi, siis viimase kolmekümne aastaga on arvukus langenud 60–90 pesitsusterritooriumini, millest paljudel toimetab vaid üksik lind.Urmas SellisMeie kotkad kosuvad. Aga kuhu kaovad must-toonekured?
Urmas Sellis: „Ausalt öeldes oleks üsna nõme, kui oled kolmkümmend aastat kotkastega tegelenud ja ütled, et ikka on nendega kõik kehvasti ja midagi pole muutunud!“
10 minutit
