Teadus
-
17. jaanuaril esitleti teaduste akadeemias akadeemik Jüri Engelbrechti 80. sünnipäevale pühendatud kogumikku „Applied Wave Mathematics II: Selected Topics in Solids, Fluids, and Mathematical Methods and Complexity“. Toimetajad ja koostajad on Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja TTÜ küberneetika instituudi vanemteadur Arkadi Berezovski. Pildil Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteadur Marko Vendelin, akad Jüri Engelbrecht ja akadeemia president Tarmo Soomere.Taavi MinnikUutmoodi teadusraamat pühendusega akadeemik Jüri Engelbrechti tööle
Sirpi ja tema lugejaid võib õnnitleda. Ei ole sugugi tavaline, et ühes suures teaduskirjastuses välja antud ingliskeelse teadusraamatu eessõnaks saab artikkel, mida usinad Eesti lehelugejad juba tunnevad.
Kui Tarmo Soomere artikli „Katse liigitada sädelemist“ (Sirp 24. VII 2014) tõlget Springeri kirjastusele näitas,…2 minutit -
Joonis 1. Eesti asend ettevõtete ja ülikoolide koostöö valdkonnas võrdluses teiste Euroopa riikidega. Koostatud Maailma Majandusfoorumi andmekogumi „Global Competitiveness Historical Dataset 2017“ alusel. Võetud artiklist Ashyrov et al., 2019.1Kuidas teha koostööd, kui partner on palju suurem?
Teaduspõhise majanduse käekäik sõltub sellest, kas väikeettevõtted ja teadusasutused õpivad koostööd tegema.
5 minutit -
Etnomeditsiini mõneti soisel ja udusel, kuid ometi väga elutervel kaldal võib ravimtaimeks pidada mis tahes taime või „taime“ (samblikku, sammalt või seent), mis mingilgi viisil kellegi mis tahes tervisevaevust on leevendanud või koguni ravinud. Põhjus on lihtne: rahvameditsiini maailmavaates on subjektiivne primaarne.ErakoguEesti ravimtaimedest
I osa. Sild üle vaevavete ehk Kuidas murda etnomeditsiini koodi
9 minutit -
Goethe hõlmikpuu luuletus noorele armsamale Marianne von Willemerile, luuletusel on eesti keeles koguni kaks tõlget.Wikimedia CommonsEi lähe meil meelest üks puuke seal Tallinna linnas
Kasvav linnastumine toob kaasa suurema vajaduse elamis- ja äripindade järele ning ühes sellega sagenevad väärtuskonfliktid. Neil juhtudel on linnapuud sageli sotsiaalsete „päästikute“ rollis.
10 minutit -
In memoriam Ilmar Koppel
Ilmar Koppel
16. I 1940 – 9. I 2020
Vaid mõni päev enne oma 80. sünnipäeva lahkus meie seast väljapaistev keemiateadlane Ilmar Koppel. Võrus sündinud tulevane akadeemik lõpetas 1958 Puurmani keskkooli esimese lennu ja 1963 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Pärast aspirantuuri orgaanilise keemia kateedri juures kaitses ta 1969. a teaduste kandidaadi (praeguse arusaama järgi PhD) töö. Tollases teadusmaailmas tähendas tippklassi aga alles teaduste doktori kraadini jõudmine, mis nõudis…3 minutit -
Bernard Palissy rustikaalses stiilis keraamikat (rustiques figulines) kaunistasid elutruult vormitud taimede ja loomade valatised.Wikimedia CommonsKrüptodetektiiv tegeleb keraamikaga – Bernard Palissy kivistunud elu
Palissy filosoofide kivi oligi inimese, olenditest kõrgeima, maise arengu lõppvaatus – fossiliseerunud pealuu.
8 minutit -
Joonis 1. Taotluste ja eraldatud stardigrantide arv valdkonniti.3 PSG on personaalne stardigrant.Teaduse „silotornistamine“
Teadusele teevad suurimat kahju valdkondliku lõhe kasvatamine ja Eestile tähtsate projektide alavääristamine.
5 minutit -
Rahvaloendus Eesti moodi
Vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele toimib statistika riigivõimust sõltumatult, ei seadusandlik ega täidesaatev võim ei ole pädevad otsustama statistika tegemise ja rahvaloenduse metoodika üle.
6 minutit -
Kuidas elurikkusega kiiremini sina peale saada? Üks võimalus on õppida märkama. Parimateks õpetajateks on siin elurikkad paigad ise. Neis tuleb vaid kohal olla: tähtsam kui liikide tundmine või nimetamine on looduses olemine.Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus
Elurikkuse hoidmine väärtustab esmasena just meie kodukohta. Maailma saab päästa, kui alata koduõuest, kodutalust, kogukonnast ja kodumaast.
6 minutit -
Meediajuhtide ja -ekspertide ootused meediasüsteemi arengustsenaariumidele (punased tähised) ja saabuva tegelikkuse hinnang (roheline tähis).Allikas: Ragne Kõuts-Klemm jt, meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring 2019.Ajakirjanduse valikud digiajastul
Meediapoliitika peab tagama ajakirjandusele vabaduse, rahastamise ja tuleviku. Eestile on see eksistentsiaalne küsimus.
9 minutit
