Toeta

Teadus

  • Kuidas läheb planeedi tähtsaimal putukal meemesilasel?

    Mesilasperede hukkumise sagenemise algusest on möödas juba 15 aastat, kuid probleemile ei ole lahendust leitud.

    Putuktolmlemine on paljudele looduslikele ja põllumajanduslikult kasvatatavatele taimedele hädavajalik. Putuktolmeldamise koguväärtust maailmamajandusele on 2005. aastal hinnatud koguni 152,9 miljardile eurole.1 Ilmselt on üha kasvavast rahvastikust tulenev suurenenud toiduvajadus suurendanud tolmeldamise rahalist väärtust veelgi. Meemesilased on tänu oma arvukusele ja korjekäitumise eripärale ühed enim hinnatud tolmeldajad. Igal aastal viiakse miljonid mesilaspered Californias…
    Risto Raimets
    6 minutit

  • Enn Tõugu 20. V 1935–30. III 2020

    30. märtsil lahkus meie hulgast pärast pikaajalist haigust Eesti teaduste akadeemia liige Enn Tõugu.
    Enn Tõugu sündis 1935. aastal Tallinnas. Ta saadeti 14. juunil 1941. aastal koos perega Siberisse, kus oli kuni 1946. aastani Uržumi lähedal Kirovi oblastis asumisel. Kuna Siberis suri tema ema ja hukati isa, asus 1946. aastal Eestisse naastes elama tädi juurde Haabersti külla. Põhihariduse sai ta Haabersti 7-klassilisest koolist. Aastal 1953 lõpetas Tallinna…
    2 minutit

  • Klaaslae all

    Võrdse palga päevaks 23. III 2020 olid Eesti naised teeninud välja meeste eelmise aasta palga.

    Tallinna ülikooli (TLÜ) uuring näitab, et statistiliste andmetega saab selgitada peaaegu poolt naiste ja meeste palkade erinevusest. Sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu kommenteerivad esialgseid tulemusi.
    Et hoida sooline palgalõhe avalikkuse tähelepanu keskmes, on paljudes riikides hakatud tähistama võrdse palga päeva. Eestis oli see sel aastal 23. märtsil, sest…
    Barbi Pilvre
    8 minutit
  • Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?
    Kollektiivse autori Puhas Rõõm fotoseeria „Naerata! Naeratus on naise töö”. 2000

    Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?

    Neoliberalism on loonud feminismile kõhedust tekitava teisiku, turusõbraliku ja kaubastatava libafeminismi.

    Raili Marling
    8 minutit
  • Kuna me teame loomadest nii palju
    Kuvatõmmis

    Kuna me teame loomadest nii palju

    Mis juhtub katseloomadega pärast katseid? Maailma teaduslaborites hukatakse praegu kiirkorras tuhandeid katseloomi, kuna teadlased on sunnitud koju jääma.

    Kadri Taperson
    6 minutit
  • Süsteemide kohtumine tundmatuga
    Viiruse paratamatu jõudmine Euroopasse on sundinud olukorra vältimatult ümber hindama ja jõumeetodil rakendama ida kultuurile omast ühiskonna solidaarsusprintsiipi. Needki vähesed itaallased, kes veel väljas ringi liiguvad, kannavad maski.
    CIRO FUSCO / EPA /Scanpix

    Süsteemide kohtumine tundmatuga

    Euroopas kiiresti levima hakanud uus koroonaviirus paneb proovile riikide meditsiini- ja inimeste immuunsüsteemi.

    Pärt Peterson
    8 minutit
  • Muutusi ei tule Venemaal veel väga kaua
    Vitali Škljarov: „Tuleb mõista, et vaevalt antakse Krimm tagasi niikaua, kuni on elus Putin ja tema põlvkond, kuni on elus nendest järgmine põlvkond.“ Pildil Simferopoli muusikakõrgkooli uue kontserdisaali avatseremoonia eelmisel kevadel.
    Совет министров Республики Крым / Wikimedia Commons / Creative Commons 4.0

    Muutusi ei tule Venemaal veel väga kaua

    Vitali Škljarov: „See on mentaliteedi probleem. Pärast mitut homo soveticus’e põlvkonda ei oska nad enam teistmoodi mõelda, teistmoodi elada. See on, nagu keegi paluks mul praegu tantsida balletti.“

    Jaanus Piirsalu
    8 minutit
  • Kängu jäänud vihmavarjukuusk
    Suuremate puude varjus kängu jäänud niinimetatud vihmavarjukuusk – kas olete sellist näinud? Vihmavarjukuuske nähes tekib tahtmatult seos püsimetsandusega ja ehk kõneleb selline seosepilt midagi ka püsimetsanduse seisukorrast: püsimetsandus on näivalt varjusurmas. Kuid kui kuusele valgust anda, siis võib ta saada ootamatu kasvuhoo ja sirguda suureks puuks.
    Liina Remm

    Kängu jäänud vihmavarjukuusk

    Kas püsimetsandus on tõesti selline salateadus, mida valdab vaid valitud seltskond?

    Mihkel Rünkla
    4 minutit
  • Koroona – nakkus emakeelde
    Kroonjas viirus ehk kroonviirus ehk pärgviirus, suutmata nakatada eestlase keha, nakatas eesti keele.
    Wikimedia Commons

    Koroona – nakkus emakeelde

    Mis häda pärast tuua keelde kuningliku peakatte läänemeresoomelikule hääldusele võõras pseudoladinakeelne tõlge?

    Valdar Parve
    5 minutit
  • Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist
    Austraalia metsapõlengutes hukkus üle 1 000 000 000 looma, lisaks vajab 113 liiki kiireloomulisi kaitsemeetmeid, sest on välja suremas. World Weather Attributioni (WWA) uuringu „Attribution of the Australian bushfire risk to anthropogenic climate change” andmetel muutis inimtegevuse mõjul muutunud kliima metsapõlengud vähemalt 30% tõenäolisemaks, kuid see protsent võib osutuda veel palju kõrgemaks.
    ,

    Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist

    Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri seob veel üks veendumus – nad eitavad globaalset kliimasoojenemist või vähemasti inimtekkelist kliimasoojenemist. Arrak on 2011. aastal isegi avaldanud raamatu pealkirjaga „Mis soojenemine?“.1 Arusaamatul ja…
    Sten Haljak
    4 minutit
Sirp