Teadus
-
Kroonjas viirus ehk kroonviirus ehk pärgviirus, suutmata nakatada eestlase keha, nakatas eesti keele.Wikimedia CommonsKoroona – nakkus emakeelde
Mis häda pärast tuua keelde kuningliku peakatte läänemeresoomelikule hääldusele võõras pseudoladinakeelne tõlge?
5 minutit -
Austraalia metsapõlengutes hukkus üle 1 000 000 000 looma, lisaks vajab 113 liiki kiireloomulisi kaitsemeetmeid, sest on välja suremas. World Weather Attributioni (WWA) uuringu „Attribution of the Australian bushfire risk to anthropogenic climate change” andmetel muutis inimtegevuse mõjul muutunud kliima metsapõlengud vähemalt 30% tõenäolisemaks, kuid see protsent võib osutuda veel palju kõrgemaks.Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist
Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri seob veel üks veendumus – nad eitavad globaalset kliimasoojenemist või vähemasti inimtekkelist kliimasoojenemist. Arrak on 2011. aastal isegi avaldanud raamatu pealkirjaga „Mis soojenemine?“.1 Arusaamatul ja…4 minutit -
Doktor Heli Laanekask ja eesti filoloogia
„Eesti filoloog olla“ on tänapäeva eesti teaduses väikeseks, seejuures kestvaks pidupäevaks ja soovitan väga sellest osa saada.
5 minutit -
Joonis 3. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on kask. Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa
Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.
8 minutit -
Surnute mälestamine haudadel. Leningradi oblast, Boksitogorski rajoon, Peloo kalmistu. Foto: Ants Viires 1965. ERM.Päevikud põllult
Eesti etnograafide kuuekümnendate aastate Vepsa-retked
6 minutit -
Eesti ravimtaimedest II
Kange kadakas kangutab tõekspidamisi ehk Kuidas igast haigusest lõpuks Opel saab
10 minutit -
Teejuht inimsõbraliku tehisintellekti juurde
Kui me valmistame superintelligentseid masinaid, mis suudavad kas või mingilgi määral iseseisvalt töötada, siis väga suure tõenäosusega kaotab inimene nende üle peatselt kontrolli.
10 minutit -
Richard Villems pälvis 1980. aastal kollektiivi liikmena Nõukogude Eesti preemia valgu biosünteesisüsteemi struktuuri alaste tööde tsükli eest, valiti Eesti teaduste akadeemia liikmeks 1987, pälvis 1998 Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi ja 2006 II klassi teenetemärgi ning 2017 kollektiivi liikmena riigi teaduspreemia – aastapreemia keemia ja molekulaarbioloogia vallas tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine“ eest.Andres Tennus / Tartu ülikoolTeaduse elutööpreemia – Kõrgtase nii minevikku analüüsides kui ka tänaseid toimetusi tehes
Richard Villems, snd 28. XI 1944, Tartu ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika juhtivteadur; molekulaar- ja rakubioloogia instituudi evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhataja, arheogeneetika professor
Tartu aukodanik akadeemik Richard Villems on läbi aegade üks eesti säravamaid, silmapaistvamaid ja mõjukamaid teadlasi. Kindlasti ka üks isepäisemaid, kelle…2 minutit
