Teadus
-
Tänapäeva teadlase elu sarnaneb professor Koti tegemistega, kes Andrus Kivirähu kirjutatud metareisikirjas avab maaelu koletut poolt (mis on õieti ka selle elu ainus pool, vähemalt nende tekstide järgi), mille tekkimine ja toimimine pakilist uurimist tarvitseb.Pühapäevaleht 6. XI 1993.Ääremärkusi teaduse vahelt. Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad
Binaarne temporaalsus
David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta…9 minutit -
Keskkond peab aruteludes olema esindatud kui reaalne, mitte imaginaarne, kui ökosüsteem, mitte idee.Tairo Lutter / Postimees / Scanpix BalticsKohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme?
Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. Kohalikud…7 minutit -
Sotsiaalseks kaasatuseks on vajadus rohkemate võimaluste järele keelt kasutada ja harjutada, näiteks keelekohvikud, keelesõbrad ja kogukonnaüritused, mis toetavad paremat lõimumist eri sihtrühmade seas. Pildil keelekohvik Tallinnas.Eesti PagulasabiSeireuuring: Eestis elavate põgenike lõimumist piirab sihipärane praktiline keeleõpe
Ukraina põgenikud Eestis
5 minutit -
Ukraina kunstnik Viktoria Berezina maalis Mondo noortele suunatud kliimaaktivismi kampaania #IShareHerPower raames aprillis Narvas teose, mis on inspireeritud Keenia aktivistist Elizabeth Wathutist.Veronika MozbergKellel on õigus väärikale elule?
Kliimamuutuste ebaõigluse tõttu kannavad enim kahju need, kes ise pole kliimamuutusi põhjustanud.
4 minutit -
Audaku katsepunkt Viidumäel on veidi eksitav nimetus, sest see ei ole „punkt“, vaid terve omaette botaanikaaed, kus kasvab üle viiesaja põneva võõrliigi, peamiselt puittaimed. Pildil okaspuude sordid.Olev AbnerAudaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal
Audaku katseala täitis Kloostrimetsa arboreetumi kõrval introduktsioonikeskusena üsnagi märkimisväärset osa ja on aastakümnetega kujunenud teaduslikust seisukohast väärtuslikuks dendroloogiliseks kollektsiooniks.
4 minutit -
Vello Vinn. Raketid. 1971. Vello Vinn / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsVello Vinn / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsSotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator
Teaduse ja tehnoloogia nähtavate piiride taga peitub „nähtamatu“ taustsüsteem, mida sotsiaalteadused aitavad mõista ja kujundada.
5 minutit -
Eesti tulevik sõltub võimetest ja oskusest luua õigeid asju
Tauno Otto: „Vajame haridusprogramme, millega valmistataks ette spetsialiste, kes töötavad interdistsiplinaarsetes meeskondades ja mõistavad nii tehnilisi kui ka sotsiaalseid aspekte.“
13 minutit -
Ökosüsteemi saab mõista kui paljude liikide jagatud ühisvara, millest saavad oma elukeskkonnana kasu kõik selle osalised.Timo MaranÜleskutse keskkonnasolidaarsusele
Keskkonnasolidaarsuse lähtekoht on looduse ja keele sarnasus. Võime mõtelda loodusest, selle mitmekesisusest ja ressurssidest kui ühisvarast ja võtta sellest osa nii, nagu osaleme keeles.
7 minutit -
Rohelusest on linnades juba kriitiliselt puudu!Lauri LaanistoLooduses sisaldumise eitamise lõppjärgu arut(l)usi
Paar tüüpilist poliitikakujundajate ränka, eksistentsiaalsete tagajärgedega viga, mille abil püütakse leida mitteeksisteerivat kompromissi looduse ja majandushuvide vahel.
10 minutit
