Toeta

Teadus

  • Ääremärkusi teaduse vahelt. Avang
    Mõttessevajunud teadlane (Metsakivi, 1990ndad).
    Erakogu

    Ääremärkusi teaduse vahelt. Avang

    Kuulsate näitlejate, muusikute ja muidu seltskonnatähtede elu ümbritsevad ikka kõiksugused müüdid ja illusioonid. Kuidas iga viimnegi kui teisipäeva ennelõuna nende elus on särav, eriline ja uskumatu. Ja siis üllatutakse, kui neilgi on argipäev. Neilgi läheb pesumasin rikki, piim halvaks, uni on…
    Lauri Laanisto, tavaline keskpärane teadlane
    3 minutit
  • Eesti ravimtaimedest X
    Kaselehed on kergesti kättesaadav, kuid kindlalt toimiv ja samal ajal ohutu ravivahend, mida tunnustab ka Euroopa Ravimiamet.

    Eesti ravimtaimedest X

    Kask ehk Kui hea on soovitus sõbrale „Näri muru!“

    Ain Raal, Kristel Vilbaste
    11 minutit

  • Teaduse aastapreemiad

    Aastail 2017–2020 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja seitse riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.

    Valgustades tumedust
    Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi töörühm
    Gert Hütsi, snd 1975, teadur
    Martti Raidal, snd 1968, juhtivteadur
    Hardi Veermäe, snd 1985, teadur
    Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Mustadest aukudest koosnev tumeaine“ eest
    Maapealses elus annab nägemine meile lõviosa informatsioonist. Universumis on nähtavat ainet vaid mõni protsent kogu universumi massist. Ligi kolmveerandi moodustab tumeenergia ja veerandi…
    Eesti Teaduste Akadeemia
    8 minutit
  • ,

    Komi nõia nutitegu

    Oraakel on sõbralik ja optimistlik, annab juhiseid eluks ja ennustab tulevikku, võimaldab ligipääsu elu saladustele, tehes seda kõike täiesti abstraktselt.

    Tänapäeval tegutsevad komi nõiad veebis ja rakendavad üleilmselt levinud maagilisi võtteid. Kerkib küsimus, kas komid ainult järgivad rahvusvahelisi arenguid, saades välismaa kolleegidelt inspiratsiooni, või on komi nõidusel midagi omapärast ka vastu pakkuda.
    Jen ja Omöl
    Komi nõiduse globaalsele levile pani aluse kunstnik Sergei…
    Art Leete
    4 minutit

  • Vastukaja – Teaduse ja ülikoolide rahastamisest tehnikateaduse poolelt

    Arutelud teaduste rahastamise üle ei vaibu, vt kas või Jaak Vilo artikkel 8. I 2021 Sirbis.1 Paraku ei ole tegu üksnes akadeemilise diskussiooniga, milles „võidavad kõik“ (ja teadus enim) või „küll aeg annab arutust, kelle seisukoht jääb sõelale“, vaid eksistentsiaalse olla-või-mitte-olla tüüpi küsimusega. Seda teadlastele, kes põhiliselt töötavad ülikoolide juures. Moodsal ajal on ka tehnikateadlased enamasti ülikooli(de) juurde koondunud – miks see nii on, vt ka…
    Olev Märtens
    3 minutit
  • Elu päästmiseks tuleb remontida töötavat mootorit
    Professor Toomas-Andres Sulling, snd 15. II 1940, Põhja-Eesti regionaalhaigla.
    Madis Veltman/PM/SCANPIX BALTICS

    Elu päästmiseks tuleb remontida töötavat mootorit

    Eesti XX sajandi üks suurkujusid, Tallinna aukodanik professor Toomas-Andres Sulling on meie koronaarkirurgia rajaja ja pioneer. Ta ise on öelnud, et arstitööga võrdselt huvitab teda teadus­töö. Nii on ta tohutult panustanud selle valdkonna teaduse arengusse ning opereeriva südamekirurgina päästnud tuhandete inimeste…
    Eesti Teaduste Akadeemia
    4 minutit
  • Viiruskriis kultuuris
    Loomemajanduse alavaldkondade müügitulu II kvartalis, 2018–2020 miljonites eurodes.
    Allikas: statistikaamet, EKOMAR

    Viiruskriis kultuuris

    Kultuuri- ja loometegevusettevõtted ning töötajad said kriisi ajal kannatada keskmisest märksa rohkem.

    Katrin Pihl, Siim Krusell, Urve Mets, Andres Viia
    8 minutit
  • Mobiiltelefonid aitavad võidelda koroonaviiruse levikuga
    Pärnut ja Võrut regulaarselt külastanud inimeste elukohad. Kui ühes neist linnadest peaks tekkima viirusekolle, siis oleks kriisijuhtidel ka kohe teada, millised piirkonnad veel selle kolde poolt ohustatud võivad olla.
    Anto Aasa

    Mobiiltelefonid aitavad võidelda koroonaviiruse levikuga

    Pandeemia alguses tekkis mobiiliandmete kasutamises kolm suunda: viirusriskiga lähikontaktide tuvastamine, karantiininõude täitmise jälgimine ja masspositsioneerimine inimeste liikumiste uurimiseks.

    Anto Aasa
    13 minutit
  • Komplekssuse konksu otsas siplev kalake
    Maailm on keeruline süsteem, ükskõik milline on meie vaatenurk.
    Piia Ruber

    Komplekssuse konksu otsas siplev kalake

    Autorid rakendavad lihtsat ideed, et kõik siin maailmas on komplekssüsteemid, mille kirjeldamiseks on füüsikas väga head vahendid, järelikult saab neid rakendada ka teistele nähtustele.

    Kurmo Konsa
    9 minutit
  • Tehnikafilosoofia uuemaaegne areng kaante vahel
    Kas tehisintellekt peaks oskama olla ka kuri, valelik, halastamatu jne? Aga kui nii, siis me ju ei soovigi, et tehisintellekt oleks inimesesarnane, vaid sarnaneks Platoni ideedeõpetusest tuntud ideaalse inimesega. Pildil Hongkongis ehitatud sotsialiseeruv inimrobot Sophia.
    Wikimedia Commons

    Tehnikafilosoofia uuemaaegne areng kaante vahel

    Tehnikafilosoofia on silmitsi küsimusega, kuidas elada kooskõlas tehnika kiireneva arenguga, nii et inimlikkus ei kao ja tehisintellekt või muu tehnika võimust ei võta.

    Peeter Müürsepp
    8 minutit
Sirp