Toeta

Teadus

  • ,

    Komi koera elu

    Komid peavad meeles, et algusest peale on koer kõiges süüdi, ja suhtuvad koertesse pealtnäha arusaamatute armastuse- ja vihaseguste tunnetega.

    Komi koera elu pole kerge. Jahimehed kõnelevad neist igasuguseid lugusid, mis esmapilgul omavahel üldse kokku ei käi. See hakkas pihta juba õige ammu, kui inimest veel olemaski ei olnud.
    Maailma alguses
    Koer oli kohal, kui komi jumalad Jen ja Omöl inimest tegema asusid. Jumalad vussisid kõik…
    Art Leete
    4 minutit
  • Dendrokronoloogia puurib läbi puude pilgu ajalukku
    Suure-Kambja mõisapargi lehis.
    Ivo Kruusamägi / Wikimedia Commons

    Dendrokronoloogia puurib läbi puude pilgu ajalukku

    Puude vanuse uurimisega on Liivimaal tegeletud juba kakssada aastat, selle tulemusel saadakse rohkem informatsiooni ka protsesside kohta, mida puude kasv peegeldab.

    Heldur Sander
    8 minutit
  • Punane Mask ja kõik need teised
    Elukutseliste maadlusturniirist osavõtjad I maailmasõja eel Chiçinăus. Tagareas vasakult 1. ja 2. on eestlased Karl Tomberg ja Reinhold Heuer ja – nagu näha – poseerib teiste seas uhkelt ka üks maskiga maadleja.
    Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

    Punane Mask ja kõik need teised

    Eestis kogusid maskiga maadlejad populaarsust XX sajandi esimestel kümnenditel, mil see komme koos professionaalse maadluse levikuga omandas üha enam kommertslikke jooni.

    Kalle Voolaid
    6 minutit
  • Ääremärkusi teaduse vahelt. Van Gogh ja sõrmkübaratäis kunstiannet
    Vincent van Goghi maal „Öine kohvik“ (1888) on üks kõige ksantopsilisemaid töid.
    Wikimedia Commons

    Ääremärkusi teaduse vahelt. Van Gogh ja sõrmkübaratäis kunstiannet

    Teadlasena filme vaadata on sageli ühtaegu naljakas ja piinlik. Muidugi pole see nii kõikide filmidega, vaid mõnega, mis on näiteks teadusetegemisest üldiselt või konkreetsemalt mind ennast puudutavast valdkonnast. Näiteks on tüüpiline, et mis tahes Jeesus Kristust portreteerivas filmis käib möll kõrbes,…
    Lauri Laanisto
    6 minutit

  • Teeme ära!

    Pealtnäha on kaks ärategemist vastandlikud, liiguvad vastassuundades.

    Kuidas hästi elada? Selleks tuleb teha ära. Kahes mõttes. Esiteks tuleb teha ära niimoodi, et seatakse mingi siht, tehakse mingi plaan ning viiakse see ellu, tehakse ära, valmis. Võetakse nõuks mõistlikult toituda; teha sporti ja mitmel muulgi moel oma keha liigutada; koristada; tegeleda käelise tegevusega: mängida pilli, teha keraamikat või puutööd, kududa, žongleerida; tegeleda jalalise tegevusega: tantsida, kõndida,…
    Margus Ott
    3 minutit
  • Tulevik on määramatu, aga kuidas seda ikkagi ette näha?
    Aatom on minevik. XXI sajandi sümboliks on informatsioon kõige laiemas mõttes – meedia, tarkvara, teenused jne. Pildil NASA kulgur Perseverance Marsilt informatsiooni hankimas.
    NASA

    Tulevik on määramatu, aga kuidas seda ikkagi ette näha?

    Digitaalne taevas, matrix, made in China ja infotoopia on vaid võimalikud variandid.

    Kurmo Konsa
    7 minutit
  • Krooniga või koroonata ehk Pärgviirus akadeemikute hambus
    Pandeemia lained kattuvad suuresti teadusuudiste osakaalu muutustega meie meedias. Allikas: Station.ee meediaaudit Eesti teaduste akadeemiale, jaanuar 2021.

    Krooniga või koroonata ehk Pärgviirus akadeemikute hambus

    2020. aasta hilistalvel algas midagi, mis mõnda aega tundus kui halb unenägu. Vahepeal tundus, et see saab mööda. Praegu on see aga märksa võimsamalt tagasi, paremini läbi tunnetatud ohuna, millest aegamisi on saanud elu osa. Muidugi, ükskord me võidame niikuinii sellegi…
    Tarmo Soomere
    12 minutit
  • Rääkida, rääkida, rääkida …
    Tiit Land: „Kui palju oma ajast kulutada suhtlemisele ülikoolis ja kui palju väljaspool, eks see olene ka juhi tüübist ja meeskonnast, sest hea rektor peab kindlasti tegema mõlemat.“
    TTÜ

    Rääkida, rääkida, rääkida …

    Tiit Land: „Eelkõige kvaliteet ja alles siis kvantiteet! Need ajad, mil aeti taga mahtusid, ja mida suurem seda uhkem, on ülikoolidel möödas.“

    Margus Maidla
    12 minutit

  • Vastukaja – IT-õpe tuleb ülikoolides lõpetada ja keskenduda puidugraanulitele

    Eneli Kindsiko kirjutas Sirbis,1 et õppetöö alarahastus kahjustab ülikoolide õppekvaliteeti ja õppejõudude järelkasvu. See on õige, samas liialt leebe sõnastus. IT-õppe puhul on eestikeelne kvaliteetne ülikooliharidus surnud, aga samal ajal takistab riigi toetatud dumping erakõrgkoolidel kvaliteetse hariduse pakkumist. Mõistlik oleks riigi rahastatud IT-õppekavad sulgeda ja keskenduda sellele, mida Eestis hästi teeme, näiteks puidugraanulite tootmisele.
    IT-õppekavad Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, näiteks Tallinna tehnikaülikoolis ja Tartu ülikoolis, on ristsubsideeritud niigi…
    Martin Rebane
    5 minutit
  • Üliõpilasest teadustöötajaks, tulemuseks rohkem doktoreid
    Tallinna ülikooli kasvatusteaduste doktorandi Reet Kasepalu fookuses on rühmatöö toetamine, kasutades tehnoloogilist abilist, mis aitab õppejõul auditooriumis õppimist jälgida.
    Reet Kasepalu

    Üliõpilasest teadustöötajaks, tulemuseks rohkem doktoreid

    Eelnõuga kujundatakse doktoriõpe ümber nii, et doktorandid on ülikoolides ja teadusasutustes nooremteaduri ametikohal või panustavad ülikoolivälisesse ettevõttesse doktoritööga seotud valdkonnas.

    Allan Padar
    5 minutit
Sirp