Teadus
-
Emajõe kallas Tartu kesklinnas on koduks paljudele liikidele.Timo MaranKuidas mõista looduskultuuri?
Globaalse keskkonnamuutuse tingimustes võiks elujõuline looduskultuur olla Eestis, kus keskkonna ja sotsiaalsete süsteemide toimimine on aina juhuslikum ja ettearvamatum, esmajoones väärtustatud.
10 minutit -
Monopol, konkurents ja keskused õigushariduses
Teadust teevad ja teaduslikku diskussiooni peavad teadlased. Kui neid ei ole või on väga napilt, ei aita ka ühegi uue institutsionaalse keskuse loomine.
7 minutit -
Inge Unt 15. XII 1928 – 25. V 2021
Lahkunud on üks säravamaid inimesi, keda meil on olnud õnn tunda – professor Inge Unt. Inge säras nii füüsiliselt kui vaimselt ja tema tähelend kestis kaua – enam kui pool sajandit akadeemilist teed. Selle aja jooksul oli ta paljudele Eesti õpetajatele ja pedagoogikateadlastele innustavaks eeskujuks, sümpaatseks kaaslaseks, kolleegiks ja õpetajaks. Inge Undi panus Eesti hariduse heasse tasemesse on olnud väga suur.
Inge Undi osa Eesti kultuuriloos ei…2 minutit -
Hariliku sireli (Syringa vulgaris L.) värviline puulõige P. A. Mattioli raamatust „Commentarii“ (Venice, 1565). Asub Viinis Austria rahvusraamatukogus.Ja sirelite õitseaeg on käes
Sirelite kultuuristamine Euroopas ja Aasias algas arvatavasti üle viiesaja aasta tagasi, XIX sajandi keskpaigaks olid sirelid meilgi juba tavalised.
7 minutit -
Ühiskondades, kus sõda on normaalsus ja elu loomulik osa, säilib Jungeri arvates ka lahingumõjude leevendamiseks sobiv kogukonnatunne. Pildil Iisraeli politsei vahistamisoperatsioon Negevi kõrbes.Israeli Police / Wikimedia CommonsHõim, riik ja sõdur
Sebastian Junger soovib näidata, et inimeses on mingi loomulik olek, millest lääne ühiskond on hälbinud ja millest tulenevad ühiskonna hädad.
9 minutit -
Kui akadeemilise õigusteaduse peamine metoodiline element – diskursiivsus – on oluliselt kärbitud, siis kas Eestis on üldse enam õigusteadust olemas?Adobe StockSaja-aastane monopol – kas too big to fail?
Õigusteaduse diskursiivse iseloomu tõttu tagab jätkusuutlikkuse vaid vähemalt kahe institutsionaalselt sõltumatu keskuse aus konkurents.
17 minutit -
Peeter LauritsJaan TootsenPealelend – Peeter Laurits, „Biotoopia“ korraldaja
Korraldad augustis Viinistul toimuvat hübriidkonverentsi „Biotoopia“. Mis on biotoopia? Kas antropotseeni vastand, bio-utoopia või midagi muud?
„Biotoopia“ tunnuslause on „Lähikontakt maapealsete eluvormidega“. Biotoopia on kui teiste eluvormidega kontaktide loomise kasvulava, kasvatamaks uusi väärtusi inimese ja looduse suhetes ning kujutelmi elukorraldusest, mis hoiab…2 minutit -
Oli veel palju taimi, millest kõneldi kui väga heast ravimtaimest, mis aitab kurja sõna, nõiduse ja kaetise vastu. Kaetiserohud. Kassiratas ehk maajalg on üks neist.Kristel VilbasteEesti ravimtaimedest XII
Lugu kõige kangemast rohust ehk Eesti otsib ravimtaimede-imetegijate pikast rivist superstaari. Kas usk või toimeained?
11 minutit -
Nad jälgivad oma tuhande silmaga. Ei, mitte meid – mitte ilmtingimata meid, vaid valgust ja üksteist.Peeter LauritsNemad ongi leegion
Antropotseenis ei seisa inimkond eraldi kõigest muust elavast, taimede oskustele ja ökoloogilistele seostele tasub pöörata tähelepanu.
5 minutit
