
Globaalse keskkonnamuutuse tingimustes võiks elujõuline looduskultuur olla Eestis, kus keskkonna ja sotsiaalsete süsteemide toimimine on aina juhuslikum ja ettearvamatum, esmajoones väärtustatud.
Arutlused soome-ugri fetišismist, ebamäärane arusaam jumala ja taeva osast ning šamaanide haridustase said hiljem kultuurievolutsionistliku klassika toiteallikaks.

Teadust teevad ja teaduslikku diskussiooni peavad teadlased. Kui neid ei ole või on väga napilt, ei aita ka ühegi uue institutsionaalse keskuse loomine.

Sirelite kultuuristamine Euroopas ja Aasias algas arvatavasti üle viiesaja aasta tagasi, XIX sajandi keskpaigaks olid sirelid meilgi juba tavalised.

Sebastian Junger soovib näidata, et inimeses on mingi loomulik olek, millest lääne ühiskond on hälbinud ja millest tulenevad ühiskonna hädad.

Õigusteaduse diskursiivse iseloomu tõttu tagab jätkusuutlikkuse vaid vähemalt kahe institutsionaalselt sõltumatu keskuse aus konkurents.


Lugu kõige kangemast rohust ehk Eesti otsib ravimtaimede-imetegijate pikast rivist superstaari. Kas usk või toimeained?

Antropotseenis ei seisa inimkond eraldi kõigest muust elavast, taimede oskustele ja ökoloogilistele seostele tasub pöörata tähelepanu.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.