Toeta

Teadus

  • Matemaatilise statistika ilu ja võlu
    Teaduse elutööpreemia laureaat Ene-Margit Tiit
    Andres Tennus / Tartu ülikool

    Matemaatilise statistika ilu ja võlu

    Teaduse elutööpreemia laureaat Ene-Margit Tiit on matemaatilise statistika õppesuuna rajaja ja üks statistilise kirjaoskuse juurutajatest.

    Krista Fischer, Tõnu Kollo
    5 minutit

  • Teaduse aastapreemiad

    Aastail 2018–2021 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.

    Aastail 2018–2021 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
    Geomeetrilisest frustratsioonist korrapära rolli mõistmiseni
    Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlaste tandem
    Ivo Heinmaa, snd 1953, vanemteadur
    Raivo Stern, snd 1963, juhtivteadur, keemilise füüsika laboratooriumi juhataja
    Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Kord ja korratus frustreeritud magneetikutes: tuumamagnet-resonantsuuringud“ eest
    Magnetilise korrastuse tekkimise,…
    Eesti Teaduste Akadeemia
    9 minutit

  • Jaan Kollist 21. XII 1945 – 31. I 2022

    Ootamatult on igavikku lahkunud laialdaste teadmiste ja suure kogemusega ehitusinsener, Tallinna Tehnikakõrgkooli tunnustatud õppejõud ja austatud kolleeg Jaan Kollist. Akadeemilise töö kõrval osales Jaan toimekalt ja tulemuslikult Rahvusliku Geograafia Ühingus, Õigusjärgsete Omanike Liidus, Eesti Inseneride Kutseliidus, Eesti Geodeesia Koolitus- ja Arenduskeskuses ning panustas Eesti Paeliidu ja Eesti Mulkide Seltsi tegevusse.
    Jaan Kollist sündis 21. XII 1945 Mulgimaal Mõisaküla lähedal. Vanemad küüditati 1949 Siberisse. Kooliteed alustas Jaan Mõisakülas,…
    2 minutit
  • Mis toimub kõrgharidussektoris?
    Haridusleppe toetuseks korraldatud avalikel koosolekutel 9. XII 2021 Tallinnas ja Tartus tõdeti, et oleme murdepunktis. Ees on otsused, mis määravad ära Eesti kõrghariduse tuleviku.
    union.ee

    Mis toimub kõrgharidussektoris?

    Haridusleppe keskne sõnum – kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on rahva heaolule ja ühiskonna kestma jäämisele strateegiliselt määrava tähtsusega.

    Stefan Groote
    5 minutit
  • Teel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg
    Kokku võttes on elektriturg keerulisem, kui esmapilgul tundub, kuid võrreldes reguleeritud turuga kindlasti jätkusuutlikum tulevikulahendus.
    Piia Ruber
    ,

    Teel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg

    Peale tänase ja homse hinna on elektrituru ja kogu elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse jaoks oluline hoopis hinnaprognoos 5, 10, 20 aasta pärast.

    Marti Jeltsov
    7 minutit
  • Energeetika ja kütuste tulevik ehk Viiekümne viiendaks vormi
    Nii Tallinn kui Tartu plaanivad mõne aasta pärast tuua linnaliinidele vesinikubussid. Pildil vesinikubuss Prantsusmaal.
    Snoopy 31 / CC SA-BY 4.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Energeetika ja kütuste tulevik ehk Viiekümne viiendaks vormi

    Euroopa Liidu plaan „Fit for 55“1 määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet.
    • Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine – võrreldes 2005. aastaga peaks üldine heide vähenema 2030. aastaks 61%.
    • Taastuvenergia kasutuse suurendamine – 2030. aastaks…
    Allan Niidu
    8 minutit
  • Teadusfoto 2021
    Parim foto üldkategoorias Eesti geoloogilise läbilõike puursüdamiku kirjeldamine Arbavere välibaasis.
    Peeter Paaver / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Teadusfoto 2021

    Teadusfotode konkursi korraldas Wikimedia Eesti ja see on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest. Aasta teadusfotograafiks Tartu ülikooli geoloogia nooremteadur Peeter Paaver.
    Parim foto üldkategoorias Peeter Paaver
    „Inimesed teaduses“ võitja  Peeter Paaver
    Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris, põlevkivi kihtide läbilõike varieeruva mineraloogilise ja keemilise koostise ning struktuuri…
    1 minut

  • Kas head saab veel paremaks teha?

    Innovatsioonitüüpide üheaegne rakendamine tõhustab märkimisväärselt ettevõtte majandussooritust.

    Innovatsiooni peetakse edasiviivaks jõuks ning selle abil loodetakse lahendada paljusid arenguprobleeme. Innovatsioon on edasiviiv nähtus. Seepärast on õigustatud küsimus, kuidas uuendustegevust ettevõtetes tõhustada, s.t paremaks teha. Ühe moodusena rakendavad ettevõtted üheaegselt mitut innovatsioonitüüpi, sealhulgas tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi uuendusi. Ehkki see on endastmõistetav, on uuendusviiside edukas koos rakendamine valdavale osale ettevõtetest raske. Nii praktikud kui…
    Maaja Vadi, Priit Vahter
    6 minutit
  • Ääremärkusi teaduse vahelt. Igast sitta ka uuritakse
    Wim Delvoye. Cloaca Original. 2000. Pildil Düsseldrofi kunstimuuseumis 2001.

    Ääremärkusi teaduse vahelt. Igast sitta ka uuritakse

    Kahel ja poolel miljardil inimesel puudub ligipääs meie mõistes normaalsetele sanitaartingimustele.

    Lauri Laanisto, kes tunneb, et pärast möödunud aastat ei saagi enam muust kirjutada …
    9 minutit
  • Juua või mitte juua? Allikast
    Eestis võib otse allikast juua, kui maitsest ja lõhnast on tunda, et see vesi on puhas ja tegu on voolava allikaga. Tarakvere allikas, Kave läte, Prandi allikas.
    Kristel Vilbaste

    Juua või mitte juua? Allikast

    Eesti on allikatega hästi kaetud, hinnanguliselt on Eestis 15 000 allikat. Kahjuks pole teada, kui paljud neist on joogiveeallikad, ka riigiametitel pole teadmist, kui palju meil on joogiveeallikaid.

    Kristel Vilbaste
    8 minutit
Sirp