Toeta

Teadus

  • Riiklikud teaduse aastapreemiad

    Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023
    Aastatel 2019–2022 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
    Püüdes mõista gravitatsiooni
    Tomi Sebastian Koivisto, snd 1977, Tartu ülikool, füüsika instituut, teoreetilise füüsika kaasprofessor
    Luca Marzola, snd 1983, keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, teadur
    Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Füüsika metageomeetriline alus“ eest
    Looduse saladused on alati teadlasi inspireerinud. Terve sajandi vältel on püütud kokku sõlmida üldrelatiivsusteooriat ja kvantmehaanikat. Mõistliku lepituseni pole…
    Eesti Teaduste Akadeemia
    9 minutit

  • Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus

    Keeli ja rahvusi puudutavad arvud kinnitavad pea kõigi Venemaa Föderatsiooni rahvuste assimileerumise tendentsi, kus rahvused justkui sulatusahjus aina kiiremini kaotavad oma näo ja keele.

    Eelmise aasta lõpus avaldas Venemaa Föderatsiooni statistikaamet 2020. aasta rahvaloenduse1* rahvusi ja rahvuskeelte valdamist puudutavad andmed, mida COVID-19 tõttu oli kogutud põhiliselt 2021. aasta oktoobrist novembrini. Tulemused on juba praeguseks põhjustanud palju poleemikat ja tõstatanud küsimuse, kui tõsiselt võib…
    Jaak Prozes
    8 minutit

  • Rakendusuuringute keskus täidab tühimiku teadus- ja arendustegevuses

    Miks meil on seda keskust vaja?

    Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahukas tootearenduses. Keskuse loomisega lisandub ASi Metrosert tegevusaladele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on?
    Paari aastaga on EASi ja Kredexi rakendusuuringute programmi raames nõustatud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja nn digiravimiteni.
    Ettevõtete ja…
    Madis Raukas
    5 minutit
  • , ,

    Ajakirjanduse rajasõltuvusest

    Väheste avalikkusele pakutavate ajakirjanduskriitika formaatide kõrval peaks akadeemiline uurimus olema rikkalikum, süsteemsem ja diakroonilisem.

    Ühiskonnaanalüüsis on kasutusel mõiste „rajasõltuvus“. Selle all peetakse silmas seda, et toimunud sündmused ja kujunenud institutsioonid, huvide konstellatsioonid ja toimimise praktikad selgitavad suurel määral, kuhupoole ühiskond areneb. Iga valik võib teha mõne valiku edaspidi võimatuks. Maakeeli öelduna tähendab rajasõltuvus seda, et üle oma varju ei hüppa.
    Eesti ajakirjanduse rajasõltuvus on…
    Ragne Kõuts-Klemm
    3 minutit

  • Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt julge

    In memoriam akadeemik Andres Öpik 4. V 1947 – 28. I 2023

    Mõned inimesed on julged. Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt. Teistmoodi ilmasambad. Selliseid on mitut sorti.
    Vajab julgust, et olla oma teadusvaldkonna pioneer, esmaavastaja, vedaja. Mis tähendab sageli, et alles teine või kolmas akadeemiline põlvkond kasvab valdkonna suurkujuks.
    Vajab julgust, söakust ja haruldast vastupidavust, et sõna otseses mõttes aastakümneid olla ülikoolis oma valdkonna õpetamist ja teadust korraldav juht. Andres Öpik oli dekaan…
    4 minutit
  • Võitlus handi nafta pärast
    Naftapuurtorn juba seisab keset püha Imlori järve, nafta voolab igale poole, kalad on kõik surnud, aga kaldal on Sergei, kes oma sugukonnaalasid mingi hinna eest käest ei anna.   
     Antti Tenetz

    Võitlus handi nafta pärast

    Sõda on paras aeg põliselanikega arvete õiendamiseks. Kui kõigi tähelepanu on ulatuslikul tragöödial, ei jõua keegi enam inimsaatusi jälgida.

    Art Leete
    7 minutit
  • Mis siis kui … ? ehk Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks
    Joonis 1. Jokker-sündmused    
    Eneli Kindsiko

    Mis siis kui … ? ehk Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks

    Majanduskriisid. 9/11 terroriaktid. Seagripp. COVID-19. Ukraina sõda. Elame väga kiiresti muutuvas maailmas. Tsiteerides futuristi, teadlast ja naftagigandi Shell endist stsenaariumide eksperti Kees van der Heijdenit, „kui olud muutuvad kiiresti ja ettearvamatult, siis tänane strateegia võib osutuda homseks katastroofiks“.[1] Nii juhtuski näiteks…
    Eneli Kindsiko
    7 minutit
  • Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade põhjus
    Korralikke sanitaartingimusi pole ligi 2,6 miljardil inimesel. Nepalis, Katmandus on elamukvartalites augud, kus saab ennast ja riideid pesemas käia.
    Jaanus Terasmaa

    Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade põhjus

    Vesi on ressurss, mille enda kätte saamiseks ollakse valmis paljuks ja mille käigus ammendatakse suurel kiirusel tervete piirkondade põhjaveevarud.

    Jaanus Terasmaa
    10 minutit
  • Merepõhjas on peidus ajalugu
    Näitus „Resande Man“ vrakimuuseumis Vrak. Vaip on 3D-mudelil põhinev ortofoto, mis näitab vraki asukohta mõõtkavas 1 : 1.  
      Anneli Karlsson, vrakimuuseum Vrak / CC BY

    Merepõhjas on peidus ajalugu

    Anna Arnberg: „Läänemerel on reisitud, jahti ja sõdu peetud. Seda ajalugu peegeldab see, mis on peidus pinna all.“

    Katja Sepp
    7 minutit
  • Kas juturobot võtab üle?

    Kas juturobot võtab üle?

    Teksti ja visuaalseid kujutisi loovad programmid tekitavad täiesti uudse olukorra. Inimeste mõjutamine muutub veelgi lihtsamaks ja automatiseeritumaks.

    Kurmo Konsa
    10 minutit
Sirp