Toeta

Teadus

  • Mees nagu arstiteaduse orkester
    Mihkel Zilmer, snd 15. XII 1948, Tartu ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut, meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor, biokeemia osakonna juhataja    
     Andres Tennus

    Mees nagu arstiteaduse orkester

    Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023
    ELUTÖÖPREEMIAD (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1))
    Valgamaa poisist Mihkel Zilmerist on kujunenud mees nagu arstiteaduse orkester. Tema võime koondada eesliiniteadust ühes haruldase koostöö­oskuse, sõnaseadmise selguse ja innustava tegutsemisega on andnud…
    Eesti Teaduste Akadeemia
    4 minutit
  • Monumendid keele rikkusele
    Asta Õim, snd 27. XI 1943, Eesti kirjandusmuuseum, keeleteadlane, foklorist    
     Alar Madisson

    Monumendid keele rikkusele

    Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023
    ELUTÖÖPREEMIA (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1))
    Asta Õimus põimuvad keeleteadlase erakordne pühendumus ning eesti keele uuringute korraldaja süsteemsus ja vastutustunne. Tema panus eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisse läbi aegade koosneb…
    Eesti Teaduste Akadeemia
    4 minutit
  • Zenoni vähem tuntud apooria ühest protsendist ja SKTst ehk Ülevaade teadusega seotud valimislubadustest
    Eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimiste eel oli teaduse ja kõrghariduse valdkonnas kõike muud enda varju jättev teema teaduse rahastamise tõstmine ühe protsendini SKTst. Kuigi 2018. aasta lõpus see kokku lepiti, ei ole teaduse rahastamine riigieelarvest tegelikult siiani ühe protsendini jõudnud ega jõuagi lähiaastatel.  
      Jaak Kikas

    Zenoni vähem tuntud apooria ühest protsendist ja SKTst ehk Ülevaade teadusega seotud valimislubadustest

    Teadlased on ikka üks usaldav punt. Eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimiste eel oli teaduse ja kõrghariduse valdkonnas kõike muud enda varju jättev teema teaduse rahastamise tõstmine ühe protsendini SKTst. See teema kippus lausa valdkonna piire ületama. Õigupoolest oli seesama protsenditeema juba…
    Lauri Laanisto, teadlane ja poliitikahuviline
    12 minutit

  • Riiklikud teaduse aastapreemiad

    Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023
    Aastatel 2019–2022 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
    Püüdes mõista gravitatsiooni
    Tomi Sebastian Koivisto, snd 1977, Tartu ülikool, füüsika instituut, teoreetilise füüsika kaasprofessor
    Luca Marzola, snd 1983, keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, teadur
    Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Füüsika metageomeetriline alus“ eest
    Looduse saladused on alati teadlasi inspireerinud. Terve sajandi vältel on püütud kokku sõlmida üldrelatiivsusteooriat ja kvantmehaanikat. Mõistliku lepituseni pole…
    Eesti Teaduste Akadeemia
    9 minutit

  • Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus

    Keeli ja rahvusi puudutavad arvud kinnitavad pea kõigi Venemaa Föderatsiooni rahvuste assimileerumise tendentsi, kus rahvused justkui sulatusahjus aina kiiremini kaotavad oma näo ja keele.

    Eelmise aasta lõpus avaldas Venemaa Föderatsiooni statistikaamet 2020. aasta rahvaloenduse1* rahvusi ja rahvuskeelte valdamist puudutavad andmed, mida COVID-19 tõttu oli kogutud põhiliselt 2021. aasta oktoobrist novembrini. Tulemused on juba praeguseks põhjustanud palju poleemikat ja tõstatanud küsimuse, kui tõsiselt võib…
    Jaak Prozes
    8 minutit

  • Rakendusuuringute keskus täidab tühimiku teadus- ja arendustegevuses

    Miks meil on seda keskust vaja?

    Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahukas tootearenduses. Keskuse loomisega lisandub ASi Metrosert tegevusaladele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on?
    Paari aastaga on EASi ja Kredexi rakendusuuringute programmi raames nõustatud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja nn digiravimiteni.
    Ettevõtete ja…
    Madis Raukas
    5 minutit
  • , ,

    Ajakirjanduse rajasõltuvusest

    Väheste avalikkusele pakutavate ajakirjanduskriitika formaatide kõrval peaks akadeemiline uurimus olema rikkalikum, süsteemsem ja diakroonilisem.

    Ühiskonnaanalüüsis on kasutusel mõiste „rajasõltuvus“. Selle all peetakse silmas seda, et toimunud sündmused ja kujunenud institutsioonid, huvide konstellatsioonid ja toimimise praktikad selgitavad suurel määral, kuhupoole ühiskond areneb. Iga valik võib teha mõne valiku edaspidi võimatuks. Maakeeli öelduna tähendab rajasõltuvus seda, et üle oma varju ei hüppa.
    Eesti ajakirjanduse rajasõltuvus on…
    Ragne Kõuts-Klemm
    3 minutit

  • Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt julge

    In memoriam akadeemik Andres Öpik 4. V 1947 – 28. I 2023

    Mõned inimesed on julged. Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt. Teistmoodi ilmasambad. Selliseid on mitut sorti.
    Vajab julgust, et olla oma teadusvaldkonna pioneer, esmaavastaja, vedaja. Mis tähendab sageli, et alles teine või kolmas akadeemiline põlvkond kasvab valdkonna suurkujuks.
    Vajab julgust, söakust ja haruldast vastupidavust, et sõna otseses mõttes aastakümneid olla ülikoolis oma valdkonna õpetamist ja teadust korraldav juht. Andres Öpik oli dekaan…
    4 minutit
  • Võitlus handi nafta pärast
    Naftapuurtorn juba seisab keset püha Imlori järve, nafta voolab igale poole, kalad on kõik surnud, aga kaldal on Sergei, kes oma sugukonnaalasid mingi hinna eest käest ei anna.   
     Antti Tenetz

    Võitlus handi nafta pärast

    Sõda on paras aeg põliselanikega arvete õiendamiseks. Kui kõigi tähelepanu on ulatuslikul tragöödial, ei jõua keegi enam inimsaatusi jälgida.

    Art Leete
    7 minutit
  • Mis siis kui … ? ehk Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks
    Joonis 1. Jokker-sündmused    
    Eneli Kindsiko

    Mis siis kui … ? ehk Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks

    Majanduskriisid. 9/11 terroriaktid. Seagripp. COVID-19. Ukraina sõda. Elame väga kiiresti muutuvas maailmas. Tsiteerides futuristi, teadlast ja naftagigandi Shell endist stsenaariumide eksperti Kees van der Heijdenit, „kui olud muutuvad kiiresti ja ettearvamatult, siis tänane strateegia võib osutuda homseks katastroofiks“.[1] Nii juhtuski näiteks…
    Eneli Kindsiko
    7 minutit
Sirp