Toeta

Teadus

  • Õiglane üleminek kui tasakaal jaotusõigluse ja tunnustusõigluse vahel
    „Station Narva“     
    Margit Keller

    Õiglane üleminek kui tasakaal jaotusõigluse ja tunnustusõigluse vahel

    Ida-Virumaa tulevik

    Margit Keller,
    Triin Vihalemm
    8 minutit
  • Kes on naine? Kes on mees?
    Bioloogia ei toimi kitsalt binaarsete süsteemide järgi, vaid seal on mortonlikke kummastavaid kõrvalekaldeid ja see ongi osa elu olemusest.     
     Ted Eytan / CC BY-SA 2.0 / Wikimedia Commons

    Kes on naine? Kes on mees?

    Teadvustamine, et maailm ei ole kitsalt binaarne, laiendab kõigi maailmataju ja teeb elamise sulnimaks: kõik saavad vabamalt tiibu sirutada.

    Robin Lek,
    Triinu-Liis Tuhkla
    8 minutit

  • In memoriam Urmas Volens 24. XII 1976 – 26. II 2026

    Eesti õiguskultuuri jaoks oli 26. veebruar 2026 kurb päev. Meie hulgast lahkus ootamatult ja ebaõiglaselt vara isa ja abikaasa, õigusteadlane, endine riigikohtunik, õppejõud, tervisesportlane ja suur inimene Urmas Volens. Ta oli 49-aastane.
    Urmas Volensi surmaga kaotas Eesti õigusteadus XXI sajandi esimese veerandi ühe kõige väljapaistvama õiguse mõtestaja, suure missioonitundega mõtleja, põhimõttekindla moraalse majaka, õigus- ja kohtusüsteemi arendaja, professionaalsete õigusteadmiste edasiandja ja õigusharidusvisionääri.
    Urmas oli jõululaps, kes sündis 1976.…
    Madis Ernits
    4 minutit
  • Soodest ja nende taastamisest, kujundlikult
    Kikepera taastamistööde ala     
    Anna Birgitta Erikson / Eestimaa Looduse Fond

    Soodest ja nende taastamisest, kujundlikult

    Märgalade taastamine on üks lahendustest, mida saame teha, et leevendada loodusliku mitmekesisuse vähenemist.

    Piret Pungas-Kohv
    5 minutit
  • Kõik me kanname endas mere märke
    Läänemere kaitsmine ei ole ainult teadlaste, poliitikute või üksikute aktivistide ülesanne, vaid see on igaühe hingeasi.    
     Mariliis Kõuts

    Kõik me kanname endas mere märke

    Läänemere olukord on kui metafoor inimese ja looduse vahel toimuvast, meri on meile õpetanud, et tagajärgi lappida on palju kulukam ja valusam kui ennetada.

    Mariliis Kõuts
    11 minutit
  • Ökoloog, kes on avardanud arusaama elurikkusest

    Ökoloog, kes on avardanud arusaama elurikkusest

    Teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel on viinud Eesti ökoloogia maailma tippu, tema arendatud liikide koosesinemiste kontseptsioonid on märkimisväärselt mõjutanud ökoloogilise teooria arengut.

    Meelis Pärtel
    3 minutit
  • Higgsi boson, viimane pusletükk osakestefüüsika standardmudelis

    Higgsi boson, viimane pusletükk osakestefüüsika standardmudelis

    Eesti kõrgeimat teaduspreemiat, Teaduste Akadeemia jagatavat avastuspreemiat on viimase kolmekümne aasta jooksul välja antud seitse korda. Seekordne anti välja läbimurdelisel osakestefüüsika teemal – Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike said selle panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisse…
    Andi Hektor
    5 minutit

  • Riiklikud teaduse aastapreemiad

    Aastail 2022–2025 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.

    Õhusaaste osakeste mõju pilvedele ja kliimale
    Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliima­uuringute keskuse teadlased:
    Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor
    Hannes Keernik, kliimafüüsika kaasprofessor
    Jorma Rahu, kliimafüüsika spetsialist
    Heido Trofimov, kliimafüüsika teadur
    Piia Post, keskuse juhataja, kliimateaduste professor
    Tanel Voormansik, insener
    Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine“ eest
    Fossiilkütuste põletamisest tekib ühelt poolt kliimat soojendav kasvuhoone­efekt ja…
    7 minutit
  • Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada
    Joonis 1. Tartu ülikooli üldine edukus ERC voorudes ja naisteadlaste taotluste osakaal (*2026 vooru tulemused on veel lahtised).    
     Allikas: Tartu ülikool

    Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada

    Euroopa Teadusnõukogu taotlusvoorudes on Eesti naisteadlaste aktiivsuse tõus kaasa toonud suurema osaluse, valdkondliku mitmekesisuse ja üldise edukuse kasvu.

    Kalmer Lauk
    4 minutit
  • Innovatsioon on elustiil, mille lahutamatu osa on riskijulgus ja õppimine
    Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski ütleb, et kui me tahame Euroopas oma konkurentsivõimet hoida, siis tuleb kõrgharidusele rohkem tähelepanu pöörata. Pildil Delta trendipäeva modereerimas.     
    Karli Saul

    Innovatsioon on elustiil, mille lahutamatu osa on riskijulgus ja õppimine

    Kadri Ukrainski: „Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika peaks olema paindlikum, väiksema halduskoormusega ja rohkem õppiv süsteem – selline, mis ei mõõda edu projektide arvus ega eelarvejaotustes, vaid uute ideede tekkevõimes.“

    Margus Maidla
    16 minutit
Sirp