-
Et Musk peab sageli tööasjus San Francisco ja Los Angelese vahet sõitma, siis see asjaolu ajendaski teda sundima oma, s.t Tesla ja Space X-i, insenere välja mõtlema kiirrongisüsteemi, mille abil jõuaks ühest linnast teise vaid 35 minutiga. Rongi kiirus on seejuures ligikaudu 1200 km tunnis. Maapinnast kõrgemal – püloonidele tõstetud vaakumtorude kohal – liiguvad alumiiniumkapslid ehk vagunid, kuhu mahub tosin või enam inimest. Püloonide vahekaugus on…
-
TAAVI PÄLL
Tallinna tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „CD44 hüaluroonhapet siduv domään kui uudne angiogeneesi inhibiitor” („Studies of CD44 Hyaluronan Binding Domain as Novel Angiogenesis Inhibitor”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?933
Juhendaja: prof Priit Kogerman
Oponendid: prof Lena Claesson-Welsh (Uppsala ülikool, Rootsi) ja PhD Alar Aints (Tartu ülikool)
KAIRIT TAMMETS
Tallinna ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Õppimise ja teadmusloome praktikad õpetaja professionaalses arengus laiendatud professionaalses kogukonnas” („Learning and Knowledge Building Practices for Teachers’ Professional Development in an Extended…
-
Sedapuhku on ta kirjutanud lihasöömise ajaloost raamatu „Kas peaksime liha sööma? Nüüdisaegse lihasöömise evolutsioonist ja tagajärgedest”, ja seda füsioloogilisest, tehnilisest, evolutsioonilisest ja majanduslikust aspektist vaadelduna.
Smil näitab, mil moel juba meie taimetoitlastest erinev seedekulgla ja loomne toit on taganud parema aju arengu ja kasvu. Ühistegevus küttimisel oli ka üks lisapõhjusi keele arengus ja teiseks võib pidada usaldust liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad. Kindlasti on…
-
Kui palju haiguste ja väärarengute geneetilisi põhjusi teatakse ja kas kõik on geenianalüüsiga määratavad?
Laias laastus umbes 20% juhtude kohta. See on hinnanguline, tegelikult ei tea me enamiku haiguste põhjusigi. On siiski haigusi, mille puhul on geneetilise testiga võimalik hinnata selle tekkimise tõenäosust. Näiteks diabeet ja mõned vähid.
Millal hakati maailmas ja millal Eestis haigusi või kalduvust haigusele geneetiliselt diagnoosima?
Haiguste diagnostikas kasutatakse geneetikat juba ammu. On olemas haigusi,…
-
Kõik me tahame olla terved. Eriti hirmutab meid väljavaade haigestuda mõnda raskesse haigusse, nt kasvajalistesse haigustesse. Sedamööda, kuidas lisandub uut informatsiooni meie rakkude, kudede ja organite funktsioneerimise kohta, ootame ka rohkem võimalusi haiguste ravis, eriti nende riskide määratlemisel, ja mis eriti oluline, haiguste vältimisel.
Kas vähk on pärilik? Küsimus on väga sage nii inimese mõtetes kui ka uurijate arutlustes. Jah ja ei. Tänapäeva teadmised annavad nn…
-
Nimelt avastas lõvi väga kiiresti, et tal on võimalus panna mind kramplikult hüplema vähemalt kord päevas. Hommikul tööle tulles pidin mööduma tema aedikust, lähenedes sellele tellistest umbseina poolt. Kui astusin seina varjust trellitatud aedikuosa ette, sain igal hommikul võimsa ehmatuse osaliseks: seal ootas isalõvi, nina vastu trelle. Ootas just nimelt mind, ja seda täiesti kindla kavatsusega möirata just selsamal hetkel, kui ma hakkasin nähtavale ilmuma. Tavaliselt…
-
Kui valida üldistest teaduse taset näitavatest mõõdikutest riigi ja teadlaskonna füüsilisest suurusest ehk vähim sõltuv, võiks selleks olla üle kõigi teadusvaldkondade keskmistatud teadusartikli keskmine tsiteeritavus (artikli keskmine mõju, ingl impact). 150 lävendi ületanud ja ritta seatud riigi seas on Eesti peaaegu 50. kohal (1. VII 2013 statistika põhjal jagame 10,09 tsiteeringuga 51.–52. kohta Lichtensteiniga Boliivia järel). Oma suure naabri Venemaa leiame 130. kohalt Leedu (5,31) ja…
-
Mulle tundub, et ka Peeter Olesk ei ole päris hästi aru saanud, mis Venemaa teaduses toimub. Ma olen sügavalt veendunud, et 28. juunil 2013. aastal Venemaa valitsuse algatatud Venemaa teaduste akadeemia likvideerimise kava ei sündinud murest teaduse kehva seisu või taristu (kiirendid jms) ebatõhusa kasutamise pärast. Siseringis teavad kõik, et reformi tegelik algataja on Kurtšatovi instituudi direktor Mihhail Kovaltšuk, kes oli järjekordselt läbi kukkunud täisakadeemikuks valimisel.…
-
Paleogeneetika näitab, et ei kütid-korilased ega isegi mitte vaaraod olnud geneetiliselt sarnased tänapäeva inimestega. Inimsugu on vahepeal agraarühiskonnaga paremini kohastunud. Hüpoteetiliselt võivad paikne eluviis, tihe asustus ja varade akumulatsiooni potentsiaal olla meis välja kujundanud erakordse töökuse, kuulekuse, ihnsuse, vastupanu nakkushaigustele, aga ka innovatiivsuse. Stabiilses keskkonnas ei tarvitse bioevolutsioon edeneda, kuid meie liigil pole stabiilsust viimasel ajal olnud. Kuna kultuur on geenide loodusliku valiku keskkonda tohutult muutnud,…
