-
Muinsuskaitsepoliitika üheks lähtekohaks on rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid, millega Eesti on liitunud, millega arvestab või millega kavatseb liituda. Muinsuskaitse on orienteeritud kultuuripärandi ühe osa – materiaalse pärandi, mis on igapäevases kasutuses – säilitamisele. Muinsuskaitseameti tegevusvälja jäävad ennekõike objektid, mille puhul nende kultuuriajaloolist väärtust hinnatakse vähemalt üleriigiliseks. Väärtuse hindamisel lähtutakse kindlatest kriteeriumidest, hindamisel on abiks eksperdid, kellest osa kuulub muinsuskaitseameti juures tegutsevatesse eksperdinõukogudesse. Ekspertideks on oma valdkonna…
-
Muinsuskaitseameti juhataja KALEV UUSTALU, millele tugineb Eesti muinsuskaitsepoliitika?
Muinsuskaitsepoliitika üheks lähtekohaks on rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid, millega Eesti on liitunud, millega arvestab või millega kavatseb liituda. Muinsuskaitse on orienteeritud kultuuripärandi ühe osa – materiaalse pärandi, mis on igapäevases kasutuses – säilitamisele. Muinsuskaitseameti tegevusvälja jäävad ennekõike objektid, mille puhul nende kultuuriajaloolist väärtust hinnatakse vähemalt üleriigiliseks. Väärtuse hindamisel lähtutakse kindlatest kriteeriumidest, hindamisel on abiks eksperdid, kellest osa kuulub muinsuskaitseameti…
-
Siiski võib kindlalt väita, et ämbliku võime luua „siidi” on tekkinud juba devoni ajastul ja kindlasti ookeanis. Seal arenesid tollastel ämblikel nii siidinäärmed kui ka erilised, ka skorpionitele omased, raamatkopsud. Muidugi on meie ajal edukalt elutsev vesiämblik vaid sekundaarselt veeloom. Tema esivanemad omandasid võime ehitada vee alla siidniitidest n-ö sukeldumiskupleid (vt Arginoreta argentaria), mille täidavad järk-järgult õhuga, transportides õhumulle kehakarvakeste vahel. Nii kopsud kui ka siidinäärmed…
-
Siiski võib kindlalt väita, et ämbliku võime luua „siidi” on tekkinud juba devoni ajastul ja kindlasti ookeanis. Seal arenesid tollastel ämblikel nii siidinäärmed kui ka erilised, ka skorpionitele omased, raamatkopsud. Muidugi on meie ajal edukalt elutsev vesiämblik vaid sekundaarselt veeloom. Tema esivanemad omandasid võime ehitada vee alla siidniitidest n-ö sukeldumiskupleid (vt Arginoreta argentaria), mille täidavad järk-järgult õhuga, transportides õhumulle kehakarvakeste vahel. Nii kopsud kui ka siidinäärmed…
-
2011. aasta maikuus arhitektuuriteaduskonda külastanud hindamiskomisjonis olid maastikuökoloog-keskkonnakaitsja (Eesti maaülikool – komisjoni esimees), Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) ehitustehnoloogia professor, geoloogiaprofessor (Tartu ülikool), EASi innovatsioonidivisjoni nõunik, mikroelektroonika spetsialist (TTÜ elektroonikainstituudi doktorant energiasäästlike elektroonikasüsteemide suunal). Otsusele kirjutas alla EKKA hindamisnõukogu esimees, Tallinna ülikooli psühholoogiaprofessor ja samas kasvatusteaduste instituudis pedagoogilise praktika keskuse juhataja.
Puuduseks loeti, et „uurimisvaldkonna määratlus ei ole vastavuses tehnika, tootmise ja tehnoloogia valdkonna eesmärkidega”. Veel, et õppekava kuulub…
-
2011. aasta maikuus arhitektuuriteaduskonda külastanud hindamiskomisjonis olid maastikuökoloog-keskkonnakaitsja (Eesti maaülikool – komisjoni esimees), Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) ehitustehnoloogia professor, geoloogiaprofessor (Tartu ülikool), EASi innovatsioonidivisjoni nõunik, mikroelektroonika spetsialist (TTÜ elektroonikainstituudi doktorant energiasäästlike elektroonikasüsteemide suunal). Otsusele kirjutas alla EKKA hindamisnõukogu esimees, Tallinna ülikooli psühholoogiaprofessor ja samas kasvatusteaduste instituudis pedagoogilise praktika keskuse juhataja.
Puuduseks loeti, et „uurimisvaldkonna määratlus ei ole vastavuses tehnika, tootmise ja tehnoloogia valdkonna eesmärkidega”. Veel, et õppekava kuulub…
-
Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) juht HELI MATTISEN, milline on teie hinnangul see üldisem taust, mis põhjustas Eesti kunstiakadeemia arhitektuurieriala doktoriõppe heakskiiduta jätmise?
Esmalt tuleb täpsustada, mis laadi hindamistest me räägime. Nimelt toimus 2010. aasta kevadel Eestis kõikide teadusvaldkondade evalveerimine vastavuses teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega. Teadusvaldkondade evalveerimist teostas praeguse teadusagentuuri eelkäija – teaduskompetentsi nõukogu. Evalveeriti nelja teadusvaldkonda kõikides teadus- ja arendusasutustes ning haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud…
-
Eesti transpordis on probleeme üleminekul fossiilsetelt kütustelt taastuvatele. Euroopa Liit on võtnud eesmärgi, et 2020. aastaks peaksid taastuvatest allikatest pärit transpordikütused moodustama kogutarbimisest 10%. Sellest sihtarvust ollakse kaugel, 2010. aastal moodustasid taastuvkütused transpordis vaid 0,2%.1
Taastuvkütuste kasutuselevõtuks on kaks võimalust: kas importida või toota biokütuseid kohapeal. On selge, et import mõjub kaubandusbilansile negatiivselt, aga kohapeal biokütuste tootmine suurendab tööhõivet, maksutulusid, kiirendab regionaalarengut ja muudab makromajandusliku kaubandusbilansi positiivseks.
Biometaan…
-
Eesti transpordis on probleeme üleminekul fossiilsetelt kütustelt taastuvatele. Euroopa Liit on võtnud eesmärgi, et 2020. aastaks peaksid taastuvatest allikatest pärit transpordikütused moodustama kogutarbimisest 10%. Sellest sihtarvust ollakse kaugel, 2010. aastal moodustasid taastuvkütused transpordis vaid 0,2%.1
Taastuvkütuste kasutuselevõtuks on kaks võimalust: kas importida või toota biokütuseid kohapeal. On selge, et import mõjub kaubandusbilansile negatiivselt, aga kohapeal biokütuste tootmine suurendab tööhõivet, maksutulusid, kiirendab regionaalarengut ja muudab makromajandusliku kaubandusbilansi positiivseks.
Biometaan…
-
VICTOR ALARI
Tallinna tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Mitmemastaapne tuulelainete modelleerimine Läänemeres” („Multi-Scale Wind Wave Modeling in the Baltic Sea”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?934
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 2. septembril kl 10 Tallinnas TTÜ infotehnoloogia maja ruumis 327.
Juhendaja: PhD Urmas Raudsepp
Oponendid: PhD Gerbrant Ph. van Vledder (Delfti tehnikaülikool, Holland) ja PhD Ülo Suursaar (Tartu ülikool)
Töös uuriti rannalähedaste laineväljade muutlikkust Läänemeres. Fookuses oli merepõhja indutseeritud murdumise, whitecapping’i ja ajas muutuva veetaseme mõju uurimine laineväljade arengus…
