-
Ammustel aegadel elanud loomade kivististe hulgas on kahtlemata kõige tuntumad dinosauruste skeletid. Meil Eestis puuduvad kihid, kust nende efektsete roomajate luid võiks leida.
Maa ajalugu „katkes” näiliselt meie alal u 380 miljonit aastat tagasi devoni ajastu lõpupoole. Uuesti „algas” see hoopis hilisemal ajal, u 1,8 mln aastat tagasi – kvaternaari ajastul. Vahepealsel tohutu pikal ajavahemikul toimus siin kandis vaid maapinna kulutamine.
Devoni selgroogsetest loomadest on meil…
-
Iga viie aasta tagant toimuv filosoofia maailmakongress leidis käesoleval suvel aset paigas, kus niisugune üritus võiks ka alaliselt toimuda – lääne filosoofia sünnipaigas Ateenas. Tegemist oli suursündmusega sõna otseses mõttes. Korraldajad rääkisid kuni kolmest tuhandest osalejast. Kongress kandis üldpealkirja „Filosoofia kui uurimistöö ja elustiil”, seega käsitleti filosoofiat põhimõtteliselt igast küljest. Kongressi pealkiri võimaldas suurepäraselt vaadelda filosoofia kahe põhivoolu – analüütilise ja fenomenoloogilise – põhiprobleeme ja soovi…
-
Meie teaduskorraldusele on antud vastakaid hinnanguid. Näiteks 2009. aastal ajakirjas Nature ilmunud Euroopa teaduse viimase paarikümne aasta tähtsündmuste loetelus oli kõrvuti Sputnikuga ära märgitud Eesti Teadusfondi käivitamine 1990. aastate alul1, hiljutine Euroopa teadusruumi nõukogu eksperdirühma analüüs pidas Eesti teaduskorraldust väga edukaks2. Välismaa teadusanalüütikutele on Eesti eduka riigi näidiseks toomine peaaegu iseenesestmõistetav. Teiseks äärmuseks on mitme meie teadlase hinnangud, mis on mõnikord samades küsimustes üsna kriitilised.
Eesti teaduskorralduse…
-
Keemia alal on põhiliseks materjaliks, millest tehakse selle tegevuse jaoks tööriistu – kolbe, retorte, katseklaase, jahuteid ja muud sellist – enamjaolt klaas. Nüüdseks on ilmvõimatu teha keemiateadust ühe teise ränipõhise seadmeta – arvuti ja selle protsessorita. Teooria poolelt võib öelda, et kõik eeldused keemiliste protsesside täpseks kirjeldamiseks ja ennustamiseks olid olemas XX sajandi esimeseks veerandiks. Kvantmehaanika oli suuteline, vähemalt teoreetiliselt, vastama küsimustele, kuidas paiknevad molekulis või…
-
Sedapuhku anti Nobeli auhind neli aastakümmet tagasi tehtud tööde eest keemiateooria valdkonnas. Otsuse taust erineb Higgsi ja tema bosoni olukorrast, kus teooria osutus paikapidavaks aastakümneid hiljem. Keemiateooria on ju pidevas kasutuses. Mis sai antud tööde puhul kaalukeeleks, mis Nobeli komitee nende kolme laureaadi poole kallutas?
Uko Maran: Siin tuleks vaadata mitut asjaolu. Arvan, et Nobeli komitee kallutas trio Karplus-Warshel-Levitt – nii oleks avastusteseeria õige kronoloogiline järjekord –…
-
Sama suured ootused pandi meditsiinis inimgenoomi kaardistamisele. 26. juunil 2000. aastal tähistati Valges Majas inimgenoomi projekti esimese aruandevisandi valmimist. 13 aastat rahvusvahelist tipptasemel teadustööd ja selleks umbes kolm miljardit kulutatud dollarit olid lõppenud inimgenoomi kaardistamisega ja sellest loodeti väga palju. „Täna õpime keelt, milles jumal lõi elu. . . . . See (inimgenoomi kaardistamine – U. S.) muudab revolutsiooniliselt enamiku, kui mitte kõikide, haiguste diagnoosimist, ennetamist ja ravi.” (Bill…
-
12.–13. septembrini toimunud Tartu ülikooli zooloogia osakonna organiseeritud Põhjamaade evolutsioonilise psühholoogia uurijate kokkusaamise ühe intrigeerivama ettekande pidas Hollandi Groningeni ülikooli teadlane Jaap Koolhaas. Värskelt pensioneerunud professor on avaldanud ligi 300 teadusartiklit, mida on kokku viidatud üle 10 000 korra. Jaap Koolhaasi tööd loomade isiksuse ning selle füsioloogilise tausta uurimisel on tuttavad kõigile loomade käitumise uurimisega kokku puutunud teadlastele, kuid see karismaatiline härrasmees ja tema teedrajavad avastused väärivad…
-
Teaduse ja sõjaväe ühiseks jooneks on neis kehtiv aukraadide süsteem: ühes kehtivad sõjaväelised auastmed, teises akadeemilised kraadid. Teaduses tekkis doktorikraad keskaegses ülikoolis ja võrdus õpetamisloaga. Selle omamine tähendas kuulumist teadlaste ja õpetajate gildi. Kui kõrvutada neid kahte, s.o au- ja akadeemilist kraadi, siis tänapäeva doktorikraadi ja sõjaväelise kindralikraadi erinevus seisneb selles, et kindraliks ei ole üldjuhul võimalik saada läbimata sõjaväelise haridus- ja teenistuskäigu kõiki etappe. Ei…
-
Teaduse ja sõjaväe ühiseks jooneks on neis kehtiv aukraadide süsteem: ühes kehtivad sõjaväelised auastmed, teises akadeemilised kraadid. Teaduses tekkis doktorikraad keskaegses ülikoolis ja võrdus õpetamisloaga. Selle omamine tähendas kuulumist teadlaste ja õpetajate gildi. Kui kõrvutada neid kahte, s.o au- ja akadeemilist kraadi, siis tänapäeva doktorikraadi ja sõjaväelise kindralikraadi erinevus seisneb selles, et kindraliks ei ole üldjuhul võimalik saada läbimata sõjaväelise haridus- ja teenistuskäigu kõiki etappe. Ei…
-
Viimased viiskümmend aastat painas maailma parimate füüsikute krobelisi ajusid näiliselt lihtne küsimus: miks on need osakesed, millest koosneme meie ja meid ümbritsev maailm, massiivsed? Füüsikateooria järgi peaksid need olema massitud. Kuidas siis nii, küsime meie, kui raske ohkega vannitoakaalult maha astudes ilmselgelt kogeme oma kaalukust. Just nimelt sel põhjusel mõtlesid füüsikud välja teooria, mis seletab meie kaalukust ja mis sisaldab ka üht uut osakest, Higgsi bosonit.…
