-
Kirjanik, ajakirjanik ja Lundi ülikooli korraline õppejõud filosoofiadoktor Valev Uibopuu võttis meid, Eesti Kirjandusmuuseumi praegust direktorit Janika Kronbergi ja mind, oma kodus vastu mõnevõrra umbusklikult. Küsimus polnud aastas, milleks oli 1990, täpsemalt hilissügis. Lundi oli meid kutsunud Bernard Kangro, kes võttis meid vastu juba vaksalis ja kelle kodus me ka ööbisime. Tema abikaasa Maria Kangro oli samast Sangaste Velnerite suguvõsast, kust minu vanaema Minni Kurs-Oleskki (1879–1940),…
-
Paar nädalat tagasi toimunud Põhjamaade ja Balti riikide kliimapoliitika konverents tõi Tallinna nimekaid tegelasi üle Euroopa. Esindatud oli Euroopa Komisjoni kliimadirektoraat, OECD keskkonnadirektoraat, kliimamuutustega tegelevad ametiasutused Rootsist, Soomest, Islandist, Eestist, Lätist ja Leedust. Osalejateks olid poliitikud, kliimateadlased, keskkonnaametnikud, ettevõtjad, majandusteadlased ja meedia esindajad. Korraldajateks keskkonnaministeerium, Põhjamaade ministrite nõukogu, SEI Tallinna keskus ja Tallinna ülikool. Teemadeks kliimamuutused, nende ulatus, praegune ja kavandatav poliitika ebasoovitavate muutuste ohjeldamiseks, regulatsioonimehhanismid,…
-
Nii, „Rangelt isiklik” („Strictly Personal”), nimetas oma 1942. aastal ilmunud esseekogumiku William Somerset Maugham. Ma ei varja, et Somerset Maugham on üks minu lemmikkirjanikke. Panen üldse imeks, et lugesin seda raamatut alles nüüd. Autor avaldas oma teose, kui Teine maailmasõda ei olnud lõppenud. Täpsemalt, polnud üldse teada, kes selle võidab. Kas Suurbritannia suudab Natsi-Saksamaale lõpuni vastu seista? Noorpõlves oli kirjanik luuraja, tegutsedes Suurbritannia kasuks Venemaal Esimese…
-
Eesti teadus on läbi teinud tohutu kasvu, aastail 2000–2011 kokku kümnekordseks, rahaliselt keskmise kasvutempoga üle 20% aastas. Missugune eluvaldkond ei sooviks sellist kasvu? Siiski-siiski, mõned kõrvaltvaatajad küsivad, kas pole see ohtlik või võimalikki. Mõned seesolijad ei ole õnnelikud. Teised muidugi on.
See kasv on olnud väga ebaühtlane, kõige suurem kasv on olnud erasektoris. See näitab ka riigi poliitika edu, kuid tänada selle eest tuleb ettevõtjaid. Mõnel viimasel…
-
Eesti teadus on läbi teinud tohutu kasvu, aastail 2000–2011 kokku kümnekordseks, rahaliselt keskmise kasvutempoga üle 20% aastas. Missugune eluvaldkond ei sooviks sellist kasvu? Siiski-siiski, mõned kõrvaltvaatajad küsivad, kas pole see ohtlik või võimalikki. Mõned seesolijad ei ole õnnelikud. Teised muidugi on.
See kasv on olnud väga ebaühtlane, kõige suurem kasv on olnud erasektoris. See näitab ka riigi poliitika edu, kuid tänada selle eest tuleb ettevõtjaid. Mõnel viimasel…
-
Kui lugeda kokku kõik täiskasvanud inimese rakud, siis on tulemuseks neljateistkümne nulliga lõppev arv. Kui mõelda, et nad kõik on tekkinud vaid ühestainsast rakust, viljastatud munarakust, siis on see hulk üsna aukartustäratav. Ent lisaks kõigele peavad need rakud ka omavahel suhtlema, et alluda organismi kui terviku vajadustele. Näiteks vigastuste puhul tuleb teatud rakkudel hakata haava parandama ja armkude tekitama, paljud närvirakud toimivad mingi informatsiooni edastajana ning…
-
Kui lugeda kokku kõik täiskasvanud inimese rakud, siis on tulemuseks neljateistkümne nulliga lõppev arv. Kui mõelda, et nad kõik on tekkinud vaid ühestainsast rakust, viljastatud munarakust, siis on see hulk üsna aukartustäratav. Ent lisaks kõigele peavad need rakud ka omavahel suhtlema, et alluda organismi kui terviku vajadustele. Näiteks vigastuste puhul tuleb teatud rakkudel hakata haava parandama ja armkude tekitama, paljud närvirakud toimivad mingi informatsiooni edastajana ning…
-
Kui siil sai päästa Kalevipoja ja haned Rooma, kas siis arvud saavad päästa inimese? Vastus on mul valmis: saavad küll, kui tegu on Ernst Öpikuga.
Kuid peame olema valvel: on olemas oluline arv. Ja vähem ning veel vähem oluline arv ja ebaoluline arv. Ning on olemas imearv, mis teeb olulise ja ebaolulise arvu vahel vahet.
Imearve tabavad vaid imemehed. Kõigearvulised ja kõrgearvulised imemehed.
Ernst Öpik, 120 aasta eest 22.…
-
Inimese heaolu sõltub mitme teguri koosmõjust. Peale otseste bioloogiliste faktorite on heaolutunde tekkimises oma osa elustiilil. See tugineb omakorda regulaarsel ja mitmekülgsel treeningul, õige spordiala valikul, teadlikul ja tervislikul toitumisel. Väga suur osa on pärilikkusel ning on teada, et nii sportlikud võimed, eelsoodumus haiguste tekkeks kui ka kehakaal kujunevad mitme geeni koosmõjul. Seega on ümbritseva keskkonna kõrval geenidel tähtis osa inimese füsioloogiliste eelduste realiseerumisel ja iseärasuste…
-
Kaks mütsi
Inimesi, kes tarkvarast turvaauke otsivad, on igasuguseid. Üldjoontes jagatakse neid „mütsi värvi” järgi. „Valge mütsiga” on need, kes otsivad auke kas tarkvara tootja teadmisel ja palgal või siis eesmärgiga teavitada tarkvara tootjat. Põhiliseks sissetulekuks on neil turvaauditite teostamine ja mõned neist töötavad ka viirustõrje tarkvara tootvates ettevõtetes.
„Musta mütsiga” turvaaukude otsijad kasutavad oma teadmisi troojalaste ja muu pahavara tootmiseks või müüvad enda leitud turvaauke mustal turul…
