$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Teadus

  • Religioosne kaamos ilmalikus vabariigis

    Sümboolsed sõna- ja mõttemängud, ka kõige vaimukamad, muutuvad ühel hetkel tüütuks, eriti siis, kui üht ja sedasama mõtet järjepannu tiirutatakse. Sõnaga, kui ma jõudsin 370. leheküljele ja lugesin Martin Lutheri „kõik meie töö on tühi põrm”, siis mul kihvatas. Vana Testamendi Koguja kordab ju ka tüütuseni, et „kõik on tühi töö ja vaimu närimine”.1
    Täpselt sedasama tunnistab ka doktor Faust: „Olen, ah, kõik läbi uurind. Mis,…
    Ervin Õunapuu
    6 minutit

  • Kõigi loomade suursaadik

    Bioloog uurib elu lugu ja biograaf kirjutab elulugu. Üldistatult. Kitsamas plaanis on Aleksei Turovski zooloog, etoloog (loomade käitumise uurija) ja zoosemiootik. Veel täpsema teadusliku määratluse leiame raamatu tagakaanelt. Teadus teaduseks, aga kes kordki on Turovski seletuste saatel mööda loomaaeda käinud, see ei kahtle, et just too mees on kõigi loomade suursaadik, kiindunud lastesõber, kes tänavu on pälvinud ka auväärse tunnustuse. Õigustatult arvab Piret Mäeniit tema mitte…
    Arno Oja
    4 minutit

  • Hetk ja igavik

    Mis on hetk? Abstraktses, matemaatilises tähenduses on hetk ju lõpmata lühike osa pidevast ajavoost – punkt ajateljel. Kuidas nendest „ajapunktidest” siis lõpuks midagi lõplikku – ehk isegi igaviku – kokku saab, pakkus peamurdmist juba ammustel aegadel, nt vanas Kreekas, kus Achilleusel oli tõsist tegemist kilpkonna kättesaamisega. Personaalse ajataju mõttes on hetk aga lõpliku kestusega: see on ajavahemik, millest lühemaid ei ole me enam suutelised eristama, kiiremini…
    Jaak Kikas
    5 minutit

  • Teadmus digiajastul

    Teadmus on informatsioon koos selle tähenduse, konteksti, interpretatsiooni ja esitusega. Minule meeldib definitsioon, mis määratleb teadmust kui kontsentreeritud informatsiooni. On suur vahe, kas me toimime teadmusega või informatsiooniga. Facebookis liigub suurtes kogustes informatsiooni, millel on väärtus vaid osalejatele. Teadmus on aga suurel määral ühiskonna eest peidus, kuigi sellel on ühiskondlik väärtus.
    Kontsentreeritud informatsioon
    Digiajastu on toonud kaasa suure info­uputuse. Sellega seoses on huvitav jälgida Euroopa Liidus toimuvaid aru­telusid.…
    Ülo Kess
    5 minutit

  • Teadmus digiajastul

    Teadmus on informatsioon koos selle tähenduse, konteksti, interpretatsiooni ja esitusega. Minule meeldib definitsioon, mis määratleb teadmust kui kontsentreeritud informatsiooni. On suur vahe, kas me toimime teadmusega või informatsiooniga. Facebookis liigub suurtes kogustes informatsiooni, millel on väärtus vaid osalejatele. Teadmus on aga suurel määral ühiskonna eest peidus, kuigi sellel on ühiskondlik väärtus.
    Kontsentreeritud informatsioon
    Digiajastu on toonud kaasa suure info­uputuse. Sellega seoses on huvitav jälgida Euroopa Liidus toimuvaid aru­telusid.…
    Ülo Kess
    5 minutit
  • Meie maailm paistab olevat väike virvendus
    Joosep Pata

    Meie maailm paistab olevat väike virvendus

    Mainekas ja innustav osakestefüüsika uurijastipendium anti Joosep Patale.

    Marek Strandberg
    3 minutit
  • Meie maailm paistab olevat väike virvendus
    Joosep Pata

    Meie maailm paistab olevat väike virvendus

    Topeltlaetud Higgsi boson . . . . mis see on?
    See on üks võimalik nähtus või ka osake, mis esineb standardmudelivälistes teooriates. Need teooriad, nt supersümmeetria teooria, ennustavad, et peale neutraalse Higgsi bosoni on olemas ka laenguga Higgsi bosonid. See on üks osakestefüüsika n-ö suitsev…
    Marek Strandberg
    3 minutit

  • Tippteaduse heaks tuleb geniaalsust ja töötahet toetada õigel ajal

    Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN) on osakestefüüsikute töörühma juhtiva akadeemiku Martti Raidali kaastööliseks olnud ka noor füüsik Joosep Pata. Nad on üheskoos osalenud Higgsi bosoni avastamiseni viinud eksperimentides. Martti Raidal nõustus Sirbile rääkima nii Higgsi bosoni saamisloost kui ka Joosep Patale antud alternatiivsest Nobeli auhinnast – Milneri preemiast.
    Selle aasta Nobeli füüsikaauhinna said François Englert Belgiast ja Peter Higgs Suurbritanniast Higgsi bosoni kirjeldamise ja ennustamise eest. Kuidas ja…
    Marek Strandberg
    4 minutit

  • Mis on Rail Balticu mõttest järele jäänud?

    Tõsi. Jäänud on veel üks ettevõtmine . . . . Rail Baltic. Tegemist on sedavõrd kalli ettevõtmisega, mida praeguses rahapuuduses on raske ette kujutada. ELi ilmselt viimane rahastamisvõimalus tuleb mõistagi ära kasutada ja selle nimel tasub pingutada. Paraku rassitakse praegu ummikteel. ELi toetuse saamiseks tuleb meil endal teha suuri kulutusi ning leida seega otstarbekas ja rahaliselt jõukohane lahendus. Hädatarvilik on kriitiliselt hinnata hilisemaid püsikulusid. Seepärast tuleb meil Rail Baltic…
    Hardo Aasmäe
    7 minutit

  • Sirbiga teadusväljal

    Tundub mõistuspärane, et kui tehakse nii ulatuslik teaduspoliitiline otsus, siis eelneb sellele põhjalik analüüs: mis on teadlaste hulga vähendamise plussid, mis miinused, millised on kaugeleulatuvad mõjud. Kindlasti peaks selline otsus kajastuma riigi teaduspoliitika alusdokumentides. Paraku ka kõige hoolikama otsimise järel sellist analüüsi ei leia. Teaduspoliitika alusdokumendis „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” nähakse kuni 2013. aastani ette teadlaste ja inseneride arvu kasvu, sellele järgnevas, väljatöötamisel olevas riiklikus strateegiakavas kasvu…
    Virve Sarapik
    7 minutit
Sirp