-
Varjatud sõda naiste vastu
2000. aasta presidendikampaanias võis vabariikliku partei rinnamärkidelt küll lugeda, et „W is for Women” (W – st George W. Bush – on naiste poolt), aga tema poliitika rääkis teist keelt. Naiste nimetamine kõrgetele ametikohtadele ei paranda naiste olukorda, kui need tootemnaised viivad ellu poliitikat, mis kärbib vähemprivilegeeritud naiste võimalusi. Termin „naistevastane sõda” pärineb juba 1980. aastate lõpust, mil sotsiaalkonservatiivsed jõud poliitikas üha mõjukamaks…
-
Seksuaalvägivalla ennetamine
Seksuaalvägivalla puhul on kõige olulisem julgustada ohvrit abi otsima ja asjakohaseid isikuid oma traumast teavitama. Kui Eestis registreeris politsei 2012. aastal 143 vägistamisjuhtumit, siis USA relvajõududes samal ajal 26 000. Võrdlus ei ole muidugi päris korrektne, sest USA relvajõududes teenivad ainult täisealised igas mõttes aktiivsed inimesed, aga isegi seda asjaolu arvesse võttes on ameeriklased ilmselgelt meist palju enam valmis abi otsima.
Seksuaalvägivalla teadvustamine ja selle vastane võitlus…
-
Sõda
Teine maailmasõda avaldas autorile suurt mõju. Nõukogude Liit ründas Soomet 1939. aasta lõpus, alla visati umbes kakskümmend tonni pomme. Hävitustöö, surm, ebakindlus, toidu ja igapäevaste tarbeesemete puudus varjutasid Janssoni elu. Ta on hiljem selle aja kohta öelnud, et ei saanud enam maalida, sest kõik värvid olid kadunud. Selleks, et oma eluga toime tulla, kirjutas ta esimesed muumilood. Kaks esimest muumiraamatut on kirjutatud sõja lõpus ja peegeldavad…
-
Siiski saavad ka matemaatikud auhindu ja neid tuleb päris kiiresti juurde. Kõige uuem on vist see läbimurdeauhind, millele panid aluse Facebooki asutaja Mark Zuckerberg ja vene rikkur Juri Milner. Nad andsid igale viiest valitud matemaatikust kolm miljonit dollarit. Meenutan, et Nobeli auhind kannab vaid 1,3 miljonit dollarit auhinnaraha, seega pole paha. Muuseas, kuluaaridest on kosta, et auhinnatud matemaatikud vaidlesid tegelikult veidi vastu, öeldes, et seda raha…
-
Rabaserval hulkudes jäävad teinekord mätaste vahel silma ilusa helerohelise samblaga kaetud alad. Rohetava samblavaiba all on aga mudane mülgas, kuhu kummikut kaotada pole mingi kunst. Sellised mädamülkad tulevad mulle kohe meelde, kui loen järjekordset juttu meie lääne tsivilisatsiooni vältimatust hukust ja ökokogukondadel baseeruvast helerohelisest tulevikust. Mulle tundub see tulevik täpselt samasugune nagu mülgas – eemalt vaadates väga ilus ja meelisklema kutsuv, aga jumal hoidku sinna sisse…
-
Tartu ülikooli haridustehnoloogia keskus ostis hiljuti ühe Euroopa esimese tarbijaklassi 3D-käsiskanneri (Cubify Sense). Selle unikaalse seadeldise abil hakatakse uurima, millist pedagoogilist kasu võiks tuua 3D-tehnoloogia rakendamine õpetamisse ja õppimisse.
Kuna teadmised ja kogemused uute digitaalsete 3D-tehnoloogiate kasutamise kohta hariduses on piiratud, on Tartu ülikooli uurimisrühm üks esimesi maailmas, kes uurib metoodiliselt, kuidas moodsa 3D-tehnoloogia abil XXI sajandi haridusele uus nägu anda. Eriti on huviorbiidis väljavaade, et…
-
Kevadel soetati Tartu ülikooli majandusteaduskonda pilgujälgija ja emotsioonide lugeja, mis avavad uusi võimalusi nii õppe- ja teadustööks kui ka koostööks ettevõtetega. Tegemist on seadmetega, mis võimaldavad teostada psühhofüsioloogilisi mõõtmisi, mida turunduses on hakatud kasutama suhteliselt hiljuti. Seetõttu pakub see valdkond huvi eelkõige ettevõtetele, kes loodavad saada uut infot tarbijate käitumise kohta, selleks et oma turunduskommunikatsiooni, pakendeid ja kaubapaigutust selle abil optimeerida. Kuna järjest rohkem tuleb diskussioonides…
-
Murdlaines näoga vastu müüri
Kuigi reformi algusest ei ole kulunud kolme aastatki, on Eesti teadus juba sattunud olukorda, millega võrreldi võimsa idanaabri oma pärast valel ajal valesse kohta sattunud MH17 allatulistamist. Parafraseerides Viktor Šenderovitšit (Postimees 19. VII): korraliku varustuse (taristu) ja mõistliku toetusega (vajaduspõhise finantseeringuga) teadusookeani lainetel surfamisega kaasneva väikese närvikõdi (tippteadust hindavad konkursid) asemel avastame äkki, et murdlaine kannab meid otse näoga vastu muuli. Oleme olukorras,…
-
Grafeenist on räägitud kui kõige õhemast materjalist – õhemaks aatomi mõõtmetest pole eriti kuhugi minna.
Jaanipäeva paiku saabus Tartu füüsikutele rõõmustav sõnum – Tartu ülikooli füüsika instituut (TÜFI) on arvatud ainsana Balti riikide teaduskeskustest osalema üleeuroopalises grafeeniuuringute projektis „Graphene Flagship”*, mida koordineerib Chalmersi tehnoloogiaülikool ja rahastab Euroopa Komisjon. Euroopa on olnud grafeeniuuringutes juhtkohal juba väga algusest peale, alates 2004. aastast, mil Manchesteri teadlastel Andre Geimil ja Konstantin…
-
Energiajulgeolekust räägime palju, aga kuidas seda tagada – millised on ohud, millised ennetusmeetmete teostamise võimalused ning nende hind? – selleni me üldjuhul ei jõua, piirdudes vaid päevapoliitikast lähtuva poliitilise retoorikaga. Rahvusvahelises tähenduses on üldise julgeoleku taust muutunud, nii nõuab ka selle üks komponent – energiajulgeolek uut lähenemist.
Energeetika põhineb peaasjalikult maavarade kasutusel, nende energeetilisel muundamisel. Energeetilist ressurssi omavad riigid on alati eelisseisundis oma majanduse ülesehitamisel ja ka…
