Toeta

Teadus

  • Mis see on, mida nimetatakse teadusfilosoofiaks
    Tänapäeva teadusfilosoofias on tavaks väita, et esimene teadlane oli Galileo Galilei, kes püstitas hüpoteese ja kontrollis eksperimentaalselt nende kehtivust. Pildil Galilei disainitud kompass, valmistatud arvatavasti 1604.
    Wikipedia

    Mis see on, mida nimetatakse teadusfilosoofiaks

    Ilmselt on nii, et teadusfilosoofia filosofeerib teadusest, nii nagu näiteks ajaloofilosoofia filosofeerib ajaloost, kunstifilosoofia kunstist, religioonifilosoofia religioonist jne. Filosofeerimisena kiputakse mõnikord mõistma lihtsalt üldistatud juttu vastavast valdkonnast. Pigem on filosofeerimine siiski seotud käsitletava valdkonna määratlemise, piiritlemise ja aluste leidmisega, olemuse analüüsiga.…
    Peeter Müürsepp
    9 minutit

  • Suured ja väikesed atmosfääri osakesed

    Praegusaja kaks suuremat õhusaastega seotud keskkonnaprobleemi on kliimamuutuste kiirenemine ja inimeste tervisevaevused linnades.1,2 Mõlemaga on seotud väikesed õhus hõljuvad osakesed.
    Tavainimesele koosneb õhk vaid gaasidest, kuid see pole sugugi nii: õhus esineb alati ka tahkel ja vedelal kujul ainet, teaduslikult väljendatuna – aerosooliosakesi või ka lihtsalt osakesi. Osakeste suurus on mõnest nanomeetrist kuni sadakonna mikromeetrini (juuksekarva läbimõõt on enamasti mõnikümmend mikromeetrit). Niivõrd suur suuruste erinevus tähendab ka…
    Veljo Kimmel
    4 minutit

  • Facebooki „hea uus ilm“

    Oo imet! Kauneid olendeid kui palju!
    Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm,
    kus niisugune rahvas peal!
    W. Shakespeare „Torm”
    Juuli lõpus saatis Facebook välja pressiteate, kus anti teada, et suhtlusportaali külastus küündib enam kui miljardi kasutajani päevas. Teisisõnu, anti mõista, et maailmas iga seitsmes on igapäevane Facebooki kasutaja. Sellised arvud aitaksid teoorias ilmselt üsna hästi kinnitada vana head kuue sammu hüpoteesi. Kui kasutajaarvule veel juurde liita platvormi loodud kujuteldavad…
    Andra Siibak
    4 minutit
  • Pilt kui ühiskonna kehakeel
    Eeskujulik kool – värskelt remonditud hooned, pooltosinat pilti majadest seest ja väljast, inimesteta.
    Postimees 3. X 2015.
    Ekraanitõmmis

    Pilt kui ühiskonna kehakeel

    Mida näitavad PISA testi kommunikatsioon ja haridusteemad Eesti meediapildis

    Merike Kaunissaare
    5 minutit

  • Milleks meile Horisont?

    Ajakiri Horisont asutati 1966. aastal, ja nagu see tol ajal ikka käis, keskvõimu poolt. Alles hiljuti, Hruštšovi ajal, oli siis kõrvale tõrjutud lõssenkism ja nõnda seisis ka 1967. aasta jaanuaris ilmunud vastse ajakirja esimese numbri kaanel kujutis DNA molekuli mudelist, mis oli sellel ajal siinkandis kindlasti midagi uuenduslikku. Ma ei tea, kas seda saab buumiks nimetada, aga varasel Brežnevi ajal rõhutati nii ajakirjandusväljaannetes kui ka koolitundides…
    Indrek Rohtmets
    3 minutit
  • Kõrghariduse imperatiiv
    Ilu meie ümber on väärtus, mida ei saa rahas mõõta, ent mille loomine ei ole triviaalne ja mille süvaanalüüs on sama oluline kui DNA struktuuri mõistmine. Pildil EKA tulevane kodu.
    Piia Ruber

    Kõrghariduse imperatiiv

    Majanduse teenrist ühiskonna ja kultuuri veduriks

    Tarmo Soomere
    5 minutit

  • Soome-ugri töökus

    Soomeugrilaste töökuse küsimus kerkib teaduslikus diskursuses esile XVIII sajandil rousseau’liku vaimsuse võidukäigu valguses ning evolutsionistliku progressiteaduse eelaimduses. Rousseau järgi ei ole metslased head ega halvad, töökad ega laisad, vaid suvalised. XIX sajandi kultuurievolutsionismi tõed aga andsid tsiviliseerumise lootust vaid töökatele. Koolkonna isa Edward Tylor seadis rahvaste arengu tähtsaimaks mõõdikuks metallitööstuse olemasolu.
    XVIII–XIX sajandil on soomeugrilaste töökuse kirjeldused tugevas vähemuses võrreldes tähelepanekutega nende hooletuse kohta. Esimesed XVIII sajandil…
    Art Leete
    4 minutit
  • Evolutsiooniline vaatenurk pagulaskriisile
    Rändeotsus on lindudele kasude ja kahjude kaalutlemine. Näiteks lindude lisatoitmist peetakse osaliselt just sel põhjusel ohtlikuks, et see annab vale signaali toiduolude kohta ja kallutab otsuse rändest loobumise kasuks, hiljem aga peavad nad toime tulema ootamatult raskete talviste oludega.
    Piia Ruber

    Evolutsiooniline vaatenurk pagulaskriisile

    Rändamises ei ole midagi enneolematut, see on liikide evolutsiooni lahutamatu osa.

    Tuul Sepp
    10 minutit
  • Identiteet ja internet
    Tänapäevases infosõjas pole enam harvad juhused, kui konkreetse eesmärgi nimel töötav ja ideoloogiliselt koordineeritud rühm tegeleb mõne seisukoha süsteemse edendamise või summutamisega.
    Internet

    Identiteet ja internet

    Propaganda eristamine tõelisest arutelust pole virtuaalsete identiteetide maailmas võimalik.

    Liina Kamm
    5 minutit
  • Mida kõnelevad Facebooki ahelpostitused ühe earühma kohta

    Mida kõnelevad Facebooki ahelpostitused ühe earühma kohta

    Uue meedia allvormid, rohked sotsiaalmeediavõrgustikud on tänapäeva argielu loomulikud kaaslased ja paljude teadusharude uurimisobjektid. Tehnoloogilisel meediapinnal informatsioon elab, kasutajat on informatsioonist raske eristada ning pidevalt suheldakse aktiivselt ja luuakse uut teadmist. Suheldes tekivad selles osaluskultuuris traditsioonid ning sünnib ja levib mitmesugust…
    Piret Voolaid
    8 minutit
Sirp