Teadus
-
Mõtteviis ja elutunne
Oskar Looritsa visandeid eestlaste iseloomust ja rahvuslikust ülesandest
„Igal rahval on oma hingeelu põhihelid, oma erinev mõtteviis ja erinev arenguaste.“1 Selles tsitaadis peegeldub folklorist Oskar Looritsa (1900–1961) rahvusideede tuum. Loorits pühendus kogu oma tegevusaja vältel eestlaste vaimse omapära ja selle arenguloo uurimisele. Keskendun tema rahvusideestikule 1930. aastatel, mil ta avaldas hulgaliselt tekste nii teadlase kui ka aktiivse ühiskondliku mõtlejana, kujundades nende kaudu eesti rahvusluse mõttemaailma. Annan…6 minutit -
Pagulaskriis internetis
Mõned teemad, iseäranis need, mis puudutavad rahvustunnet, rassi, sugu, mõnel juhul ka religiooni ja muid inimeksistentsi ja -identiteedi teemasid, on alati ja igal pool sütitanud tuliseid diskussioone. Kuigi rahvus jm identiteedikategooriad on aja jooksul muutunud ähmasemaks ning piir meie ja nende,…5 minutit -
Tallinna tehnikaülikool muutuste tuules
Jaak Aaviksoo: „Oleme võtnud eesmärgiks, et akadeemiliste töötajate palk peab kasvama kaks korda kiiremini kui Eesti keskmine.“
Selle aasta 1. septembrist sai Eesti olulisimaid teadusasutusi Tallinna tehnikaülikool uue rektori, kelleks uue seaduse alusel ametisse seatud kuratoorium valis akadeemik Jaak Aaviksoo. Seega jätkab oma uue seaduse alusel tegutsev tehnikaülikool ka täielikult uuenenud juhtorganitega.
Olete Tartu ülikooli rektori ning haridus- ja teadusministrina ise praegust teaduse taustsüsteemi…8 minutit -
Muinasjutt vabakonnast ja printsess e-riigist
Vähem üldistusi e-riigi kui ühtse koodikogumi kohta, rohkem konstruktiivset kriitikat printsess e-riigi teemal
Detsembris vabakonna e-päeval arutlesid riigipalgalised e-arendajad ja sotsiaalettevõtete turustajad Kultuurikatlas selle üle, miks on kodanikuühiskond jäänud e-riigi arendamises tagaplaanile ning kuidas innovatsiooni ja uute partnerite abiga sellest surnud punktist üle saada. Muu hulgas kutsus näiteks e-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus vabakonda üles disainima uusi rakendusi, mis teeksid e-residentsuse platvormist sama populaarse turuplatsi nagu…5 minutit -
Teadus kui arengumootor või hoopis mootorikütus?
Majandusarengu soodustamiseks on riigi ühtse toetussüsteemi loomine esmatähtis ülesanne.
2015. aasta ühist mõttelendu märgistas 23. septembril riigikogu konverentsisaalis toimunud konverents „Teadus kui Eesti arengumootor. Kas mõtleme või teeme ära?“, mille oli korraldanud Eesti Teadusagentuur. See oli loogiline järg Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia 2014. aasta avalikule märgukirjale „Eesti teadus vajab põhimõttelisi muudatusi“ ning oli inspireeritud Gunnar Oki koostatud teadus- ja…6 minutit -
Teadusest ja majandusest – tõenduspõhiselt
Analüüs rakendusliku teadustöö eest riiklikku tunnustust leidnud projektide kujunemise kohta ideest auhinnani.
Teadmusmajandus on OECD määratluse järgi majandus, „mis baseerub otseselt teadmuse ja informatsiooni tootmisel, levitamisel ja kasutamisel“. Sellist laia ja üldisevõitu definitsiooni on püütud täpsustada ja leitud teadmuse erinevaid rolle, millest mõnda siinkohal käsitleme. Esiteks, teadmus kui sisend igasugusele tootmisele ja majandusele ning ühiskonnale laiemalt ja mille roll on muutunud järjest mõjusamaks nii kvaliteedi…4 minutit -
Aastalõpumõtteid teadusest
Eesti teadussaavutuste üle on põhjust uhke olla, rahastamissüsteem ei taga aga teadlaskonna kestlikkust.
Aasta lõppedes läheb pilk tahtmatult möödunud kuudele ning alljärgnevad read ongi ajendatud möödunud aasta mõtisklustest meie teadussüsteemist.
Ühelt poolt oleme õigustatult uhked teadustulemuste üle, mitmes valdkonnas areneb hea rahvusvaheline koostöö ning me märkame noori andekaid teadlasi. Teaduse infrastruktuur on tänu tõukefondidele mitmes valdkonnas paranenud, fondidest saavad tuge ka tippkeskused ja mobiilsuse skeemid.…7 minutit -
Soome-ugri nafta
Soome-ugri alad on Venemaal kõige naftarikkamad. Kõik idapoolsed soomeugrilased elavad naftaväljadel. Naftat leidub nii udmurtide, maride, ersade, mokšade kui ka komide maal. Need naftavarud kokku on aga vaid piisake hantide, manside ja neenetsite nafta kõrval. Venemaa eelarvetuludest moodustab nafta ja gaas…3 minutit -
Pealelend – Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
Mida võib valitsuse haridus- ja teaduspoliitikas 2015. aastal olulisena välja tuua?
Aasta algas eelmise teadus- ja haridusministri Jevgeni Ossinovski tõdemusega, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ja liiga projektipõhine. Liiga terav konkurents kahjustab Eestile oluliste valdkondade arengut ning võib mõjuda halvasti kõrghariduse kvaliteedile. Seetõttu peab riik pakkuma teadlastele kindlustunnet ning suurendama stabiilset rahastust.
Kahjuks nõnda ei läinud. Teaduse olulisust rõhutava kõne taustal kujunes peamiseks teaduspoliitikaalaseks märksõnaks üha suurenev lõhe…2 minutit -
Teadussüsteemi kriis, teaduse kokkutõmbamine või jätkusuutlikkus?
Pärast akadeemik Ülo Niinemetsa ja noorema põlvkonna tippteadlase rahulikku ja valgustuslikku artiklit1 ei olekski enam nagu millestki kirjutada. Kogu informatsiooni on eri isikud mitu korda isikupäraselt esitanud. Keda aga pole, on valitsemis- ja vastutamisrollis lugeja ning kummastav protsess jätkub.
Mis siis üldse sünnib? Miks otsustas peaministrit kõrgeimal tasemel nõustava teadus- ja arendusnõukogu (TAN) eelmine koosseis – selmet veenda peaministrit täitma riigikogus vastu võetud strateegiat „Teadmistepõhine Eesti III“2…6 minutit
