Toeta

Teadus

  • Mis mängu me mängime?
    Juunis tekitas Venemaal segadust põgenenud robot. Promobot on Venemaal väljatöötatud mudel, mille puhul katsetatakse nii tehisintellekti kui võimet iseseisvalt ringi liikuda. Katse oli edukas, robot suutis lahtiunustatud väravast välja lipsata ja 50 meetri kaugusele ristmikule jõuda, enne kui patareid tühjaks sai.
    Youtube.com

    Mis mängu me mängime?

    Turingi test arvutitele ja inimestele

    Kurmo Konsa
    11 minutit

  • Hiina pärimus I – Konfutsiuse eneseharimine

    Alljärgnev kirjutis on esimene „Hiina pärimuse“ sarjas, mis käsitleb Hiina filosoofiapärimust. Filosoofia on Lääne akadeemiates (aga tegelikult ka mujal) jäänud lõviosas europotsentristlikuks, teiste pärimuste lõimimine on jäänud aeglasemaks kui teistes valdkondades, nt kirjanduses, muusikas, kunstis. Ometi nõuab üleilmastumine vältimatult ka inklusiivsemat filosoofilist mõtlemist.* Selle edendamiseks ongi mõeldud käesoleva sarja kirjutised, kus ma käsitlen Hiina mõtlejaid ja tekste aguaegadest kuni loodetavasti tänapäevani välja. Igaühest valin välja paar…
    Margus Ott
    4 minutit
  • MIT Tallinna tehnikaülikool
    Mis juhtuks, kui Tallinna tehnikaülikooli märgi asemel oleks MIT Tallinna kampus?
    Valdek Laur

    MIT Tallinna tehnikaülikool

    Kas on mõistlik arendada oma brändi või tippülikoolilt teenus sisse osta?

    Innar Liiv
    3 minutit
  • Igaühe loodus
    Viimastel aastatel on riik Euroopa Liidu toel astunud hoogsamaid samme kinnikasvanud niidukoosluste taastamiseks ja hooldamiseks, et nende elurikkust säilitada. Nii on näiteks projekti „Elu alvaritele“ käigus Lääne-Eestis taastamisel 2500 hektarit liigirikkaid loopealseid, loodetavasti käivitatakse lähiajal ka Eesti niidukoosluste kroonijuveeli – puisniitude – taastamisprojekt. Pildil on vaade hiljuti taastatud loopealsele Koguva külas Muhumaal, mis veel mõned aastad tagasi oli kaetud tiheda kadakavõsaga. Foto: Aveliina Helm
    ,

    Igaühe loodus

    Seisame suurte muutuste lävel ning kui me oma majandamist ja looduskaitsesüsteemi ei muuda, jätkub ökosüsteemide kadu ja liikide väljasuremine, pannes ohtu ka inimese mugava eksistentsi.

    Aveliina Helm
    8 minutit
  • Nadežda Savtšenko, majandus ja Brexitit tervitav Aleksandr Zahhartšenko
    Piia Ruber

    Nadežda Savtšenko, majandus ja Brexitit tervitav Aleksandr Zahhartšenko

    Mida on Ukraina kohta tänavu kirjutanud Vene meedia

    Mihhail Trunin
    10 minutit
  • Kas väikesel Veral on nüüd rohkem lootust?
    Ümber Mariupoli seisavad kõikidel teedel 25tonnistest lainemurdjatest tankitõkked. Mõned improviseeritud tankitõkked toodi aga otse kesklinna ning neist said militaarkunsti objektid. Tõketele kirjutati Ukraina tuntumate poeetide patriootlikud värsid, et ergutada rahvustunnet. Fotol olevale tankitõkkele on kirjutatud Volodõmõr Sosiura värsid, mis Nõukogude ajal pandi kalevi alla, kuna peeti liiga natsionalistlikeks.
    Jaanus Piirsalu

    Kas väikesel Veral on nüüd rohkem lootust?

    Noorte patriotismi kasv tähendab paratamatut põlvkondadevahelist konflikti kodudes.

    Jaanus Piirsalu, Postimees
    6 minutit

  • Bioloogiline liik kui hulk varieeruvaid protsesse

    John A. Dupré: „Kui näeme elusloodust protsessidest koosnevana, saavad klassifikatsioonid peegeldada ainult pidevalt voolava maailma omavahel ristuvaid läbilõikeid.“

    John A. Dupré on teadusfilosoof, filosoofia professor Exeteri ülikoolis. Peamised uurimisvaldkonnad on bioloogiafilosoofia ja üldine teadusfilosoofia.
    Aprillis pidas ta ettekande Pärnus Põhjamaade teadusfilosoofia võrgustiku neljandal kohtumisel.
    Alustuseks see intervjuudes sageli esinev küsimus: kuidas jõudsite oma praeguse elukutse juurde? Milline oli teie haridustee ja kuidas avastasite filosoofia, täpsemalt…
    Edit Talpsepp
    11 minutit

  • Kas teaduse indekseerimine on mõistuse mõõteriist või riistapuu?

    Järjest rohkem räägitakse teaduse indekseerimisest ja tippteaduse kriteeriumidest. Mis imeloom see teaduse indekseerimine ehk h-indeks siis on?
    H-indeksi mõtles välja California ülikooli füüsikaprofessor Jorge Eduardo Hirschi eesmärgiga hinnata valdkonna­siseselt teoreetilise füüsika teadlaste suhtelist kvaliteeti. Indeksit defineeritakse nii, et teadlane indeksiga h on publitseerinud vähemalt h koguse artikleid, millest igat artiklit on tsiteeritud vähemalt h korda. Kui teadlasel on h-indeks 8, siis see tähendab, et vaadeldaval perioodil on…
    Argo Rosin
    3 minutit

  • Hämaruse rahvad – Pomoorid, isamaa näppajad

    Pomoorid kujunesid Põhja-Venemaal Valge mere rannikul välja XV ja XVII sajandi vahel, kuigi identiteedi tekkimist seostatakse ka varasema ajaga, alates XII sajandist. Vene kroonikates mainitakse nimetust pomoor esimest korda 1526. aastal. Hiljem hakati pomoorideks nimetama Arhangelski kubermangu aladel, Vologda kubermangu põhjaosas ja kogu Põhja-Venemaal kuni Uuraliteni elanud slaavi hõime. Pomoorid kujunesid Novgorodi elanike, Volga-aladelt saabunud slaavi hõimude ja kohaliku soome-ugri elanikkonna segunemisel. Pomooride konsolideerumisele aitas kaasa…
    Art Leete
    3 minutit
  • Väikesed varjutajad, mõned neist varastatud
    Päike koos Merkuuriga (Päikese ketta allservas) loojumas vesilennukite angaaride taha.
    Martin Vällik

    Väikesed varjutajad, mõned neist varastatud

    Gaia astromeetriline programm, milles osalevad ka Tartu observatooriumi astronoomid, võimaldab avastada lähimate aastate jooksul vähemalt tuhat uut planeeti.

    Jaan Pelt
    10 minutit
Sirp