Toeta

Teadus

  • Teele, teele, kurekesed ehk Uue rändeparadigma jälil
    Aivar Leito laseb vabaks 2013. aasta suvel satelliitsaatjaga märgistatud Savimäe sookure.
    Erakogu

    Teele, teele, kurekesed ehk Uue rändeparadigma jälil

    Sookured, soode tuhkhallid graatsiad, on Eesti ühed majesteetlikumad linnud. Juba aastaid on meie ornitoloogid nutikate jälgimisseadmete abil kergitanud saladuskatet sellelt, kuhu nad siit talveks lendavad, ja sellega kogu maailmas nii asjatundjate kui ka laiema avalikkuse huviorbiidis püsinud. Kuigi tundub, et kurgede…
    Ulvar Käärt
    9 minutit

  • Kuidas rahastamine mõjutab teaduse joondumist majanduse eesmärkide järgi?

    Teaduse kui sotsiaalselt konstrueeritud nähtuse puhul määrab teadlase väärtuse usalduse tsükkel, mis toetub kolleegide-konkurentide positiivsele hinnangule. Seda tsüklit stimuleerivad omakorda reputatsiooni kaasabil kättevõidetud teadusprojektid. Tavapäraselt käsitatakse publikatsioone (ka tsiteeringuid) ning projektitulu teadussüsteemis üksteist täiendavate stiimulitena. Stiimulitena avaldavad selles tsüklis mõju ka teaduse laiemad eesmärgid – innovaatilisus, ühiskondlik tunnustus (arvamusliidri roll), auhinnad jne.
    Kui puuduvad tugevad tasakaalustavad institutsioonid, siis viivad teadusele liiga kitsalt seatud eesmärgid selleni, et publikatsioonide…
    Kadri Ukrainski, Hanna Kanep, Kadi Timpmann
    5 minutit

  • Kesk- ja Ida-Euroopa ajakirjandus surve all

    Majandussurve võib olla ohtlikum kui poliitiline, sest see on varjatum, lihtsalt põhjendatav ja just seetõttu salakavalam.

    Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajakirjanduskultuur on erinev, nagu nende kultuur tervikuna. Ühisosaks on kultuurikatkestused.
    Poliitiline ja ajakirjanduskultuur ehitatakse üles mitme põlvkonnaga, lammutamiseks piisab kümmekonnast lühinägelikust poliitikaaastast. Kui 1990ndate siirde lainel tundus, et kohe-kohe (taas)loob professionaalne ajakirjandus dialoogikultuuri, siis nüüd on selge, et professionaalne ajakirjandus vajab oma rolli täitmiseks…
    Halliki Harro-Loit, Ragne Kõuts-Klemm
    5 minutit
  • Teadusfilosoofia mõtestab teaduse sotsiaalset korraldust
    Jaana Eigi töötab Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis teadurina. Tema tööülesanded jagunevad filosoofia osakonna ja eetikakeskuse vahel.
    Erakogu

    Teadusfilosoofia mõtestab teaduse sotsiaalset korraldust

    Jaana Eigi: „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist.“

    Margus Maidla
    5 minutit

  • Hämaruse rahvad – Tsilma jõe suudme rahva passioon

    Novgorodlased asutasid Tsilma jõe suudmesse küla Ivan Julma ajal 1542. aastal. Usttsilmalaste peamised tegevusalad on traditsiooniliselt olnud jaht ja kalapüük, vähem parvetamine, põllumajandus ja loomakasvatus (sealhulgas põhjapõdrakasvatus). Samuti on Tsilma jõel ammusest ajast hästi arenenud hobusekasvatus. Kohalik usttsilma tõug on väga vastupidav ja visa. Suviti käisid mehed merel kalastamas, Novaja Zemlja rannikuni välja (Ust-Tsilma asub Põhja-Jäämere rannikust Petšora jõge pidi rohkem kui 300 versta lõunas).
    Usttsilmalased kuuluvad…
    Art Leete
    4 minutit
  • Kultuur on iseendaks jäämise võti
    Folkloorinõukogu vastlapäeva toitude pakkumine.
    Sergei Ledenjov

    Kultuur on iseendaks jäämise võti

    Kuidas mõjutab üheaegne mitmesse kogukonda kuulumine enda määratlemist rahvusena.

    Ene Lukka-Jegikjan
    7 minutit
  • Loomade õigused on sotsiaalse õigluse osa
    Lisa Kemmerer: „Loomaõigusluse lähteemotsioon on empaatia. Me tahame aidata loomi, mitte haavata inimesi.“
    lisakemmerer.com

    Loomade õigused on sotsiaalse õigluse osa

    Lisa Kemmerer: „Vaimne ettevõtmine, mis ei näe elusolendite kannatusi, ei ole minu meelest tõsiseltvõetav.“

    Mari-Liis Sepper
    9 minutit

  • Hiina pärimus V – Laozi kulg ja vägi

    „Laozi“1 on ilmselt hiina filosoofiapärimuse maailmas kõige tuntum tekst – see on üldse maailma üks kõige tõlgitumaid tekste. Peale muude vooruste on selle taga ilmselt ka see, et lakoonilisuse tõttu saab sinna sisse lugeda kaunis erinevaid tõlgendusi.
    „Laozi“ on IV–III sajandist eKr pärit anonüümne tekst. Tekstis eneses ei ole mingeid viiteid autorile või ajaloolis-geograafilisele kontekstile, mis võimaldaksid seda lokaliseerida (võimalik, et see on taotluslik), mistõttu teksti ümber…
    Margus Ott
    5 minutit

  • Kes on Bernard Lucas Feringa?

    Prof Feringa on pärit Hollandi-Saksamaa piirialalt, sündinud katoliikliku kümnelapselise talupere teise lapsena. Äärmiselt töökas ja tahtejõuline. On märkimisväärne, et olles olnud Groningeni riigiülikooli orgaanilise keemia professor alates 1988. aastast, oli Ben Feringa möödunud aastaks jõudnud juhendada juba 100. doktorandi. Kõikvõimalikke auhindu, medaleid, tiitleid jm on talle annetatud kuni 40 juhul, Hollandi kuninganna on ta ka rüütliks löönud (2008). Feringa on veel „molekulaarteaduste alase Jacobus van ’t…
    1 minut

  • Intervjuu – Feringa: ei tohi karta astuda seikluslikku vahekorda keemiaga

    Mis inspireerib teid töös, haarab kaasa?
    Selliste dünaamiliste molekulaarsüsteemide disain, milles me saame kontrollida kõikvõimalikke süsteemi omadusi ning lülitus- ja mootorifunktsioone.
    Hobid ja vaba aeg.
    Keemia on põhihobi! Kuid naudin väga ka perekondlikke sündmusi, jalutuskäike, lugemist, uisutamist ja koduaias aedvilja kasvatamist.
    Teie nõuanne noortele teadlastele.
    Ei tohi karta esitada hulljulgeid, uljaid küsimusi, ei tohi karta astuda seikluslikku vahekorda keemiaga! On mõistlik teada, et molekulaarmaailm on piiritu ja piiramatu, et…
    1 minut
Sirp