Teadus
-
9. – 10. oktoobril toimus Eesti Teaduste Akadeemias rahvusvaheline merekeskkonnaalane konverents „From small scales to large scales“, kus said kokku kolme Soome lahe riigi – Soome, Eesti ja Venemaa – mereteaduse, keskkonnakaitse ja keskkonnateadlikkuse spetsialistid. Konverentsi lõpetas lainetuse dünaamika laborist tuule tiibadesse saanud noorteadlaste minikonverents ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere artiklikogumiku „Truudus Eestile“ esitlus. „Teaduste akadeemia presidendi roll on mõneti võrreldav peapiiskopi omaga. Ta peab oskama lausuda midagi igal teemal, nii kliimamuutustest kui armastusest,“ kirjutab kogumiku eessõnas Indrek Treufeldt.Timo KorvTarmo Soomere – kirglik teadlane ja madala valulävega kodanik
Presidendina on tema teene kindlasti see, et ta on suurendanud akadeemia nähtavust.
5 minutit -
Alternatiivse Saksamaa (AfD) soditud valimisplakat.Wikimedia CommonsKultuuriline marksism kui Euroopa uusparempoolsete mantra
Kes on uusparempoolsed ja miks on nende ideed osutunud Lääne-Euroopas nii moes olevaks?
8 minutit -
Irja Lutsar on Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi osakonna juhataja ja meditsiinilise mikrobioloogia professor. Samuti on ta The Paediatric Infectious Disease Journali sektsiooni toimetaja, Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, Tartu ülikooli senati liige ja Euroopa Ravimiameti (EMEA) pediaatrilise komitee liige.Wikimedia CommonsMeditsiiniuuringute krooniline alarahastamispoliitika
Irja Lutsar: „Vaatame ookeani taha, kuidas sealne president Trump teeb kannapöördeid. Meie valitsus on teinud vähemalt teaduses sama järsu kannapöörde halvemuse poole.“
14 minutit -
Võiks imestada: kuidas siis nii, et inimesed ise tahavadki omaenda represseeritud olemist, tahavad orjust mitte üksnes teistele, vaid ka iseendale?Aron SternPäris vale iha
Mõtlesid, et saad puhta vehma-riigi, aga leiad end vangist ja väljendusvõimetuna: kultuur, majandus, ajakirjandus ning hulk isiklikku sfääri puutuvat litsutakse vehma alla.
6 minutit -
Kevad-kaelusöölase Eestist pärit valmikut ei ole üheski kollektsioonis, kuid kuna tema röövikut pole võimalik ühegi teise liigiga sassi ajada, on taoline foto Eesti liblikate nimestikku võtmiseks piisav tõendusmaterjal.Erki ÕunapKirju liblikamaailma radadel
Erki Õunap: „Päevaliblikate üldine arvukus püsib meil suhteliselt stabiilsena. Euroopa konteksti panduna on see päris kõva sõna.“
13 minutit
