Toeta

Teadus

  • Kolm × seitseteist minutit uut normaalsust

    Ellujäämiseks on teaduses vaid üks võimalus: näidata, et maailm muutub teadlase tööst paremaks.

    Teadus on ajalooliselt olnud uute ja oluliste asjade teadasaamine ja nende edastamine teistele. Need võivad olla äärmiselt erinevad, alates kindlatest arvudest nagu pii ja lihtsatest reeglitest nagu ruutvõrrandi lahendusvalem ja ulatudes kaugele mikromaailma ühelt poolt ja galaktikaparvede kujunemise seaduspärani teiselt poolt.
    Klassikaline teadus algab faktidest. Faktid ja faktikontrolli vajadus ning…
    Tarmo Soomere
    7 minutit

  • Edukas talendipoliitika kui vahend üldise heaolu kasvuks

    Paul Evans: „Eesti ning teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide puhul näeme palju talendikadu, kus kesktaseme oskustöölised, nagu elektrikud, lähevad jõukamatesse naaberriikidesse, kus neil on suurem sissetulek.“

    Nõudlus haritud tööjõu järele kasvab kogu maailmas ning riigid konkureerivad parimale oskustööjõule, reformides rändesüsteeme, et soodustada talentide sisserännet. Näib, et Euroopa Liidu riigid on seda võistlust kaotamas teiste maailmajagude riikidele nagu Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, kuid ka…
    Ave Lauren
    6 minutit
  • Detektiivse dendrokronoloogia diskursus
    Artikli autor tegi dendrokronoloogiat kasutades kindlaks, et see Puhja kirikla ait on ehitatud 266 aastat tagasi.

    Detektiivse dendrokronoloogia diskursus

    Sarnasuse alusel kohakuti asetatud aastarõngaread võivad ulatuda kaugele, isegi tuhandeid aastaid, üle üksikpuude eluea.

    Alar Läänelaid
    8 minutit
  • Võlud ja valud talentidega
    Kui mõni keskus, nt New York ja London, on võrdlemisi mitmekesiste sektorite ja talendibaasiga, mis aitab lööke puhverdada, siis teised piirkonnad, nagu Räniorg, meenutavad digitaalseid banaanivabariike. Pildil Adobe’i peakorter.
    Wikimedia Commons

    Võlud ja valud talentidega

    Paljusid talendikeskusi, mille põhielanikkond on välismaalased, iseloomustab suur elanikkonna voolavus ning vähene huvi siduda end kohaliku kogukonnaga.

    Ave Lauren
    5 minutit
  • Šeeri kama?
    „Jagamiseajastu“ on paari avaldamisjärgse kuuga ära teeninud paljude mainekate internetiuurijate ja sotsiaalteadlaste tunnustuse. Nancy Baym, Internetiuurijate Assotsiatsiooni kaasasutaja ja endine president ning teadaolevalt esimene internetikogukondi uurinud teadlane maailmas, on tõdenud, et jagamine on muutunud nii igapäevaseks, et meil on aina keerulisem süveneda sellesse, mida see tähendab või kuidas see toimib, ent „Jagamisajastu“ pakub just selle puuduoleva sissevaate jagamismõiste tähendusse. Maailma tunnustatumaid tarbimisuurijaid Russel Belk on aga kinnitanud, et Johni raamat pakub läbinägeliku ja hoolika, peaaegu arheoloogilise sissevaate nii jagamise mõistesse kui ka materiaalsete ja mittemateriaalsete jagamispraktikate ajaloolisse arengusse alates primaatidest ja esimestest inimestest ning lõpetades ühismeediarakendustega.

    Šeeri kama?

    Nicholas John: „Jagamine on võtmesõna, sest kui analüüsida selle tähendusi ja nende ilmnemist ajas, on võimalik mõista, kuidas toimib ühiskond, kes seda sõna kasutab.“

    Katrin Tiidenberg
    8 minutit
  • Euroopa ühtne patendikaitse
    James Puckle’i kuulipilduja aastast 1718 oli üks esimesi leiutisi, mille puhul nõuti patendi saamiseks tehnilist kirjeldust.
    Wikimedia Commons

    Euroopa ühtne patendikaitse

    Patentidest on saanud strateegiline relv, patendiõiguste kehtestamine on tähtis vahend tehnoloogilises konkurentsis.

    Ants Kukrus
    9 minutit
  • Metamorfism. Majanduse lõimimine ühiskonda
    Masinavärke saab alati üle kavaldada, kui kasutatakse piisavalt kõrget regulatsiooni­tasandit. Pildil Watti aurumasin, millest on kujunenud tööstusrevolutsiooni sümbol.
    Wikimedia Commons

    Metamorfism. Majanduse lõimimine ühiskonda

    Kapitalism on läbi teinud arengu, mis on seisnenud mitmekülgsemas lõimumises teiste ühiskonnamõõtmetega.

    Margus Ott
    7 minutit
  • Roosiristlaste imaginaarne revolutsioon
    Roosiristlaste manifest.
    Repro

    Roosiristlaste imaginaarne revolutsioon

    Revolutsioon osutub edukaks vaid siis, kui see haarab inimolu kõikvõimalikke sfääre, sealhulgas nii igapäevaseid kui ka vaimseid.

    Kurmo Konsa
    9 minutit

  • Bürokraatia kui raiskamisaparaat

    Kas on õigustatud minna õpetama Euroopa Liidule bürokraatia vähendamist, kui me ise ei ole suutnud oma bürokraatiat vähendada?

    Mis mõtted on jäänud kõlama pärast Eesti ELi-eesistumise viimaseid üritusi?
    Samale perioodile langes teaduse korralise evalveerimise1 lõpparuande avalikustamine.
    Toimunud on kohtumisi, konverentse, arutatud mitmesuguseid teemasid. Viimasel, järjekorralt neljandal teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor“ arutati, kuidas targalt riiki juhtida. Konverentsi teema on heas kooskõlas Eesti ELi-eesistumise…
    Margus Maidla
    3 minutit

  • Kas töölkäimine on kahjulik?

    Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel.

    Töö juures töölkäimise traditsioon on juurdunud sajandite jooksul ning sarnaselt paljude muude sotsiaalsete normidega on see harjumus visa kaduma. Laevakaptenit, poemüüjat, kirurgi, teatrinäitlejat või turvameest on kahtlemata raske kodus töötamas ette kujutada, vähemasti tehnoloogia praeguste võimaluste juures. On palju teisigi ameteid nii tootmis-, teenindus-…
    Aaro Hazak
    5 minutit
Sirp